Tiskre elanike MTÜ hagi X Xi vastu 2341 euro 08 sendi saamiseks ja lepingu sõlmimiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu kohtunikuabi 28.12.2012 menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiskre elanike MTÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tiskre elanike MTÜ (registrikood 80205147, asukoht Tiskrevälja 14, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik;
määrus
Kostja X X (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Hannes X ja vandeadvokaadi abi Tanel X. Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu kohtunikuabi 28.12.2012 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus
1.21.01.2011 tehtud ja 05.12.2011 jõustunud otsusega jättis Harju Maakohus Tiskre elanike MTÜ (hageja) hagi X Xi (kostja) vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.06.2011 tehtud ja 05.12.2011 jõustunud otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis 05.12.2011 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja esitas 15.12.2011 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille järgi on kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulud 5752 eurot 05 senti koos käibemaksuga, mida tõendab arve nr 1138505 ja sellele lisatud spetsifikatsioon. Kostja palus nimetatud summa hagejalt välja mõista ning kohustada hagejat tasuma ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud viivist. Avalduses on kinnitatud, et õigusabikulud on olnud kostja jaoks täies mahus vajalikud. Arvele lisatud spetsifikatsiooni järgi osutas esindaja kostjale õigusabi 39 tundi, mis koosneb järgnevatest toimingutest: 14.09.2010 nõupidamine kliendiga – 1,5h; 15.09.2010 kohtuasja materjalidega tutvumine – 2,75h; 21.09.2010 kostja vastuse koostamine hagiavaldusele – 1,75h; 23.09.2010 kliendi esitatud täiendavate tõendite analüüs, kostja vastuse koostamine, suhtlus kliendiga – 1,75h; 27.09.2010 kostja vastuse koostamine, Riigikohtu lahendite analüüs, suhtlus kliendiga – 5h; 28.09.2010 kostja vastuse täiendamine, suhtlus kliendiga, vastuse dokumentide komplekteerimine ja kohtule saatmine – 3,25h; 06.10.2010 täiendava tõendi esitamine – 0,75h; 26.10.2010 hageja 14.10.2010 vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, vastuse koostamine hageja vastusele – 4h; 27.10.2010 vastuse koostamine hageja vastusele – 4h; 30.11.2010 täiendav seisukoht vastavalt kohtu poolt 17.11. nõutule – 1,25h; 12.01.2011 hageja 01.12.2010 vastuse materjalidega tutvumine ja analüüs – 2,5h; 13.01.2011 hageja vastusele vastuse koostamine, suhtlus kliendiga, täiendavate materjalide analüüs – 4,5h; 17.01.2011 hageja vastusele vastuse koostamine, lisade komplekteerimine, dokumentide edastamine kohtule – 1h; 15.03.2011 hageja apellatsioonkaebusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 2h; 16.03.2011 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 3h.
3.Vastuseks hagejale märkis kostja, et väär on seisukoht, et kostja kantud menetluskulud 5725 eurot 05 senti ei ole põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja näol oli tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, kuna hageja püüdis oma nõudeid kostja vastu rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, sh lepinguvälisest võlasuhtest tuleneval alusel. Hageja on maa- ja ringkonnakohtus esitanud suure hulga lisasid (139 lk), mille läbitöötamine ning õigusliku positsiooni kujundamine oli ajamahukas protsess. Samuti on hageja esitanud ringkonnakohtus erinevaid taotlusi, millele on kostja olnud kohustatud vastama. Õigusabikulude suurus on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 01.01.2011.a määruses nr 137 sätestatud piirmääradega. Asjakohatu on seisukoht, et kostja esindaja on tegelenud analoogse tsiviilvaidlusega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-154-09 p-s 10 leidnud, et mitmes tsiviilasjas sama esindaja kasutamine ei saa ainuüksi olla menetluskulude vähendamise aluseks. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-87-09 p-s 15 märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Eelnevast tulenevalt ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ja J. K kasutasid oma tsiviilasjades sama esindajat. Kostjale jääb selgusetuks, et kui hageja mõlemad hagid jäid täies ulatuses rahuldamata nii maa- kui ringkonnakohtus, siis miks otsustas hageja tekitada endale lisamenetluskulusid ning otsustas mõlemas tsiviilasjas tehtud otsused edasi kaevata kuni Riigikohtuni. Hageja on algatanud mitmeid analoogseid hagisid, mis on suures osas jäetud täies ulatuses rahuldamata. Sellest tulenevalt pidi hageja vähemalt pidama võimalikuks, et tema hagi kostja vastu on lootusetu ning arvestama kostja menetluskulude täies ulatuses hüvitamisega. Kostja lepinguline esindaja selgitas ka asjaolu, miks J. Ki kantud menetluskulud on väiksemad kui kostjal – menetluses, mis puudutab J. Ki, esitas hageja oluliselt vähem ja väiksemas mahus seisukohti, lisasid ning taotlusi. Lisaks kulus esindajal J. Ki asjas menetlusdokumentide koostamiseks vähem aega, kuna kostja tsiviilvaidlus on varasem kui J. Ki vaidlus. Hageja väide, et menetluskulude nimekiri on koostatud pärast menetluse lõppu sooviga esitada hageja vastu maksimaalselt suur rahaline nõue, on pahatahtlik ning põhistamata. Kostja menetluskulude hüvitamise taotluses on selgitatud, et kostjale õigusabiteenust osutades
lepiti kokku tulemustasus. Tulemustasu iseenesest tähendab, et kokkuleppel kliendiga võib õigusteenuse eest makstav tasu olla sõltuv töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Vastav tasu vorm tuleneb ka advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg-st 3. Lisaks nähtuvad menetluskulude nimekirjast konkreetsed kuupäevad, millal on kostjale õigusabi osutatud, mis iseenesest tõendab, et õigusabi on osutatud viidatud kuupäevadel. Tallinna Ringkonnakohus on 25.10.2007 lahendis tsiviilasjas nr 2-06-2734 asunud seisukohale, et advokaadibüroo ja menetlusosalise vahel sõlmitud lepingu kohaselt on büroo väljastatud arved piisavad tsiviilasjas tehtud kulude kandmise tõendamiseks ning arvete ehtsuses ei ole põhjust kahelda. Seetõttu ei ole asjakohane nõuda menetlusosaliselt algdokumentide või menetlusosalise pangakonto väljavõtete esitamist. Väär on väide, et kostja ei ole menetluskulude taotluses kinnitanud menetluskuludega seonduva käibemaksu hüvitamist. Kostja on kinnitanud menetluskulude taotluse p-s 4, et soovib menetluskuludega seonduva käibemaksu hüvitamist. Kostja märkis täiendavalt, et soovib käibemaksu hüvitamist TsMS § 174 lg 6 alusel, kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane. 30.03.2012 seisukoha järgi on ebaõige ning eksitav hageja seisukoht, et tsiviilasjad nr 2-1042381 ja nr 2-10-42161 on identsed. Asjakohane ei ole hageja väide, et mõlemas tsiviilasjas esitati sama arv lisasid lisaks hagiavaldusele. Oluline on pöörata tähelepanu lisade mahukusele. Viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-112-09 ja nr 3-2-1-43-10 on asjakohatud, sest hagejale pidi mittevaralise nõude esitamisel olema ettenähtav tema jaoks negatiivse lahendi jõustumisega kaasnev risk ja õiguslik regulatsioon. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-88-11 p 12 järgi ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Seega hageja paljasõnaline arvamus ei muuda kostja kulutusi õigusabile põhjendamatuks ja mittevajalikuks. Väär on seisukoht, mille kohaselt peab kostja esitama maksekorralduse menetluskulude tasumise kohta. TsMS-ist ei tulene ühtegi õiguslikku alust, mis kohustaks kostjat esitama maksekorralduse menetluskulude tasumise kohta. Hageja vastuväide
4.Hageja vaidles kostja avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitatud menetluskulude ulatus ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 eesmärk on mh kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude eest. Seetõttu ei ole kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks mitte lepingulise esindaja poolt esindatavale esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Sealjuures tuleb eelkõige arvestada mitte konkreetse tsiviilasja raames koostatud menetlusdokumentide arvu või mahtu, vaid õigusvaidluse sisu. Arvestades hageja nõude tagasihoidlikku suurust, materjali võrdlemisi väikest mahtu ning seda, et vaidlus toimus kirjalikus menetluses ilma istungeid pidamata sisuliselt vaid ühe õigusküsimuse üle, leidis hageja, et kostjale osutatud õigusabi maht ei ole põhjendatud ja vajalik. Käesolev vaidlus on analoogne teiste hageja poolt hooldusteenuste võlgnike vastu esitatud nõuetega. Sealjuures esindas advokaat Hannes X analoogses tsiviilasjas nr 2-10-42381 ka kostjat J. Ki, kelle vastu hageja esitas samasisulise nõude kui kostja vastu. Viidatud tsiviilasjas esitas kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse vaid 9 töötunni ulatuses. Tsiviilasjad nr 2-10-42381 ja 2-10-42161 on analoogsed nii faktiliste asjaolude kui õigusliku positsiooni mõttes. Seetõttu on arusaamatu, miks käesolevas tsiviilasjas on kostjal menetluse tarbeks kulunud neli korda rohkem aega kui tsiviilasjas nr 2-10-42381. Hageja hinnangul on ka käesolevas asjas kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud mitte suuremas ulatuses kui 9 tundi. Kuivõrd kostjale on esitatud vaid üks arve, s.o 13.12.2011 arve nr 1138505, kuid menetluskulude nimekirja kohaselt asuti kostjale õigusabi osutama juba hiljemalt 14.09.2010,
siis tekib põhjendatud kahtlus selles, et menetluskulude nimekiri ei ole koostatud mitte vastavalt tegelikult tehtud töömahule, vaid on koostatud pärast menetluse lõppu sooviga esitada hageja vastu maksimaalselt suur rahaline nõue. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust arve tasumise kohta. Kostja ei ole esitanud ka TsMS § 174 lg 6 kohast kinnitust, mistõttu puudub alus nõuda käibemaksu hüvitamist. 08.03.2012 vastuväidetes leidis hageja, et ka tulemustasu korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09). Seega ei ole oluline kostja vastuväide tasu vormi osas, küsitavaks jääb ikkagi selle ulatus. Hageja rõhutas veelkord, et tsiviilasjad nr 2-10-42381 ja 2-10-42161, milles mõlemas oli lepinguliseks esindajaks vandeadvokaadi abi H. X, on analoogsed nii faktiliste asjaolude kui õigusliku positsiooni mõttes. Õige ei ole kostja esindaja väide, mille kohaselt tsiviilasjas nr 2-10-42381 esitati märkimisväärselt vähem seisukohti, lisasid ning taotlusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4310 leidnud, et TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kuna tegemist on sarnaste kaasustega, kus kostja esindajal on olnud samaväärne töömaht, saab kohus hinnata esindaja tegelikku töömahtu selle kaudu, millisel määral sarnanevad esindaja menetlusdokumendid. Võrreldavad on ka erinevates tsiviilasjades koostatud menetlusdokumendid, mis oma sisu poolest on praktiliselt identsed. Hageja kostja seisukohaga, et menetluskulusid tasumist tõendava maksekorralduse esitamist ei ole asjakohane nõuda, ei nõustunud. Kostja viidatud ringkonnakohtu otsusel ei ole pretsedendi tähendust. Kuivõrd arve esitati kliendile 13.12.2011 ehk rohkem kui 2 kuud tagasi, on tavapärane ja ka raamatupidamislikult korrektne, et kõnealune arve on käesolevaks hetkeks tasutud. Asjaolu, et kostja ei soovi esitada tasumist tõendavaid dokumente, on selge märk sellest, et nimetatud arvet kostja tasunud ei ole ning suure tõenäosusega on tasumisega viivitamine eesmärgipärane. Esimese astme kohtu määrus
5.28.12.2012 määrusega rahuldas Harju Maakohtu kohtunikuabi kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5752 eurot 04 senti ja kohustas hagejat määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma kostjale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu 21.01.2011 otsuse kohaselt on tsiviilasja hind 3938 eurot 87 senti. Kohus on käesolevas asjas menetlenud nii varalist kui ka mittevaralist nõuet. Seega on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 §-de 1–3 alusel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni ning X Xi poolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 5752 euro 05 sendi (90 000 krooni 03 senti) hüvitamiseks on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud piirmääraga. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud 15.12.2011 (II kd, lk 148), seega tähtaegselt. Menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja tehtud toimingud), sisaldub avaldusele lisatud arve lisas. Kostja on avalduses kinnitanud, et õigusabikulud on olnud kostja jaoks täies mahus vajalikud, mida kohtunikuabi luges kinnituseks, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS nõuete järgi ei ole kulude kandmist ehk tasumist tõendavate dokumentide esitamine menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt vajalik. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvega. Kohus ei ole kostjalt nõudnud menetluskulude tasumist tõendavate dokumentide esitamist ning ei pea seda
käeolevas menetluses täiendavalt vajalikuks, mistõttu käsitles kohus esitatud arvet dokumendina, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus ning arve lisa menetluskulude nimekirjana. Kohus lähtus käesoleva asja menetluskulude kindlaksmääramisel esitatud avaldusest koos lisadega ja tsiviilasja toimikust. Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel, samuti võib tulenevalt AdvS § 61 lg-st 3 kokkuleppel kliendiga lepingulise esindaja tasu seada sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. Kohtunikuabi ei arvestanud käesolevas tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramisel mõnes teises tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente, samuti ei andnud hinnangut teiste tsiviilasjade menetluskuludele. Kohtunikuabi leidis, et ei saa hinnata dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Kostja on 13.02.2012 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. 13.12.2011 arve nr 1138505 ja arve lisa kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 39 tundi kokkulepitud summas 5752 eurot 04 senti koos käibemaksuga, mille kohaselt kujuneb keskmiseks tunnihinnaks 147 eurot 49 senti (2307 krooni 69 senti). Toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid, asja lahendamine mitmes kohtuastmes) arvestades pidas kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostjale õigusabi osutamist 39 tundi 5752 euro 04 sendi (koos käibemaksuga) eest. Kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramise avalduses lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 5752 eurot 05 senti, esitatud arve nr 1138505 järgi on lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse eest tasumisele kuuluv summa aga 5752 eurot 04 senti. Kohus määras seega kostja menetluskulud kindlaks vastavalt õigusabikulude arvele summas 5752 eurot 04 senti. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud ka viivise väljamõistmist, seega määras kohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
6.Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega mõista kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Kohus on hagejalt mõistnud välja menetluskulud põhjendamatult suures ulatuses arvestades kohtuvaidluse mahtu, kestvust ja keerukust. Kohus ei ole kaevatavas määruses analüüsinud ega põhjendanud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust piisaval määral, käsitlemata on hageja vastuväited. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvega. Kohtumenetluses kantud menetluskulud tuleb välja mõista sarnaselt kahju hüvitamise regulatsiooniga ning tuginedes üldistele kahju hüvitamise põhimõtetele. Eelkõige tuleb arvestada kahju hüvitamise regulatsiooni aluspõhimõttega, et kahju kannatanud isik ei tohi kahjutekitaja arvelt aluseta rikastuda. Käesoleval juhul on kujunenud olukord, kus õigusabikulude tegelik kandmine on jäänud tõendamata. Arvestades, et kostjale osutas õigusabi tema poeg, on eluliselt usutav, et tegelikkuses kostja õigusabi eest midagi ei tasunud ning talle väljastati arve vaid väidetava kohustuse olemasolu tõendamiseks, kusjuures puudus igasugune takistus arve tühistamiseks või hilisemaks muutmiseks. Seetõttu ei saa välistada
võimalust, et kostja soovib hageja arvelt rikastuda. Hageja sellekohast põhjendatud kahtlust ei ole maakohus pidanud vajalikuks kontrollida. Seega ei ole hageja hinnangul kostja reaalselt kandnud kahju õigusabikulude osas ja puudub alus sellise kulu hüvitamiseks. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
8.Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu kohtunikuabi 28.12.2012 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme, vaidlustatud määrus on piisavalt põhjendatud ning selles toodud järeldused on kooskõlas asja materjalidega. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel täielikult määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et hageja kaebus sisaldab suuremas osas juba varasemalt esitatud vastuväiteid, millistele kohtunikuabi on kaevatavas määruses vastanud. Kolleegiumi hinnangul on kohtunikuabi kaalunud kostja esindaja õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid piisava põhjalikkusega. Määrusest nähtuvalt lähtus kohtunikuabi õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja tsiviilasja toimikust, arvestades hagihinda, menetlusaega, esitatud menetlusdokumente ning seda, et asja lahendamine toimus mitmes kohtuastmes. Järelikult on kohus määruse koostamisel kontrollinud ka toimingute teostamist ja hinnanud nende vajalikkust. Lisaks ei ole ka hageja ise välja toonud, milline kostja esindaja konkreetne toiming ei ole vajalik või millisele toimingule kulunud aeg on ülemäärane ja mis ulatuses. Kaebuse väide, et kohtunikuabi ei ole arvestanud hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitatud vastuväidetega, ei ole täpne. Asjaolu, et kohtunikuabi ei ole nõustunud hageja vastuväidetega, ei tähenda, et kohtunikuabi oleks vastuväiteid ignoreerinud. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning seetõttu ei ole võimalik määruskaebust rahuldada. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.