Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

MAAKOHTU LAHEND

1) Hill & Knowlton Eesti AS 77,94 eurot 2) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ 14 845,73 eurot 3) Horisont OÜ 6782,33 eurot 4) Transcom AS 600 531,62 eurot 5) Pere AS 10 000,00 eurot 6) Werol 2000,00 eurot 7) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 461,29 eurot 8) Unicredit bank AG 6 545 000,00 eurot kokku 7 179 698,91 eurot. Võlgnikul materiaalset vara ei ole. Tegemist on nn holdingfirmaga, mille ülesandeks on väärtpaberite haldamine. Võlgniku omandis on 95,1% AS Transcom aktsiatest, koguseliselt 4 755 000 aktsiat, nimiväärtusega 47 550 000 krooni (15 276 221 eurot); raha SEB Pangas 5,19 eurot ja Swedbank kontol 8840 eurot seisuga 26.10.2012. Ajutine haldur leidis, et minimaalselt on AS Transcom aktsiapaki väärtuseks 15 276 221 eurot, s.o suurus, mis on kajastatud AS Transcom omakapitalina (16 063 324 eurot, sellest 95,1%). Kohtul puudub alus kahelda AS Transcom bilansis, kuna seda ümberlükkavaid tõendeid ei ole esitatud. Pankrotimenetluse algatamisel ja ajutise halduri nimetamisel on kohus PankrS § 15 lg 1 ja lg 3 p 1 asjaolusid kaalunud ning kohus on jätkuvalt seisukohal, et võlausaldajal on nõudeõigus võlgniku vastu. Võlgniku vastuväited nõudele ei ole piisavad, lükkamaks ümber nõude aluseks olevaid dokumente (CPM-le antud 23.02.2010 garantiikiri summas 7 534 931,30 eurot). Võlgnik ei ole esitanud tõendeid VÕS § 155 lg 4 kohaselt. Seetõttu saab vaidluse all olla üksnes garantiist tuleneva nõude suurus. Menetluses on selles osas esitatud kolm erinevat summat: lepingust tulenev summa 7 534 931,30 eurot, Weroli pankrotimenetluse esimesel üldkoosolekul võlausaldajale antud häälte arvu aluseks olev summa 6 545 000 eurot ja võlgniku lepingulise esindaja seisukoha põhjal summa 1,6 miljonit eurot. Kohus käsitles võlgniku maksejõuetuse hindamisel suurimat võimalikku nõudesummat. Kohtule ei ole esitatud dokumenti, millel oleks täitemenetluse seadustiku §-s 2 märgitud täitedokumendi tähendus. Seetõttu võivad lepingupooled nõude olemasolu ja selle täpse suuruse üle vaielda. Kohus möönab üksnes, et võlausaldaja nõue oli piisavalt põhjendatud ja selge, nimetamaks ajutist haldurit, st pankrotimenetluse algatamiseks. Kuna võlgniku vara koosneb teise äriühingu väärtpaberitest, taandub võlgniku maksejõuetuse üle otsustamine küsimusele AS Transcom aktsiate väärtusest. Ajutine haldur on avaldanud erinevaid seisukohti ja lõpuks asunud seisukohale, et võlgnik ei ole maksevõimetu, isegi arvestades võlausaldaja nõuet täissuuruses. Haldur on leidnud, tuginedes võlgnikult saadud informatsioonile ja audiitori arvamusele, et võlgniku bilansis finantsinvesteeringuna kajastatud summa 30 000 000 eurot (AS Transcom aktsiad) väärtuseks tuleb lugeda vähemalt 15 000 000 eurot. Vara väärtuse hindamisel on aluseks võetud vara potentsiaalne võimekus toota kasumit ja positiivset rahavoogu, arvestades võlgniku kaudses omandis olevate tütar- ja sidusettevõtete majandustegevust. Tõendeid, mis üheselt kummutaksid selle seisukoha, ei ole võlausaldaja esitanud. Võlgniku maksejõuetuse tõendamine pankrotimenetluses on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ülesanne. Kohus andis selleks piisava tähtaja 26.10.2012 kohtuistungil. Seetõttu jättis kohus rahuldamata võlausaldaja taotluse 04.12.2012 kohtuistungil täiendava tähtaja andmiseks ja kohtuistungi edasilükkamiseks. Samadel põhjustel ja tulenevalt TsMS §-st 437 jättis kohus rahuldamata ka võlausaldaja taotluse menetluse uuendamiseks. Ekspertiisi määramine võlgniku vara väärtuse kindlaks tegemiseks ei ole pankrotimenetluses vajalik, kuna eksperdi ülesandeid täidab ajutine haldur. Kohus ei nõustunud võlausaldaja arvamusega, et võlgniku varaks olev nn aktsiatombuke on väärtusetu. Võlgnik saab tänu häälteenamusega osalusele AS-s Transcom täielikult juhtida ja

mõjutada tütar- ja sidusettevõtete tegevust. Võlgnikul on vastavalt vajadusele võimalik kujundada nt endale makstavate dividendide suurust, täiendavate finantsvahendite kaasamist tütarettevõtete poolt, nende varade müüki ja koormamist. Kohtu arvamust selles osas kinnitab võlgniku omandis olevate väärtpaberite kasutamine pandina kolmanda isiku kohustuste tagamiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et AS Transcom omandis olevad äriühingud oleks majandusraskustes või ei suudaks oma kohustusi täita. Kohus märkis, et võlgniku varaks ei saa tõepoolest lugeda tema nn tütarettevõtetele kuuluvat vara. Üksnes asjaolu, et võlgnik ei täida võlausaldaja nõuet, sh ka pärast pankrotihoiatuse saamist, ei tõenda võlgniku püsivat maksevõimetust ja ei ole aluseks pankroti väljakuulutamisele. Võlgnik ei ole täitnud garantiilepingust tulenevaid kohustusi, kuna vaidleb nõudele vastu. Olukorras, kus võlgnik nõudega ei nõustu, ei ole mõistlik eeldada, et nõue rahuldatakse vabatahtlikult. Võlausaldaja on rakendatavaks sunnivahendiks valinud pankrotimenetluse, mille raames nõude täpset suurust, kindlat olemasolu ja sissenõutavust kindlaks ei tehta. Vastava nõude esitamisel teeb kohus loetletud asjaolud kindlaks eraldi hagimenetluses. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul kohustusi summas 7 179 698,91 eurot. Võlgniku vara (AS Transcom aktsiate) väärtuseks on haldur hinnanud ca 15 miljonit eurot. Seega on vara väärtus suurem u kaks korda. Kohus nõustus võlausaldaja seisukohaga, et võlgniku vara võib olla piiratud likviidsusega. Börsil noteerimata AS Transcom aktsiate võõrandamine võib kujuneda keerukaks ja nende tegelik väärtus selguda alles pärast müüki. Samas on võimalik prognoosida nende aktsiate baasil potentsiaalset tootlust ning kolmandate isikute vara käsutamise võimekust. Võlgnik on viimastel aastatel tootnud kasumit ca 3 000 000 eurot (120 000 eurot aastas). Võlausaldaja nõuet mitte arvestades on majandustegevuse tulem ilmselt piisav võlgniku eesmärkide täitmiseks (eraisikust omaniku dividendipoliitika). Võlgniku püsiva maksejõuetuse hindamisel tuleb arvestada majandustegevuse perioodilisusega. Juhul, kui puuduks vaidlus võlausaldaja nõude olemasolu ja suuruse osas, oleks jätkuvalt küsitav nõude kohene rahuldamine. Vajalikus suuruses käibevahendite või välise krediidi saamine võtaks paratamatult aega ning küsitav oleks PankrS § 10 lg 2 p-s 1 märgitud 10-päevase tähtaja täitmine. Majandustegevuses oluliselt reaalsem oleks nõude täitmine nt PankrS § 10 lg 2 p-s 2 märgitud 3-kuulise tähtaja jooksul. Seega võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamisel tuleks aluseks võtta kohustuste täitmise suutmatus vähemalt 3-kuulise perioodi jooksul. Võlgniku vara ja sellest tuleneva kolmandate isikute (OÜ Pärnu Stividorid, OÜ Zelluloosi Kinnisvara, AS Ammende Villa, AS Pärnu Sadam, Sadamahalduse OÜ, AS Transcom Vara) varakäsutusõiguse baasil on võlgnikul selge potentsiaal vajaliku rahavoo tekitamiseks vastuvaidlematu nõude saamisel. Kuna kohus jätab võlgniku pankroti välja kuulutamata, jäävad menetluskulud PankrS § 150 lg 3 alusel võlausaldaja kanda. Menetluskulude osas teeb kohus eraldi määrused.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

lahendis, et ta möönab nõude selgust ja põhjendatust. Möönmine tähendab võrdse võimalikkuse esinemist, st kohus jättis märgitud asjaolu sisuliselt välja selgitamata ja kohtulahend pole mõistlikult arusaadav; 3) jättis kohus nõude põhjendatuse ja selguse osas tähelepanuta, et võlgniku seadusjärgne esindaja Meelis Virro kinnitas teabe andmise käigus Jõgeva kohtumajas toimunud istungil garantii olemasolu ja selle andmist võlgniku poolt. Võimalikud vastuväited võlausaldaja nõude põhjendatusele tulnuks esitada enne pankrotimenetluse algatamist ja ajutise halduri nimetamist ehk kui kohus nimetas asjas ajutise halduri, siis on kohus seeläbi ka nõuet selge ja põhjendatuna käsitanud. Ajutine haldur on oma aruannetes käsitlenud võlausaldaja nõuet üldiselt põhjendatuna. Kohus pole ka arvestanud, et juhul kui kahes käimasolevas pankrotimenetluses (Werol ja Pere AS) on sama nõuet hinnatud õiguslikult põhjendatuna, on vastupidisele seisukohale asumine kasina perspektiivikusega. Keegi ei ole vaidlustanud seadmete, mille ostmist garanteeriti, olemasolu ning müüki Weroli pankrotimenetluse käigus. Märgitud tarnelepingu eseme omandamine ilma garantii olemasoluta ei olnud võimalik; 4) jättis kohus hinnanguta olulise asjaolu, et võlgniku ainsaks varaks olevad aktsiad on koormatud finantstagatisena panga kasuks võlgniku sõnul 2,6 miljoni euro suuruse kohustuse täitmise tagatiseks. Ajutine haldur sai sellest teada alles kohtuistungil. Selliselt koormatud aktsiad pole vabalt võõrandatavad. Selline vara pole likviidne. Kohus tegi aktsiate koormamisest vastupidise järelduse – see justkui kinnitaks võlgniku maksevõimet ja aktsiate väärtuslikkust, sest neid on saadud kasutada kolmandate isikute kohustuste tagamiseks; 5) on täiesti käsitamatu kohtu järeldus, et kuivõrd võlgniku positiivne kassavoog on viimaste aastate jooksul keskeltläbi 3 miljonit eurot (120 000 eurot) aastas, on see piisav võlgniku eesmärkide täitmiseks. Menetluses arutati seda, kas võlgnik suudab täita võlausaldaja nõude või mitte. Võlgniku maksevõime on matemaatiliselt väljaarvutatav ja hinnang sellele ei tohi olla ebamäärases stiilis „võlgnikul on selge potentsiaal vajaliku rahavoo tekitamiseks“. Kui kohus esitas märgitud asjaolu võlgniku maksevõimelisuse kinnituseks, jääb arusaamatuks, mida tähendavad „viimased aastad“ ja „võlgniku eesmärgid“ selles kontekstis. Samuti näitab arvutus (3 000 000/120 000=25), et ka 25-aastasest võlgniku eesmärkide püsivast täitmisest ei piisaks kohtu loogikat järgides võlausaldaja nõudest vähem kui poole tasumiseks; 6) ei ole kohtu järeldused majandustegevuse perioodilisusest arusaadavad, sest tegemist on seadusevälise käsitlusega. Pankrotiseadus ei seo võlgniku maksevõime hindamist võlgniku majandustegevuse perioodilisusega, samuti ei seo võlaõigusseadus võla tasumise kohustust majandustegevuse perioodilisusega. Vabaturumajanduse tsükliline areng on makromajanduse mõiste ja ei puutu asja. Kohtumääruses kasutatavad mõisted peavad ühtima õigusterminoloogiaga ja olema arusaadavad; 7) on kohtu järeldus kolmandate isikute varakäsutusõigusest ebakonkreetne ja seeläbi mittearvestatav. Asjaõigusseaduse § 6 kohaselt kuulub juriidilise isiku vara vaid juriidilisele isikule. Kolmandate isikute vara ei saa kasutada võlgniku kohustuste katteks. Varakäsutusõiguse olemasolule viidates tuleb täpselt näidata, kuidas varakäsutusõiguse teostamine õiguslikult toimuda saaks. Võlgnik ei saa ise vahetult vastu võtta mingeid otsuseid, sest sidus- ja tütarettevõtjates ei olda ise vahetuks osanikuks või aktsionäriks. Teiseks, äriseadustiku järgi peaks minimaalse kontrolli olemasoluks omama kontrolli vähemalt 51% äriühingu aktsiate, osade ja häälte suhtes või erilepingut aktsionäride, osanike vahel. Kõigi juhtimisotsuste tegemiseks oleks vaja siiski 2/3 häälteenamust. Kohus ei selgita, kuidas võlgnik, olles pelgalt aktsionäri aktsionäriks, oletatavat varakäsutust realiseerib. Kontserni kõige varalisemas ettevõttes, AS-s Pärnu Sadam, omatakse vahetult vaid 50%-list osalust, millega pole võimalik teostada nn edukat varakäsutust; 8) olid ajutise halduri seisukohad äärmiselt pealiskaudsed. Arusaamatu on ka halduri seisukoht, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuigi võlgniku

varalisust hinnati tema poolt võrdseks ligi 15 miljoni euroga. Haldur ei ole arvestanud finantsgarantiide olemasolu ja võlgniku ainukese vara, AS Transcom aktsiate, koormatust panga kasuks, kuuldes nendest asjaoludest alles kohtuistungil.

VÕLGNIKU VASTUVÄITED

Võlgnik on teeninud keskmiselt 3 miljonit eurot kasumit aastas. Asjaolu, et kohtul jäi täpsustamata, et 120 000 eurot tähistab omaniku välja võetud dividende, on inimlik eksimus. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile võlgniku majandusnäitajad, finantsprognoosid ning selgitanud rahavoogusid ja nende juhtimist võlgniku kontserni siseselt. Sellele, kas võlgniku maksejõuetus on ajutine või püsiv, ei ole võimalik anda väljendust konkreetsetes numbrites, vaid see eeldab kohtu poolt võlgniku majandusliku seisu ja väljavaadete analüüsi pinnalt hinnangu andmist. Vaieldamatult tuleb hinnangu andmisel arvestada ka võlgniku majandustegevuse perioodilisusega ning muude võlgniku majandustegevust iseloomustavate asjaoludega (sh varade struktuuri, kontserni ülesehitust jne). Kohtu järeldus, mille kohaselt võlgniku ja kolmandate isikute (OÜ Pärnu Stividorid, OÜ Zelluloosi Kinnisvara, AS Ammende Villa, AS Pärnu Sadam, Sadamahalduse OÜ, AS Transcom Vara) varakäsutusõiguse baasil on võlgnikul selge potentsiaal vajaliku rahavoo tekitamiseks vastuvaidlematu nõude saamisel, on õige ja põhjendatud. Võlgnikule kuulub 95,1% AS Transcom aktsiatest. AS-le Transcom kuuluvad enamusosalused kõigis eelnimetatud äriühingutes, v.a AS Pärnu Sadam (50% osalus), OÜ Pärnu Stividorid (50% osalus läbi 100%-lise tütre AS Transcom Vara). Võlgnikul on võimalik läbi aktsionäri staatuse juhtida AS Transcom tegevust ning võtta vastu otsuseid AS Transcom varasse puutuvalt, eelkõige otsustada vajadusel AS Transcom vara müüki, kasumi jaotamist jne. Võlgnik kontrollib täielikult ka AS Transcom nõukogu ja juhatust. Arvestades AS Transcom jaotamata kasumi suurust, on võlgnikul võimalik vajadusel mh dividendi maksmine võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Kehtiva õigusega vastuolus on võlausaldaja väide, mille kohaselt on äriühingu kõigi juhtimisotsuste tegemiseks vajalik 2/3 häälteenamuse nõue. AS Transcom teostas 17.01.2013 ostueesõigust, mille tulemusena omandab AS-le A & O (s.o teise aktsionärile) kuuluvad 50% AS Pärnu Sadam aktsiatest. Selle tulemusena saab AS-le Transcom kuuluma 100% AS Pärnu Sadam aktsiatest. 50% aktsiate eest tasumisele kuuluv hind on üle kahe korra kõrgem audiitor A. Kallase poolt AS Pärnu Sadam aktsiatele antud hinnangust (A. Kallas määras 50% AS Pärnu Sadam aktsiate hinnaks 8,6 miljonit eurot). Lisaks kinnitab fakt, et krediidiasutused nõustusid aktsiate ostu finantseerima, AS Transcom ja võlgniku maksejõulisust. Seega on võlgnik astunud samme täiendava vara omandamiseks, mis parandab võlgniku võlausaldajate positsiooni. Nii ajutine haldur kui ka kohus on hinnanud võlgniku vara väärtust äärmiselt konservatiivselt ja kohustuste mahtu võimaliku suurimana. Ka sellistest eeldustest lähtuv hindamine ei võimaldanud pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kui hinnata võlgniku vara vähem konservatiivselt (sh võttes aluseks siis kas vandeaudiitor A. Kallase või vandeaudiitor M. Kuuse hinnangud), on vara väärtus oluliselt suurem (nt M. Kuuse hinnangul on AS Transcom aktsiate väärtus 25,6 miljonit eurot, s.o 10 miljonit rohkem kui on aluseks võetud halduri ja kohtu poolt). Järelikult ületab võlgniku vara kohustusi võlausaldaja nõude täismahus arvestamise korral ca kolmekordselt. Kui võtta aluseks võlausaldaja nõue väiksemas mahus (nt 1,6 miljoni eurot), ületab vara kohustusi 16-kordselt; 4) on ajutine haldur koostanud põhjalikud aruanded. Võlausaldaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset sisuliselt põhjendatud etteheidet, kus haldur oleks eksinud. Tõendeid, millest nähtuks AS Transcom aktsiate teistsugune väärtus kui võlgniku esitatu või kui on tuvastatud halduri poolt, võlausaldaja ei esitanud. 25.10.2012 aruande kohaselt on võlgnikul halduri hinnangul piisavalt vara, et katta võimalikke pankrotimenetluse kulusid. Võlausaldaja esindaja vandeadvokaat Ü. Talviste on kogu menetluse kestel näidanud halduri suhtes üles halvustavat ja üleolevat suhtumist, mis nähtub ka halduri 25.10.2012 aruande p-st 6.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

AS-s Ammende Villa, Sadamahalduse OÜ-s ja AS-s Transcom Vara ning 50%-ne osalus AS-s Pärnu Sadam ja OÜ-s Pärnu Stividorid. Võlgnikul on läbi AS-i Transcom aktsiaosaluse juhtida AS-i Transcom tegevust ning selle kaudu võtta vastu otsuseid AS-i Transcom varadesse puutuvalt (näiteks sidus- ja tütarettevõtete müük, kasumi jaotamine). Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et võlgniku kinnituse kohaselt on AS Transcom teostanud pärast vaidlustatud otsuse tegemist ostueesõigust, mille tulemusena omandab AS Transcom teisele aktsionärile kuuluvad 50% AS Pärnu Sadam aktsiatest. Märgitud tehing kinnitab AS-i Transcom ja võlgniku maksejõulisust.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.