Tiskre elanike MTÜ hagi Eve Küüni vastu 2341,08 euro saamiseks ja lepingu sõlmimiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.01.2011. a otsus
Tsiviilasja hind maakohtus
3938,87 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3938,87 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiskre elanike MTÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Tiskre elanike MTÜ (registrikood: 80205147, asukoht: Tallinn) tehingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Tambet Laasik; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eve Küün (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx) tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Hannes Küün
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 21.01.2011. a otsus jätta muutmata.
3.Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (tsiviilasjas nr 2-09-29389 30.11.2011.a tehtud Harju Maakohtu otsuse koopia) vastuvõtmisest ja tagastada otsus apellandile.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Tiskre elanike MTÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-42161 nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Jätta rahuldamata hageja taotlus ringkonnakohtu otsuse kuulutamise aja edasilükkamiseks.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 30.08.2010.a Harju Maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 36 630 krooni ja kohustada kostjat sõlmima hagejaga viivitamatult haldus- ja hooldusteenuste leping. Hagiavalduse kohaselt on Tiskre elurajooni siseste tänavate, valgustuse, üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute jm juurdekuuluva omanikuks Kodumajagrupi aktsiaselts, kes on kohustatud hoolitsema nimetatud alade korrashoiu eest. Alates 04.01.2005.a osutab Tiskre elurajoonis haldus- ja hooldusteenuseid hageja Kodumajagrupi aktsiaseltsiga 29.12.2004.a sõlmitud koostöölepingu alusel. Koostöölepingust tulenevalt on hagejal teenuste osutamiseks kohustus sõlmida Tiskre elurajooni elanikega haldus- ja hooldusteenuste lepingud. Kostja ei ole vastavat lepingut sõlminud, kuigi nimetatud kohustus tuleneb ka kostja ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi vahel 03.03.1998.a sõlmitud kinnisasja ostu-müügi lepingu eellepingu nr II-13 pist 5.4. Hagejal on VÕS § 108 lg 2 kohaselt õigus nõuda lepingu sõlmimise kohustuse täitmist. Hageja on osutanud kostjale teenust õigusliku aluseta võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes. Kostja on alates 04.01.2005.a tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, kuid ei ole teenuse tarbimise eest hagejale tasunud. Tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kulutuste kokkuhoidmine on käsitletav alusetu rikastumisena VÕS § 1028 lg 1 mõttes, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tema poolt tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kokkuhoitud kulutuste hüvitamist. Hageja poolt osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva teenuse tasu suurus kinnitatakse üks kord aastas hageja üldkoosolekul. Hageja liikmetest vähemalt 80% on Tiskre elurajooni elanikud, seega on kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused tehtud Tiskre elanike enamuse poolt ning lähtuvalt hageja poolt teenuse osutamisel tehtud reaalsetest kulutustest. 30.07.2010.a seisuga on kostjal maksmata teenuse tasu summas 36 630 krooni. Lähtudes VÕS § 1028 lg-st 1 ning VÕS § 1032 lg-test 1 ja 2 on kostja kohustatud hüvitama hagejale teenuste tarbimise eest tasumata jätmisel alusetult kokkuhoitud hageja poolt kantud kulutused summas 36 630 krooni. Kostja kasutab tema omandis oleva kinnistuni viivat Tiskre territooriumi sisest tänavat igapäevaselt kinnistule pääsemiseks ja on kohustatud Tiskre territooriumi siseste tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise korraldamise eest tasuma hagejale hüvitist ka tulenevalt teeseaduse (TeeS) § 25 lg-st 4 ja § 37 lg-st 3.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-42161 Hageja nõuded võlgnevuse tasumiseks ja lepingu sõlmimiseks ei ole aegunud. Kuigi kostja sõlmis eellepingu 03.03.1998, on hageja ja tema õiguseellane asunud korduvatesse läbirääkimistesse kostjaga, mis on peatanud TsÜS § 167 lg 1 alusel nõude aegumise. Alternatiivselt tugines hageja asjaolule, et rahalise nõude aegumise alguse osas kohaldub TsÜS § 147 lg 3 või § 154. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja tegevusele on omistatav mittenõuetekohane ehk õigustamatu käsundita asjaajamine, kuna ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 sätestatud alternatiivset eeldust. VÕS § 1028 lg 1 rakendamisel on oluline arvestada VÕS § 1024 lg-s 4 sätestatud kitsendusega, mille kohaselt on alusetust rikastumisest tulenev nõue üksnes heausksel soorituse tegijal. Kuna hageja on alates 07.02.2005.a olnud teadlik, et kostja ei soovi hageja poolt pakutavaid teenuseid ja temaga haldus- ja hooldusteenuse lepingut sõlmida, on hageja tegevusele omistatav pahausksus. Seetõttu on välistatud hageja õigus nõuda VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1032 lg-te 1 ja 2 alusel kulutuste hüvitamist. Lisaks on välistatud hageja kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1042 lg 2 p-i 3 kohaselt. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja liikmetele on igakuine haldustasu 470 krooni ning teistele 555 krooni. Kostja on sõlminud lepingud teenusepakkujatega, niitnud kinnistu väliselt alalt muru ja hooldanud ning puhastanud kinnistule viivat teed. Hageja pakub teenust kolmandale isikule kuuluvale kinnistule, mille eest nõuab tasu kostjalt. Kostjal puudub teeseadusest tulenev kohustus hüvitada hagejale Tiskre territooriumi siseste tänavate korrashoiuga seotud kulutused. Tiskre elamurajoonis on avalikult kasutatavad teed TeeS § 29 lg 1 tähenduses. Hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda kostjalt kolmandale isikule kuuluva tee kasutamise eest hüvitist. Kui tal oleks õigus nõuda tee kasutamise eest mõistlikku hüvitist, saab seda teha vaid 196 meetrise lõigu osas, arvestades lisaks asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätet, määratledes iga kinnistu osas juurdepääs ja selle osas kulutused. Kulutused nagu haljastus, värav, hooldus, ei kuulu mõistlike kulutuste alla tee kasutamise tasu määramisel. Hagejal puudub alus viidata kostja eellepingust tulenevale haldusteenuste lepingu sõlmimise kohustusele, kuna 06.08.1998.a notariaalses lepingus jätsid lepingupooled vastava kohustuse välja. Isegi kui hageja nõudel oleks 03.03.1998.a eellepingust tulenev seaduslik alus, on hageja nõue käesolevaks hetkeks aegunud vastavalt VÕSRS § 9 lg-le 2 ning TsÜS § 150 lg-le
1.Kuna eelleping on sõlmitud lihtkirjalikus vormis, on see vorminõude rikkumise tõttu tühine TsÜS § 83 lg 1 tulenevalt. Kuna TsÜS § 151 lg 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, on hageja nõuded, mis on sissenõutavaks muutunud ajavahemikul 08.02.2005 25.08.2007 tänaseks aegunud. Seega on käesoleval juhul aegunud hageja poolt arvete alusel esitatud nõuded 2 aasta ja 6 kuu eest, ehk kokku 30 kuu eest. Kuna hageja poolt osutatud teenuse hind on alati olnud 555 krooni kuus, on summaliselt kokku hageja nõuded aegunud 16 650 krooni suuruses summas. Seega saab hageja maksimaalne nõue kostja vastu olla 19 980 krooni. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 21.01.2011. a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-42161 Kohus leidis, et kostja ja Kodumajagrupi aktsiaseltsi vahel 03.07.1998.a sõlmitud lihtkirjalik kinnistu ostu-müügi lepingu eellepingu nr II-13 p 5.4 on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning hageja ei saa sellel alusel nõuda kostjalt haldus- ja hooldusteenuse lepingu sõlmimist. Kostja ja Kodumajagrupi aktsiaselts sõlmisid 06.08.1998.a notariaalse kinnistu ostu-müügi lepingu, mis ei sisalda endas eellepingu p-i 5.4. Ka seadusest ei tulene kostja kohustust sõlmida hagejaga leping. Hageja on kinnisasja omanike poolt moodustatud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on Kodumajagrupi aktsiaseltsi poolt rajatud Tiskre elamurajooni elanikele heakorrastatud ja turvalise elukeskkonna loomine ning heaolu tagamine. Kostja ei ole mittetulundusühingu liige ja teda ei saa kohustada liikmeks astuma ning puudub õiguslik alus kostja kohustamiseks sõlmida hagejaga vastav leping. Kostja aegumise vastuväide on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes VÕSRS § 9 lg-st 2, tuleb aegumistähtaega arvestada vaidlusalusele nõudele alates 1. juulist 2002. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja hageja lepingu sõlmimise kohustamise nõue lõppes 01.07.2005.a. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas asjas TsÜS § 167 lg 1, kuna poolte kirjavahetusest tulenevalt ei nähtu, et tegemist oleks läbirääkimiste pidamisega. Kostja on oma kirjavahetuses alates 07.02.2005.a hagejat teavitanud, et ta ei soovi lepingut hagejaga sõlmida ning ei soovi saada hageja poolt pakutavaid teenuseid (I köide lk 60-85). Läbirääkimisi lepingu sõlmimise ja selle tingimuste osas pole poolte vahel olnud. Hageja nõuab kostjalt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud kulutusi 36 630 krooni. Kohtu hinnangul on VÕS §-st 1042 tulenevad alusetu rikastumise nõuded välistatud, sest kostja on alates kulutuste tegemisest hagejat teavitanud, et ei soovi hagejalt teenust. VÕS § 1042 lg 2 p-i 3 kohaselt ei ole kulutuste tegijal VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõudeõigust, kui isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu. Tõendatud on, et kostja vaidles hageja poolt teostatavatele toimingutele vastu (I köide lk 60-85). Kohtu hinnangul ei saa hagejat pidada heauskseks soorituse tegijaks. Antud juhul on hageja olnud teadlik, et kostja pole nõus teenuste saamisega ja selle eest maksmisega. Samuti on hageja rikkunud VÕS §-st 1020 tulenevat kostja teavitamise kohustust. Seega puudub soodustatu huvi ning soodustatu pole asjaajamist heaks kiitnud. Hageja ei saa nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist üksnes põhjusel, et kostja, kes nimetatud piirkonnas elab, on sunnitud kasutama elurajooni siseseid tänavaid ja saama osa tänavavalgustusest, valveteenusest jt võimalikest teenustest, isegi kui ta seda ei taha. Kostja on sõnaselgelt oma vastavasisulist tahet hagejale väljendanud ja sellest ei saa kohtu hinnangul kostja kaudset tahet tuletada. Samuti nõustus kohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, milliseid teenuseid on kostjale osutatud ja mida kostja on nendest teenustest reaalselt tarbinud. Esitatud tabelid nimetatud asjaolusid ei tõenda (I köide lk 213-215). Seega on käsundita asjaajamine õigustamatu, kuna puudub VÕS § 1018 lg-s 1 nimetatud käsundita asjaajamise õigustatuse kolmest alternatiivsest alusest üks ning VÕS § 1024 lg 4 alusel on välistatud hageja nõue alusetu rikastumise sätete järgi. Tulenevalt poolte kirjavahetusest pidi hageja teadma, et ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud kolmest alternatiivsest eeldusest (pahauskne õigustamatu käsundita asjaajamine). TeeS § 25 lg 4 järgi korraldab eratee omanik tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Puudub vaidlus, et kostja kasutab tema omandis oleva kinnistuni viivat Tiskre territooriumil olevat teed. 29.12.2004 koostöölepinguga saab olla tee omaniku nõudeõigus VÕS § 164 ja § 166 järgi loovutatav. VÕS § 164 lg 1 teise lause kohaselt ei või nõuet loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-42161 senisele võlausaldajale. VÕS § 166 märgitud loovutamise piirangud käesolevas asjas ei esine. Samas leidis kohus, et hagejal puudub vastav nõudeõigus, sest koostöölepinguga ei ole hagejale antud õigust nõuda kostjalt kui tee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude hüvitamist. Koostöölepingu punktis 3 on märgitud hageja kohustused, mis mh sisaldavad endas tänavate üldise korrashoiu ja sinna juurde kuuluvad teenused. Seega ei anna hagejale nõudeõigust ka Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 5. Kuigi kostja viitab, et tegemist on avalikult kasutatava erateega TeeS § 29 lg 1 tähenduses (lk 118), siis sellist lepingut Kodumajagrupi aktsiaseltsi (pankrotis) ja valla- või linnavalitsusega pole, mis annaks õiguse nõuda teede korrashoiu eest hüvitist kohalikult omavalitsuselt. Tallinna linn pole kinnistuid omandanud (11.03.2009 Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 388-k), kuid samas on Postitalu tänava kasutusviis avalik (lk 118). Sellest tulenevalt on mõeldamatu, et kui tegemist on avalikult kasutatava erateega ning iga isik võib seda teed piiramatult kasutada, et sellisel juhul tekiks hagejal või tee omanikul nõudeõigus iga elamurajooni sisest teed kasutava isiku suhtes kas teeseaduse või Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 alusel. Samuti saab nõue põhineda tegelikult kantud kuludel, mitte kuutasul. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1032 lg 2 ja ei ole nõuet kulupõhiselt esitanud. Kohus leidis, et kostja aegumise vastuväide on õiguslikult põhjendatud ning isegi, kui hageja nõue kuuluks rahuldamisele, oleks see 16 650 krooni osas aegunud perioodi 08.02.200529.08.2007 osas TsÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt, kuna hagi on esitatud 30.08.2010.a. Antud asjas TsÜS § 147 lg 3 või § 154 ei kohaldu, kuna tegemist ei ole kokkulepitud tasu maksmise ega perioodilise kahju hüvitamise kohustuse nõudega. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja on osutanud kostjale teenuseid ning esitas kohtule tõendid nii teenuse osutamise kui maksumuse kohta. Hageja tõendas teenuse hariliku väärtuse VÕS § 1032 lg 2 mõistes ning kostja ei ole esitanud tõendeid, mis hageja poolt esitatud väärtuse ümber lükkaksid. Ebaõige on kohtu käsitlus nagu peaks hageja tõendama enda poolt tehtud kulutusi kulupõhiselt. VÕS § 1032 lg 2 sedastab üheselt, et alusetult saadu tagastamisel tuleb olukorras, kus teenust ennast tagastada ei saa, lähtuda selle harilikust väärtusest. Isegi kui eeldada kohtu seisukoha õigsust, esitas hageja kulupõhise arvestuse raamatupidamistabelite näol. Kohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta ei pea seda usaldusväärseks. Kõik osutatud teenused - nii hooldus- kui valveteenused on olnud kostja huvides ja kasuks ning tal lasub vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 kohustus nende eest tasuda, kuivõrd kostja on neid teenuseid saanud ja vastavalt rikastunud. Kohtu käsitlus hageja tegevuse pahausksusest on põhjendamatu. Hageja ei ole kostjale teenuseid osutanud mitte mingi omalaadse äriplaani osana, vaid tegemist on nii koostöölepingust kui ka Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006.a määrusest tuleneva hageja kohustusega, mida ta teenuste osutamata jätmisel rikuks, kusjuures rikkumisega võib kaasneda ka väärteovastutus. Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda kostjalt teenuse väärtuse hüvitamist ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja nõue on põhjendatud ka teeseaduse alusel. Elamurajooni sisesed teed on erateed ja kuuluvad Kodumajagrupi aktsiaseltsile. Selleks, et erateed käsitleda avalikult kasutatava teena, peavad olema täidetud TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud tingimused, mille kohta kostja ei ole ühtegi tõendit esitanud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt nende kasutamise eest tasu lähtuvalt TeeS § 25 lg-st 4 ja § 37 lg-st 3.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-42161
Hageja nõuded ei ole aegunud. TsÜS § 154 lg 1 ainus eeldus on korduvate kohustuste olemasolu ning nõude õiguslik alus ei ole sealjuures tähtis. Hageja esitas nõude alusetu rikastumise sätete alusel ning tegemist on igakuise st korduva kohustusega, mistõttu kohus oleks pidanud ka lähtuma TsÜS § 154 lg-st 1. Kuna hageja esitas hagiavalduse 30.08.2010.a, on TsÜS § 154 lg 1 kohaselt hageja nõue aegumata vähemalt perioodist 01.01.2007 30.08.2010. Hageja nõuete aegumine peatus TsÜS § 167 lg 1 alusel läbirääkimiste ajaks. Kehtiv õigus ei näe hoolduslepingu sõlmimisele ette kohustuslikku vormi. Tegemist on vormivaba kokkuleppega. Antud juhul otsustasid pooled anda sellele lihtkirjaliku vormi. Seetõttu ei ole eellepingu p 5.4 tühine ja antud kohustus on kostjal siiani. Samuti puudub hilisemas müügilepingus välistav tingimus, mis lõpetaks eellepingust tulenevad kohustused. Asjakohatu on väide kohustuse aegumise kohta. Kohustus on sõnastatud selliselt, et kostja oleks pidanud sõlmima hagejaga lepingu hageja esimesest nõudest arvates. Hageja poolt esmakordsest nõude esitamisest arvates ei ole aegumistähtaeg veel möödunud. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna selle muutmiseks ega tühistamiseks alust. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb apellatsioonkaebuses suures osas väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
7.Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludel ei saa hagi rahuldada mitte ühelgi õiguslikul alusel. Maakohus asus õigesti seisukohale, et asjaolu, et hageja osutas kostjale teenuseid, ei ole tõendatud, ning et tõendamata on ka teenuste maht. Hageja väitis tsiviilasja raames, et ta osutab teenuseid põhjusel, et hageja ja Kodumajagrupi AS-i vaheline leping hagejat selleks kohustab, ning et teenuste osutamata jätmise korral paneks hageja Kodumajagrupi AS-i suhtes toime lepingurikkumise, ning et teenuste osutamata jätmisega võiks kaasneda ka hageja suhtes rakendatav väärteovastutus. Need asjaolud viitavad sellele, et hageja ei ole kostjale sooritusi teinud. Sooritusena tuleb käsitleda teise isiku eesmärgipärast ja tahtlikku rikastamist. Olukorras, kus hageja tegi sooritusi hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu täitmise eesmärgil, tuleb asuda seisukohale, et hageja soovis teha lepingu täitmise soorituse oma lepingupartnerile, mitte kostjale. Kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul täidetakse leping küll kolmandale isikule, kuid lepingu täitmise sooritus, st konkreetse isiku eesmärgistatud ja tahtlik rikastamine toimus Kodumajagrupi AS-i suhtes. Nii alusetust rikastumisest kui ka käsundita asjaajamisest tulenevate nõuete esitamise üheks eelduseks on aga see, et nõude esitaja peab tegema soorituse võlgnikule.
8.Maakohus asus ka õigesti seisukohale, et hageja ei ole tõendanud saadu harilikku väärtust VÕS § 1032 lg 2 tähenduses. Saadu harilik väärtus on selle hüve väärtus, mille võrra on kostja hagejapoolse, kostjale suunatud soorituse tõttu rikastunud. Seda, et hageja kostjale sooritust ei teinud, käsitles kohus eelmises lõigus. Saadu harilik väärtus ei ole samastatav soorituse tegemiseks sõlmitud lepingute tasu ja hageja tegevuskulude summa jagatisega.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-42161 Hageja ei ole põhjendanud, miks tuli jagada kõik kulud hageja liikmete ja teiste piirkonna elanike vahel erinevatest tariifidest lähtuvalt. Samuti ei saanud rikastumine olla igakuiselt sama suur. Kostja ei pidanud, ja arvestades kostja vastuväiteid, ei saanud, rikastuda kõikide võimalike teenuste maksumuse jagatise võrra, mida hageja organiseeris. Nii ei ole näiteks hageja tõendanud, et kostja oleks rikastunud valveteenuse lepingu tasu võrra, st hageja ei ole tõendanud seda, et kostjale tekkis hageja poolt organiseeritud valveteenusest mingi konkreetne hüve, mille väärtuse võrra oleks kostja rikastunud. Iga konkreetse teenuse osas tulnuks hagejal tõendada, et kostja vastava teenuse tõttu rikastus, st sai mingi hüve, mille tõttu tekkis kostjal positiivne diferents kostja majanduslikus sfääris. Kostja rikastumise hindamisel ei saa arvestada neid sooritusi, mida hageja tegi muude piirkonna osade ja teede suhtes, mida kostja ei kasuta.
9.Isegi siis, kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude rahuldamise eeldused oleksid täidetud, ei ole hageja tõendanud käsundita asjaajamise kulutusi, sest VÕS § 1023 lg 1 kohaselt saab asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist. Kohane ei ole arvestada neid kulutusi, mida hageja tegi kogu piirkonna osas. Samuti ei saa lähtuda mitte kõikidest hageja tegevuskuludest ja hageja poolt tellitud teenuste kulutustest, vaid üksnes nendest, mida saaks lugeda kostja kasuks osutatud teenuste tellimise kuludeks. Viimast eeldusel, et hageja oleks sooritused teinud kostjale.
10.Maakohus asus õigesti seisukohale, et hagejal ei saa kostja suhtes olla VÕS § 1028 lg-s 1 või § 1032 lg-s 2 sätestatud nõuet. Nimetatud nõuded saavad kõne alla tulla üksnes juhul, kui täidetud on VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud eeldused, st kostja peab olema midagi hagejalt saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning kohustust, mille täitmisena sooritus kostjale tehti, ei ole, ei teki või kui vastav kohustus langeb hiljem ära. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et hageja ei ole kostjale sooritust teinud. Kuid rikastumisõiguslikud soorituskondiktsiooni nõuded on välistatud veel ka seetõttu, et hageja ei ole kostjale sooritanud midagi mitte ühegi lepingu alusel. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud mitte ühtegi lepingut, mille alusel oleks hageja saanud kostjale mingit teenust osutuda, samuti ei ole ka ükski hageja ja kostja vaheline leping tühiseks osutunud. Soorituskondiktsiooni nõuded ei saa kõne alla tulla olukorras, kus hageja ja kostja ei ole ühtegi lepingut sõlminud ega ka ühegi lepingu sõlmimist kahepoolselt kavandanud ning hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks saanud ka arvata, et ta teeb kostjale soorituse mingi lepingu või muu causa alusel. Kostja on kogu aeg hagejale teada andnud, et ta ei kavatse hagejaga teenuse saamiseks lepingut sõlmida ega muud õigussuhet hagejaga luua. Olukorras, kus miski olemasolevale ega tulevasele kohustusele, mille täitmisena sooritus tehakse, ei viita, ei saa kõne alla tulla ka soorituskondiktsiooni rikastumisõiguslikku nõuet.
11.Maakohus asus õigesti seisukohale, et hagi ei saa kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1042 alusel. Ringkonnakohus nõustub seejuures maakohtu poolt esitatud põhjendustega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus veel seda, et VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud nõue eeldab seda, et hageja oleks teinud kulutusi kostja esemele. Hageja tõi esile, et kostjale kuulub kinnisasi. Hageja ei ole aga käesoleva hagimenetluse raames kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja oleks teinud kulutusi kostja kinnisasja suhtes. Kostja kinnisasja juurde viivate teede valgustamine, hooldamine, haljasalade hooldamine jne ei ole kostja eseme suhtes kulutuste tegemine.
12.Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et ta ei ole vaidlusaluseid teenuseid osutanud mingi omalaadse äriplaani osana. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et hageja ise viitas, et põhjus, miks ta teenuseid muuhulgas osutab, on see, et täita hageja ja
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-42161 Kodumajagrupi AS-i vahel sõlmitud lepingut ning vältida seeläbi lepingu rikkumist ja väärteo vastutust. Asja materjalidest võib järeldada ka, et üks täiendav põhjus, miks hageja vastavaid teenuseid osutab, on see, et vastavate teenuste osutamine on hageja peamine põhikirjaline eesmärk, milleks hageja loodi ning sellest tulenevalt on hagejal oma liikmete suhtes ka teenuste korraldamise kohustus. Olukorras, kus hageja täidab oma liikmete suhtes teenuse osutamise kaudu oma põhilist põhikirjalist kohustust ja ühtlasi ka oma lepingulisi kohustusi, mida hageja on vabatahtlikult kolmanda isiku ees võtnud, jääb õiguslikult arusaamatuks, miks peaks kostja nende teenuste eest hagejale maksma. Ka see, kui hageja tellib teenuseid väärteovastutuse vältimise eesmärgil, ei loo selgust selles, miks peaks kostja selliste hageja poolt tellitud teenuste eest maksma.
13.Maakohus märkis õigesti, et hagejal ei ole kostja suhtes nõuet ka käsundita asjaajamisest tulenevalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Hageja maakohtu põhjendustega ei nõustunud ja leidis ka apellatsioonkaebuses, et hagi võiks rahuldamisele kuuluda muuhulgas ka käsundita asjaajamisest tulenevalt. Maakohtu seisukohtade paikapidamatust ja käsundita asjaajamise nõuet põhjendas hageja apellatsioonkaebuses ühes teises tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu otsuse motiividega. Ringkonnakohus märgib, et selleks, et käesolevas tsiviilasjas saaks hagi käsundita asjaajamise sätete alusel rahuldada, tuleb hagejal kohtu ette tuua ja tõendada käsundita asjaajamise osas sätestatud nõudenormi eeldused. Kohus ei saa rahuldada hagi, samuti ei saa apellatsioonikohus tühistada maakohtu otsust põhjusel, et ühes sarnases asjas on maakohus väidetavalt sarnase nõude käsundita asjaajamise sätete alusel rahuldanud. Kuivõrd hageja soovis apellatsioonkaebusele lisatud teises tsiviilasjas tehtud maakohtu otsusega tõendada, et kohtupraktikas on sarnast nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel rahuldatud, tuleb käesolevas tsiviilasjas pidada vastavat kohtuotsust tõendina lubamatuks, sest TsMS § 238 lg-st 1 tulenevalt võtab kohus vastu üksnes sellise tõendi, millel on asjas tähtust. Asjas on tähtsust sellisel tõendil, mille olemasolu või puudumise korral peaks kohus asja lahendama teisiti. Kohus peab aga tsiviilasja lahendama iseseisvalt. Teises tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse motiivid ei ole see, millest saaks kohus tsiviilasja lahendamisel lähtuda. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud maakohtu otsus hagejale tagastada.
14.Maakohus asus õigesti seisukohale, et hagi ei saa rahuldada ka teeseaduse alusel. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tee omanik. Teeseaduse vastav säte, millele hageja tugineb, reguleerib aga tee omaniku õigusi. Asjale lisatud tõendite alusel ei saa järeldada, et tee omanik – Kodumajagrupi AS, oleks hagejale võimalikud nõuded loovutanud.
15.Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata kostja hoolduslepingu sõlmimiseks kohustamise nõudes. Maakohus leidis õigesti, et väidetav eellepingust tuleneda võiv lepingu sõlmimise kohustus, millele hageja tugineb, ei saa kehtida eellepingu tühisuse tõttu. Maakohus leidis õigesti, et vastav kokkulepe sõlmiti üksnes põhjusel ja üksnes juhuks, kui kostja peaks omandama eellepingus nimetatud kinnisasja. AÕS § 119 lg 1 kaudu rakendas seadusandja kinnisasja omandamiseks kohustavatele lepingutele notariaalset vormisundi, mille täitmata jätmine tõi kaasa kõikide vastavale vormile allutatud ja sellega seotud kokkulepete tühisuse. Ringkonnakohus märgib veel, et vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal ei olnud asjaõigusseaduses veel § 119 lg-t 2 selliselt nagu see on täna ning AÕS § 119 lg-l 2 ei saa olla tagasiulatuvat jõudu. Vastupidine järeldus viiks põhiseadusevastase olukorrani. Ringkonnakohus märgib veel, et lepingu sõlmimiseks kohustamise nõue tuleks jätta rahuldamata ka seetõttu, et hageja poolt esitatud sõnastuses ei saa hagi rahuldada. Hageja märkis vastava hagi eseme äärmiselt abstraktselt –
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-10-42161 hageja soovis, et kohus kohustaks kostjat sõlmima hooldusteenuste lepingut. Selleks, et kohus saaks kostjat kohustada mingit tahteavaldust andma, tuleb hagejal hagi esemena esile tuua, millises konkreetses sõnastuses tahteavaldust ta kostjalt hageb. Kohus ei saa kohustada kostjat sõlmima abstraktselt mingit lepingut, ilma, et hageja oleks määranud konkreetse tahteavalduse (oferdi või aktsepti) täpse sisu. Olukorras, kus lepingu sõlmimiseks kohustamise hagi jäeti rahuldama vastava nõude puudumise tõttu, ei saa maakohtule hagi eseme korrektse esitamise vajaduse kohustuse selgitamata jätmist ette heita.
16.26.05.2011.a esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, milles palus lükata ringkonnakohtu otsuse kuulutamise aeg edasi. Hageja põhjendas oma taotlust sellega, et lähiajal teeb Riigikohus analoogsetes asjades lahendid, mis võib tingida hageja või kostja soovi lahendada ka käesolev tsiviilasi teatud viisil. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse kuulutamise aja edasilükkamise saab tingida üksnes oluline ja mõjuv põhjus. Antud juhul ei ole apellant sellist põhjust kohtu ette toonud. Ringkonnakohus saab tsiviilasja lahendada üksnes seadusest ja konkreetses tsiviilasjas menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest lähtudes. Mingis teises tsiviilasjas tehtud lahend ei ole ringkonnakohtu jaoks siduv. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.