Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja poolte seisukohad

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T. Kärgets Võla tunnistamise ja võlgnevuse ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt kostja tunnistas võlga summas 9 395,01 eurot (147 000 krooni) ning kohustus võla tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt 30.04.2007. Kostja kohustust ei täitnud. 2.11.2007 loovutas T. Kärgets nõude hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale kokkuleppe sõlmimisel 20.11.2007. Võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja 9 395.01 euro suuruse põhivõla ja kokku 5 762.53 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete tasumise kohustust maksegraafiku alusel hiljemalt 15.11.2012. Kostja kohustus maksma intressi 12 % põhivõla jäägilt aastas. Samuti lepiti kokku 0,5 % suuruses viivisemääras iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on teinud hagejale mõned maksed 2008. aastal. Vaatamata korduvatele lubadustele kostja võlga tasuma ei hakanud. 17.07.2012 saadetud kirjas ütles hageja kokkuleppe ja selle maksegraafiku üles ning nõudis võla tasumist 7 päeva jooksul. Kostja pole võlausaldaja nõudele reageerinud. Hageja nõuab kostjalt 9 386.78 euro suurust põhivõlga, tasumata kõrvalnõudeid summas 5 458.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud kasutusintressi 3 131.36 eurot. Kostja vaidleb hagile terves ulatuses vastu. Kostjal ei ole hageja ees mingeid kohustusi ja kui oleks, siis Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, mistõttu hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kostja ei vaidle vastu sellele, et 20.11.2007 sõlmiti hageja ja kostja vahel kirjalik kokkulepe. Hageja on oma hagis märkinud, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe ka 30.07.2010. Kostja vaidleb sellisele väitele vastu ning nõuab vastava tõendi esitamist. Hageja poolt saadetud teatis maksegraafiku ülesütlemisest pole seaduslikuks aluseks ega tõendiks aegumise peatumiseks. Hageja tunnistas kostja vastuväidet aegumise osas maksegraafiku alusel 2008. aastal sissenõutavaks muutunud maksete osas, sest nende maksete sissenõudmise aegumistähtaeg lõppes 31.12.2011. Hagi on kohtusse esitatud 22.10.2012. Selleks ajaks ei olnud aegunud maksegraafikus ettenähtud maksed 2009., 2010. ja 2011. aasta eest. Kõik maksed 2012. aasta eest muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 24.07.2012. Hageja vähendab oma nõudeid 2008. aasta eest arvutatud summade ulatuses, mistõttu põhivõlgnevuse nõue väheneb 1 332.86 euro võrra, so 8 053.92 euroni, kõrvalnõuded vähenevad 1 037.08 euro võrra, so 4 421.52 euroni ja kasutusintress väheneb 817.44 euro võrra, so 2 313.92 euroni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus määras poolte taotlusel Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 403 kohaselt asjas kirjaliku menetluse. Kohtumäärus on pooltele kätte toimetatud. Kohtu poolt antud tähtajaks on kostja esitanud kohtule täiendava seisukoha, hageja ei ole pidanud vajalikuks kohtule midagi täiendavalt kirjalikult esitada. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt vähendatud ulatuses. Hageja ei ole loobunud hagist osaliselt, mistõttu kohus jätab hageja poolt vähendatud ulatuses hagi rahuldamata aegumise tõttu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi, Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tarmo Kärgetsi ja Sulev Kriisa vahel 01.04.2006 sõlmitud Võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe kohaselt on T. Kärgets andnud kostjale laenu sularahas, mille kohta vormistati kirjalik leping 01.04.2006. Kirjaliku lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma

võlausaldajale võla vastavalt hiljemalt 30. märtsiks 2007 kokkulepitavale graafikule ja selle ajani intressi arvestusega 3,4013605 % (5000 krooni) kalendrikuus (tl 8). Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet selle kohta, et nimetatud leping T. Kärgetsi ja kostja vahel sõlmiti. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lepingus nimetatud võlg ja kokkulepitud intress on kostja poolt täielikult tasutud. 20.11.2007 hageja ja kostja vahel sõlmitud Võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tl 11) kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale põhivõla 147 000 krooni, 01.04.2006 kokkuleppe alusel tasumata intressi 60 000 krooni, viivise 5 880 krooni ja kahjuhüvitise 24 284.40 krooni, kõik kokku 237 164.40 krooni maksegraafiku alusel perioodil 15.01.2008 kuni 15.11.2012 igakuuliselt 5000 krooni suuruses summas. Kostja on teinud 5 makset 2008. aastal (tl 16 hageja esitatud graafik). Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet selle kokkuleppe sõlmimise kohta, samuti ei ole ta tõendanud maksete tegemist pärast 15.05.2008. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, kuid ainult nõudest ühe osa aegumise tõttu. TsÜS § 142 lg 1 2. lause kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Maksegraafiku (tl 13) kohaselt pidi kostja tegema makseid igakuuliselt 15-ndaks kuupäevaks alates 15.01.2008. Hagi kohtusse esitamise ajaks 22.10.2012 on TsÜS § 154 alusel aegunud kõik need nõuded, mis põhinevad kostja maksegraafikul perioodi eest 15.01.2008 kuni 15.12.2008, sest nende üksikute maksete osas algas 3-aastane aegumistähtaeg 2008. aasta lõppemisest, so 01.01.2009 ja lõppes 31.12.2011. Kostja vastuväide, et hagejaga sõlmiti võla tasumise kokkulepe 20.11.2007 ja on selle tõttu kolme aasta möödumisel aegunud, ei põhine seadusel, sest lepingu pooled leppisid kokku võla tasumises mitme aasta jooksul tehtavate maksetega. Sellisel juhul aegub hageja nõue iga makse osas eraldi. Kohus on seisukohal, et hageja viide 30.07.2010 kokkuleppele on tõenäoliselt trükiviga, sest ühtegi sellesisulist dokumenti ei ole kohtule esitaud ja hagis ei viidata sellisele kokkuleppele nõude alusena. Kostja vastuväide aegumise peatumise kohta jääb selgusetuks, sest hageja ei ole menetluses viidanud aegumise peatumisele, vaid asjaolule, et lepingu ülesütlemise ajaks ajaliselt veel mitte sissenõutavad maksed muutusid lepingu ülesütlemise tõttu ühekorraga sissenõutavaks VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel: laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 8 053.92 eurot, kõrvalnõuded 4 421.52 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressi 2 313.92 eurot. Hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata 3 186.38 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu (14 790x100:17 976.74) 82 % ulatuses tuleb samas ulatuses menetluskulud kanda kostjal. 18 % ulatuses jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.