Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-12-2344

2-12-2344 tasumise kohustus langeb kostjatele solidaarselt. Perioodil, alates 01.01.2008.a. kuni 31.12.2011.a., jätsid kostjad tasumata XXX Narva korteriomandiga seotud makseid, s.h. korterimaksed, sihtmaksed, tasud kommunaalteenuste eest jms, summas 1.825,01 eurot. KÜ Kreenholmi 38A põhikirja p.3.2 alusel – korteriühistu liige (korteriomanik) on kohustatud täitma Korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning korteriühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. KÜ Kreenholmi 38A põhikirja p.5.2 alusel – majandus- ja kommunaalmaksete arvutamise aluste määramine ning majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine kuulub tema üldkoosoleku pädevusse. Perioodil, alates 01.01.2008.a. kuni 31.12.2011.a. majandus- ja kommunaalmaksete arvutamise alused olid määratud ning majandusaastate aruannete ja eelarvete kinnitatud KÜ Kreenholmi 38A üldkoosolekute otsustega – 16.03.2008.a., 11.02.2009.a., 29.06.2009.a., 28.01.2010.a., 20.06.2010.a., 22.02.2011.a., 02.06.2011.a. vastavalt. Hagiavalduses väljendatud seisukoha kohaselt, kui Korteriomandiseaduse § 8 lg 3 kohaselt korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Praegusel hetkel nõude aegumistähtaeg on lõppenud, ja mitte keegi kostjatest ei ole esitatud kohtusse hagi nõudega kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus olevad üldkoosoleku otsused. Lähtudes eeltoodust esitab hageja nõude järgmiste summade väljamõistmiseks kostjate poolt: võla tasumata jäänud maksete eest on 1.825,01 eurot, seisuga 16.01.2012.a.. Hageja seisukoha kohaselt tasub Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomandiseaduse § 8 lg 3 kohaselt kui Korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Palus hagi rahuldada. KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A poolt esitatud nõuete tõendamiseks esitas hageja kohtule tõenditena järgmised dokumendid. 1) Raamatupidamise väljavõtte, millega hageja soovib tõendada kostjate võla suurust hagiavalduse esitamise päeva seisuga. 2) Kinnistusraamatust väljatrükiga, millega hageja soovib tõendada asjaolu, et korteriomandi, asukohaga XXX Narva, korteriomanikkudeks on kostjad, mille tõttu on kostjad kohustatud maksma KORTERIÜHISTU-le KREENHOLMI 38A seadusega ettenähtud kohustusi ning 3) KÜ Kreenholmi 38A põhikirja koopia, millega hageja soovis tõendada oma nõudeõigust kostjate vastu, aga samuti asjaolu, et kostjad on jätnud täitmata oma põhikirjalised kohustused korteriühistu ees ning ei ole tasunud põhikirjas ettenähtud makse korteriühistule. Kostja vastuväited Kostja, L O, kirjalikus vastuses hagile vastu ei vaielnud. Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistas L

2-12-2344 O, et ta on korteriomandi, asukohaga XXX, Narva, kaasomanik, teised kaasomanikud on I I, E M ja A A. L O ise korteriomandis, asukohaga XXX Narva, ei ela, kuna seal elamine käib L O üle jõu. L O elab faktiliselt tagasihoidlikumas korteris, asukohaga, XXX, Narva linnas ning kannab seal ka eluasemega seotud kulutusi. Kostjad: I I, E M ja A A, hagiavaldusele kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjatele anti hagiavaldus ja kohtukutse kätte avalikult kuulutusega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded, millega seaduse kohaselt loetakse hagiavaldus koos hagimaterjalidega ja kohtukutse Irma Ivanovale, Ella Mateevskale ja Aleksander Amelkinile kättetoimetatuks. Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 31.03.2012.a. teatise kohaselt ei ole politseile Ella Mateevska ja A A võimalikud asukohad teada. Ida Prefektuuri Narva Politseijaoskonna teatise 10.05.2012.a. pole politseile teada ja Irma Ivanova võimalikud asukohad. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Kohtuistungile ilmusid hageja, KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A, seaduslik esindaja Vladislav Koljuhhin ja kostja, L O. Kohtuistungile ei ilmunud I I, E M ja A A. Kohtule kostjate kohtuistungile mitteilmumise põhjused teadmata. Hagiavaldus ja kohtukutse toimetatud kostjatele kätte avalikult ametliku väljaande Ametlikud Teadeanded kaudu, millega seaduse kohaselt loetakse hagiavaldus ja kohtukutse I I, E M ja A A kättetoimetatuks. Kohtuistungile ilmunud KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A seaduslik esindaja, Vladislav Koljuhhin ja L O taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mitteilmunud kostjateta. Kohus rahuldas taotluse. Hageja, KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A, esindaja, Vladislav Koljuhhin, palus kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses ning panna menetluskulud kostjate kanda. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A soovib välja mõista võlgnevuse korteri nr.XXX kaasomanikelt solidaarselt. Võlgnevus tekkis 3-4 aasta jooksul. Praegu seal korteris keegi ei ela. Keegi kaasomanikest ei ole KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A liige kuna nad ei ole saanud omavahel kokkuleppele, kes astub KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A liikmeks, surnud E V asemele. Korteriühistu liige oli E V, kes suri. Surnud E V oli samuti korteriomandi, asukohaga XXX Narva, üks kaasomanikest. Kostja, L O, tunnistas kohtuistungil hagi. Kostja avaldas, et on hagiga nõus ja soovib seda korterit maha müüa. Täiendavalt selgitas L O kohtuistungil, et see oli tema õe, E V korter, ta suri. 2006 juulis tuli kiri, kus olid kõik need nimed kirjas, sh ka minu oma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti poolte seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A hagi korteriomandi, asukohaga XXX Narva, kaasomanike: I I, L O, E M ja A A, vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Enne tsiviilasja sisulisele lahendamisele asumist peab kohus lahendama küsimuse kas korteriomandi kaasomanikud on kohustatud tasuma majandamiskulusid korteriühistule, kui korteriühistu liikmeks olnud kaasomanik, E V, on surnud ning teised kaasomanikud: I I, L O, E M ja A A, ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele, kes on korteriühistu liige ning keegi kaasomanikest ei soovi korteriomandit kasutada elamiseks. Riigikohus 15. detsembri 2010.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-124-10 p.19 asus seisukohale, et kui kostjad väidavad, et hageja ei saa neilt kõigilt küttekulude eest tasumist nõuda, kuna KÜS §

2-12-2344 5 lg 5 kohaselt võetakse korteriühistu liikmeks üks korteriomanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule. Kolleegium sellega ei nõustu ja leiab, et KÜS § 5 lg-t 5 tuleb tõlgendada lähtuvalt selle sätte eesmärgist. Kolleegiumi arvates on selle sätte eesmärgiks lahendada küsimus, kellel on korteriühistu üldkoosolekul hääleõigus, kui korteriomand on mitme isiku kaasomandis, kuivõrd KÜS § 11 lg 1 kohaselt annab korteriühistu liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, ning KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige. KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Viru Maakohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTULE KREENHOLMI 38A majandamiskulude tasumise kohustus on kõikidel korteriomandi, asukohaga XXX Narva, omanikel: I I, L O, E M ja A A, kuna nad ei kole kokku leppinud, kes on KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A liige, sest KÜS § 5 lg 5 eesmärgiks ei ole vabastada kaasomanikest korteriomanikke majandamiskulude tasumise kohustusest olukorras, kus nad ei ole kokku leppinud, kes neist on korteriühistu liige. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis, mille tõttu on KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A esitanud hagi õigesti kõigi korteriomandi, asukohaga XXX Narva, elus olevate kaasomanike vastu. AÕS §75 lg.1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS §65 lg.2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohus asus seisukohale, et kuna KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A võib nõuda majandamiskulude tasumise kohustuse täitmist vaid ühe korra, siis vastutavad kaasomanikud: I I, L O, E M ja A A, KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A ees majandamiskulude tasumise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Viru Maakohus asus seisukohale, et KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A tugines oma hagiavalduses ebaõigesti korteriomandiseaduse sätetele. KÜS §1 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Kuna KÜS §1 ei näe ette korteriühistu suhtes korteriomandiseaduse rakendamist, siis jätab kohus hageja viited korteriomandiseadusele tähele panemata ja rakendab omal algatusel õiget seadust käesolevale vaidlusele. KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A poolt kohtule esitatud raamatupidamise väljavõttega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et korteriomandi, asukohaga XXX Narva, majandamiskulude võlg KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A ees on summas 1.825,01 eurot. Kinnistusraamatust väljatrükiga luges kohus tuvastatuks asjaolu, et I I, L O, E M ja A A on korteriomandi, asukohaga XXX Narva, kaasomanikud. Väljatrükiga rahvastikuregistrist ja

2-12-2344 KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A liikmete nimekirjaga luges kohus tuvastatuks asjaolu, et KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A liige Erlanda Virunurm on surnud ning kuna kohtule ei ole esitatud teiste korteriomandi, asukohaga XXX Narva, kaasomanike kokkulepet selle kohta, kes nendest on KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A liige, siis asus kohus seisukohale, et I I, L O, E M ja A A, vastutavad KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A ees majandamiskulude tasumise eest solidaarselt. KÜ Kreenholmi 38A põhikirja koopiaga luges kohus tuvastatuks asjaolu, et KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A poolt on majandamiskulud kindlaks määratud õigesti ja hagejal on õigus nõuda korteriomanikelt majandamiskulude tasumist kehtiva seadusandlusega sätestatud korras. KÜS §151 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et majandamiskulud korteriühistu seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohutule esitatud KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A raamatupidamise väljavõttega luges kohus tuvastatuks, et hagisumma 1 825.01 eurot sisaldab endas just KÜS §151lg.1 ja lg.2 nimetatud majandamiskulusid, mida kostjad on kohustatud hagejale tasuma. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks rahuldada KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A hagi I I, L O, E M ja A A vastu ning mõista korteriomandi, asukohaga XXX Narva, kaasomanikelt: I I, L O, E M ja A A, välja solidaarselt KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A kasuks 1 825.01 eurot majandamiskulusid. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus rahuldas KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A hagi I I, L O, E M ja A A vastu

2-12-2344 majandamiskulude tasumise nõudes, siis pidas kohus vajalikuks panna KORTERIÜHISTU KREENHOLMI 38A menetluskulud solidaarselt I I, L O, E M ja A A kanda ning kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS §174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtuotsuse avalikult menetlusosalistele kättetoimetamine Vastavalt TsMS §317 lg1 p.1 sätetele võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS §317 lg.3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS §317 lg.4 p.3 kohaselt peab avalikult lahendi kättetoimetamise puhul olema ära märgitus selle resolutsioon. Kohus pidas vajalikuks toimetada käesolev kohtuotsus kostjatele: I I, E M ja A A kätte avalikult avaldades selleks käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna nii hagiavaldus kui ka kohtukutse oli neile kostjatele kätte toimetatud avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.