Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

kostja 2 Kristiine Karotam’e kanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud AS SEB Pank (edaspidi hageja) ning Härry Bulak (edaspidi kostja 1) ja Kristiine Karotam (edaspidi kostja 2) sõlmisid 11.04.2007. a laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 25 613 eurot, tähtajaga 15.04.2037. a korteri asukohaga * ostmiseks. Kostja pidi laenu ja intressi tasuma iga kuu 15. Kuupäevaks. Lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmiti hüpoteegiseadmise leping korteriomandile *, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse Kredex käendusleping ja R. P.’iga käendusleping. Kostja jäi maksete tasumisega viivitusse alates 15.12.2008. a. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule arvestab hageja tähtaegselt tasumata maksetelt vivist 9% aastas. Hageja saatis kostjatele laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatise, millega andis kostjatele täiendava tähtaja (09.11.2009) võlgnevuse tasumiseks. Kostjad võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 10.11.2009 lepingu ennetähtaegselt üles.

05.08.2010 laekus korteriomandi müügist 11 001,16 eurot. Käendaja R. P. täitis käenduslepingust tuleneva kohustuse ajavahemikul 07.03.2011 kuni 12.12.2011 ning Sihtasutus Kredex täitis käenduslepingust tuleneva kohustuse 20.03.2012. a. Hagiavalduse esitamise hetkel on kostjal 1 ja kostjal 2 hagejale tasumata kokku 15 274,39 eurot, millest laenu põhiosa summas 11 127,77 eurot, intress 311,03 eurot ja viivised 3835,59 eurot. 07.11.2012. a. esitas hageja kostja1 ja kostja 2 vastu hagiavalduse Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajja. 08.11.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 12.11.2012 on menetlusdokumendid kostja 1 * M. V.’ile allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja 1 hagiavaldusele tähtaegselt vastust esitanud ei ole. 19.11.2012 on kostja 2 menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostja 2 hagiavaldusele tähtaegselt vastust esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Hagiavalduse esitamise ajal (07.11.2012) kehtinud TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 07.11.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, siis tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 15 274,39 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 11 127,77 eurot, intress 311,03 eurot ja viivised 3835,59 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt 1 Härry Bulak’ilt ja kostjalt 2 Kristiine Karotam’elt solidaarselt hageja AS-i SEB Pank kasuks välja mõista viivise protsendina põhinõudelt (11 127,77 eurot) alates 06.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras.

Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: poolte vahel 11.04.2007. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 7-12/; laenulepingu nr * laenumaksete aruande /tlk 13-15/; viivisearvestuse /tlk 16/; 05.10.2009. a kostjale 1 ja kostjale 2 saadetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate /tlk 17, 18/; täitmisavalduse /tlk 19/ ja 26.09.2012 kostjale 1 ja kostjale 2 saadetud nõue võlgnevuse tasumiseks /tlk 20, 21/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt 1 Härry Bulak’ilt ja kostjalt 2 Kristiine Karotam’elt solidaarselt hageja AS SEB Pank kasuks välja mõista võlgnevus summas 15 274,39 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 11 127,77 eurot, intress 311,03 eurot ja

viivised 3835,59 eurot. Samuti kuulub kostjalt 1 Härry Bulak’ilt ja kostjalt 2 Kristiine Karotam’elt solidaarselt hageja AS-i SEB Pank kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (11 127,77 eurot) alates 07.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude TsMS § 367 alusel 06.11.2012 eest, kuna hageja on esitanud hagiavalduse 07.11.2012 ning TsMS § 367 alusel saab nõuda sellise viivise väljamõistmist, mis ei ole hagiavalduse esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud. 06.11.2012 viivisenõue on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, seega ei saa seda TsMS § 367 alusel nõuda. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis põhinõudelt summas 11 127,77 eurot ühe päeva eest on 2,44 eurot. Nimetatud summa moodustab protsentuaalselt kogu nõudest 0,016 %, seega ümardatult rahuldab kohus ikkagi 100% nõudest, mistõttu jätab kohus hageja kanda 100 % menetluskuludest. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 600 eurot /tlk 22/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja 1 ja kostja 2 peavad solidaarselt kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal 1 ja kostjal 2 solidaarselt tasuda menetluskuludelt (600 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.