Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-47347 Tsiviilasi ASi MiniCredit hagi Pilleriina Loiti vastu kohutuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1013,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS MiniCredit, reg nr 11551909, Tallinn, Viru Väljak 2, hageja esindaja Ingrid Nook, kostja Pilleriina Loit, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx xxx x-x Kohtuistungi toimumise aeg 28.02.2013 Resolutsioon Välja mõista Pilleriina Loitilt 316,35 eurot MiniCredit ASi kasuks. Menetluskulud jätta Pilleriina Loiti kanda. Välja mõista Pilleriina Loitilt riigilõiv 30.- eurot ja sõidukulud 6,40 eurot MiniCredit ASi kasuks. Jätta MiniCredit ASi hagi Pilleriina Loiti vastu sõidukulude 13,60 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Lõpetada menetlus MiniCredit ASi hagis Pilleriina Loiti vastu mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Hageja esindaja I.Nook palub lõpetada menetluse mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas, kuna loobub nõudest. Kohus lõpetab selles osas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus kostjalt 20.- euro väljamõistmiseks sõidukulude eest ei ole põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja esindaja sõidukulud summas 6,40 eurot. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 2 sätestab, et menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,
majutus-, ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud ning § 162 lg 3 sätestab, et poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Hageja on esitanud kuludokumendid taksosõidu kohta summas 4,28 eurot; bussipileti Tallinn-Rapla summas 3,20 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja sõidukulud kuuluvad hüvitamisele osaliselt, s.o hüvitamisele kuuluvad vajalikud kulud. Taksoarve hüvitamisele ei kuulu, bussijaama on võimalik sõita ka tasuta ühistranspordiga. Asjas ei oma tähtsust, et hageja esindaja kasutas bussijaama sõiduks taksot tervisliku seisundi tõttu. Kostja ei ole vastutav hageja esindaja tervisliku seisundi eest. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku hageja esindaja sõidukulud summas 3,20x2= 6,40 eurot.
Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.