Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik 29.03.2011.a. sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 300 euro saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega. 29.03.2011.a. rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma 300 euro kanti kostjale üle. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 28.04.2011. Laenu saamiseks pidi kostja tegema internetikeskkonnas www.smsraha.ee laenutaotluse, logides sisse oma kasutaja ID nr *. Kostja ei tagastanud 29.03 .2011.a. võetud laenu koos intressidega ettenähtud tähtajaks. Kostja kasutas laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks laenulepingu punktis 9.1. sätestatud õigust laenu tähtaja pikendamiseks. Kostja on taotlenud laenu tagastamise tähtaja pikendamist 3 korral, so. 30.04.2011.a., 13.06.2011.a. ja 19.07-2011.a. Laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks maksis kostja pikendamistasusid kokku 207.98 eurot. Laenu tagastamise tähtaegade pikendamise tulemusena pidi kostja saadud laenu koos intressidega tagastama hiljemalt 18.08.2011.a. Seisuga 20.09.2011.a. oli kostjal saadud laen 300 eurot ja intressid 40.00 euro täies ulatuses tasumata, mistõttu laenuandja andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 04.10.2011.a. ja hoiatas samas kostjat, et nimetatud kuupäevaks võla tasumata jätmise korral loovutab ta kogu nõude sissenõudmiseks OÜ-le ITM Inkasso. Pärast nõude loovutamist 05.10.2011.a. andis hageja veelkord kostjale tasumiseks täiendava tähtaja kuni 12.10.2011.a. , kuid kostja jätkuvalt jättis saadud laenu koos intressidega tagastamata.

OÜ-le ITM Inkasso tunnistas kostja võlgnevust summas 403.89 eurot ning 18.10.2011.a. sõlmisid pooled kompromissina võlgnetava kohustuse täitmiseks uue iseseisva lepingu nr *, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt 50 eurot 6 kuu jooksul, v.a. viimane 7. osamakse 17.04.2012.a. summas 139.89 euro. Kostjal on jäetud tasumata 7. osamaks, mille tasumise tähtajaks oli 17.04.2012.a. ja tasuda tuli osamaksena laenu põhiosa 139.89 eurot. Kostja ei ole käesoleva hetkeni viimast osamakset tasunud. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud lepingu nr MG 165258 alusel põhivõlgnevus 139,89 eurot ja viivised 6,90 eurot. Pärnu Maakohtu menetluses oli ITM Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus Erki Elmik vastu võla nõudes. Kohus tegi 30.08.2012.a. määrusega võlgnik Erki Elmik’le makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 03.09.2012.a. 17.09.2012.a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 16.11.2012.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 16.11.2012. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 03.12.2012. esitas hageja kohtule hagi. 17.12.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 14.02.2013 on menetlusdokumendid kostja abikaasale allkirja vastu üle antud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Täiendatud hagiavalduse esitamise ajal (03.12.2012) kehtinud TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 03.12.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 22-26/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 146,79 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlg on 139,89 eurot ja viivis 6,90 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,022% tasumata põhinõudelt päevas alates 04.12.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on kohtule esitatud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgses krediidiintressi määras, s.o 27% võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 04.12.2012. a. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt Erki Elmik’ult hageja ITM Inkasso OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 146,79 eurot, millest põhivõlg on 139,89 eurot ja viivised 6,90 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina, s.o

0,022% päevas põhinõudelt (139,89 eurot) alates 04.12.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 60 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 144 eurot. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu 60 eurot /tlk 45,46/, mille tasumist on kohus kontrollinud 04.12.2012 /tlk 52, 53/. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Placet Group OÜ ning hageja esindamise eest on Placet Group OÜ esitanud hagejale arve summas 144 eurot /tlk 47/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei esitanud ja kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 144 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 100 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv 60 eurot ning õigusabikulud 100 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.