Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemäär VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on 0,03% päevas (9,9% lepingu p 7 / 365 päeva). Alates lepingu ülesütlemisest s.o 29.05.2012 kuni 22.10.2012 on arvestatud viivist 86.38 eurot (1958.79 x 0,03% x 147 päeva). Juhindudes TsMS §-st 367 arvestab hageja viivist edasi ka jätkuvalt tasumata põhiosalt. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VÕS § 8 lg 1; 76 lg 2; 100; 108 lg 1; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 367 lg 1, 4 palub hageja kostjalt välja mõista põhiosa võlgnevus summas 1 958.79 eurot, viivis seisuga 22.10.2012 summas 102.43 eurot, millest 16.05 eurot viivis kuni ülesütlemiseni ja 86.38 eurot viivis ülesütlemisest hagi esitamiseni, intress summas 90.57 eurot, menetlustasud summas 36 eurot, Reeborn OÜ’le kantud kulu summas 50 eurot ning viivis 0,03% päevas alates 23.10.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Samuti taotleb hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse (sh tagaseljaotsuse) jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (200 eurot) päevas, kuni menetluskulu hüvitamiseni. Edasine menetlus Viru Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteate on kostja politseiasutuse vahendusel 19.01.2013 isiklikult kätte saanud. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 04.02.2013. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. 05.02.2013 määrusega määras kohus tsiviilasja lahendamise kirjalikus menetluse sning andis menetlusosalistele tähtaja kõikide asjas tähtsust omavate ja seni esitamata avalduste ja dokumentide esitamiseks hiljemalt 15.02.2013. Samuti määras kohus, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28.02.2013. Tähtajaks menetlusosalised kohtule dokumente ega avaldusi ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille punkti 1 kohaselt on võlasuhte tekkimise aluseks leping. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Käesoleval juhul on võlasuhe tekkinud VÕS § 3 p 1 alusel, kuivõrd hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2008 liisingulepingu nr 317-08-FKP, millega hageja finantseeris kostjale väiketraktori Suzuki LTA 700 omandamist läbi kapitalirendilepingu ning kostja kohustus vastavalt lepingule ja maksegraafikule õigeaegselt tasuma põhiosa- ja intressimakseid. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul on kostja jätnud alates 17.11.2011 tasumata liisingumaksed vastavalt maksegraafikule, seega on kostja lepingut täitnud mittekohaselt.

VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Esimese hoiatusteate liisingulepingu ülesütlemise kohta (tl 28) saatis hageja kostjale 13.03.2012, mille kohaselt oli kostja põhimaksete tasumisega viivituses 3 järjestikust kuud ning intressimaksete tasumisega 4,3 järjestikust kuud. Hageja andis kostjale tähtaja kahe nädala jooksul võlgnevuse tasumiseks. Teise hoiatuse liisingulepingu ülesütlemise kohta (tl 30) saatis hageja kostjale 09.05.2012, milles samuti palus kostjal tasuda võlgnevus täies ulatuses kahe nädala jooksul hoiatusega, et kui kostja võlgnevust kahe nädala jooksul tasunud ei ole, ütleb hageja lepingu üles. 28.05.2012 saatis hageja kostjalt avalduse liisingulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (tl 34), mille kohaselt, kuna kostja täiendavate tähtaegade jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu erakorraliselt alates 28.05.2012 üles. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Käesoleval juhul on hageja märkinud (tl 3), et liisingueseme tagastamine ei olnud võimalik, kuivõrd OÜ Reeborn tuvastas, et liisinguese on varuosadeks müüdud, seega ei olnud hagejal võimalik jääkväärtusest maha arvestada ka liisingueseme turuväärtust. Hagiavaldusest (tl 3) ja hagile lisatud avaldusest liisingulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (tl 34) nähtub, et hageja ütles poolte vahel 24.03.2008 sõlmitud liisingulepingu nr 317-08-FKP erakorraliselt üles 28.05.2012. Viimane makse hagiavalduse ja hagile lisatud laekumiste (tl 23-27) kohaselt on kostja poolt tehtud 16.11.2011 summas 798.29 eurot. Seega, alates kostja poolt viimase makse tegemisest kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni on kostja põhivõlgnevus hagejale hagile lisatud liisingulepingu maksegraafiku (tl 21-22) kohaselt 11 021.49 krooni ehk 704.40 eurot (s.o 20.12.2011 makse summas 1809.84 krooni, 20.01.2012 makse summas 1808.41 krooni, 20.02.2012 makse summas 1823.83 krooni, 20.03.2012 makse summas 1853.24 krooni, 20.04.2012 makse summas 1855.18 krooni ja 21.05.2012 makse summas 1870.99 krooni). Kuna leping öeldi erakorraliselt üles 28.05.2012, siis ei olnud 20.06.2012 makse summas 1892.34 krooni veel sissenõutavaks muutunud. Alates kostja poolt viimase makse tegemisest kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni on kostja intressimaksete võlgnevus hagejale hagiavalduse ja hagile lisatud liisingulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt 90.57 eurot. Hagile lisatud liisingulepingu maksegraafiku (tl 21-22) kohaselt kuulus alates lepingu sõlmimisest kuni viimase makse tegemiseni (s.o 21.11.2011 makse) summas 1 542.54 eurot (24 135.51 krooni). Hagile lisatud laekumiste (tl 23-27) andmete kohaselt on kostja poolt hagejale tehtud maksete arvelt intressimaksete katteks laekunud kokku 1 537.70 eurot (24 059.78 krooni). Seega on peale kostja poolt tehtud viimast makset intressimaksete võlgnevus 4.84 eurot (1542.54 eurot – 1537.70 eurot). Liisingulepingu maksegraafiku kohaselt on intressimaksete võlgnevuseks alates 20.12.2011 maksest kuni lepingu ülesütlemiseni 83.35 eurot (20.12.2011 makse

summas 244.42 krooni, 20.01.2012 makse summas 245.85 eurot, 20.02.2012 makse summas 230.43 krooni, 20.03.2012 makse summas 201.02 krooni, 20.04.2012 makse summas 199.08 krooni ja 21.05.2012 makse summas 183.27 krooni). Seega kuulub kostja poolt tasumisele hageja kasuks intressimaksete võlgnevuse katteks 88.19 eurot (4.84 eurot + 83.35 eurot). Hageja taotleb intressimaksete võlgnevuse väljamõistmist kostjalt summas 90.57 eurot, seega 2.38 eurot suuremas summas. Kohus loeb nimetatud vahe arvutusveaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks intressimaksete võlgnevuse katteks 88.19 eurot. Alates liisingulepingu erakorralisest ülesütlemisest moodustab kostja põhivõlgnevus hagejale liisingulepingu maksegraafiku kohaselt 19 626.54 krooni ehk 1 254.36 eurot (s.o 20.06.2012 makse summas 1892.34 krooni, 20.07.2012 makse summas 1907.95 krooni, 20.08.2012 makse summas 1919.34 krooni, 20.09.2012 makse summas 1935.70 krooni, 22.10.2012 makse summas 1948.91 krooni, 20.112012 makse summas 1974.33 krooni, 20.12.2012 makse summas 1987.86 krooni, 21.01.2013 makse summas 2000.93 krooni, 20.02.2013 makse summa 2020.77 krooni ja 20.03.2013 makse summas 2038.41 krooni). Seega kokku moodustab kostja põhivõlgnevus hagejale 30 648.03 krooni ehk 1 958.77 eurot (enne ülesütlemist 704.40 eurot ja peale lepingu ülesütlemist 1 254.36 eurot). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on lepingu põhitingimuste punktis 7 (tl 11) kokkulepitud intressimääraks 9.9% aastas, seega 0.03% päevas (9.9%/365). Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt kogusummas 102.43 eurot, millest 16.05 eurot moodustab viivis kuni liisingulepingu erakorralise ülesütlemiseni ning 86.38 eurot moodustab viivis alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohus leiab, et viivise 102.43 euro väljamõistmine kostjalt on põhjendatud: 1) Kuni liisingulepingu erakorralise ülesütlemiseni 28.05.2012, määraga 0.03% / päevas – 20.12.2011 makse muutus sissenõutavaks 21.12.2011, viivitatud päevi 160, summalt 1809.84 krooni = 86.87 krooni; 20.01.2012 makse muutus sissenõutavaks 21.01.2012, viivitatud päevi 129, summalt 1808.41 krooni = 69.99 krooni; 20.02.2012 makse muutus sissenõutavaks 21.02.2012, viivitatud päevi 98, summalt 1823.83 krooni = 53.62 krooni; 20.03.2012 makse muutus sissenõutavaks 21.03.2012, viivitatud päevi 69, summalt 1853.24 krooni = 38.36 krooni; 20.04.2012 makse muutus sissenõutavaks 21.04.2012, viivitatud päevi 38, summalt 1855.18 krooni = 21.15 krooni; 21.05.2012 makse muutus sissenõutavaks 22.05.2012, viivitatud päevi 7, summalt 1870.99 krooni = 3.99 krooni, seega kokku 273.98 krooni (86.87 + 69.99 + 53.62 + 38.36 + 21.15 + 3.99) ehk 17.51 eurot. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni lepingu ülesütlemiseni hageja poolt näidatud summas 16.05 eurot. 2) Alates liisingulepingu erakorralisest ülesütlemisest 28.05.2012 kuni hagi esitamiseni 22.10.2012, viivitatud päevi 147, põhivõlgnevuse kogusummalt 1 958.79 eurot, määraga 0.03% / päevas = 86.38 eurot. Hageja taotleb ka võlgnevuse menetluskulude summas 36 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kostjale 13.03.2012 esitanud arve nr 2751462 summas 12 eurot võlgnevuse menetlustasu eest (tl 29),

09.05.2012 arve nr 2753250 summas 12 eurot võlgnevuse menetlustasu eest (tl 31) ning 28.05.2012 arve nr 2754001 summas 12 eurot võlgnevuse menetlustasu eest (tl 35) hoiatuste ja lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse saatmiste eest. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb kostjalt TsMS § 144 p 2 alusel välja mõista. Samuti on hageja hagiavalduses taotlenud mõista kostjalt välja hageja kantud kulu OÜ’le Reeborn summas 50 eurot. Tsiviilasja materjalidest (tl 38) nähtub, et OÜ Reeborn on 04.09.2012 esitanud hagejale arve nr 2012/09/03 summas 60 eurot (arve sisaldab käibemaksu summas 10 eurot) lepingu nr 317-08-FKP alusel vara tagastamise võimatuse tuvastamise eest. Kohus leiab, et nimetatud kulu summas 50 eurot (ilma käibemaksuta) tuleb kostjalt TsMS § 144 p 2 alusel välja mõista. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 3, 8, 76, 82, 100, 101, 113 alusel kogu haginõude 2 235.41 euro ulatuses (hageja on ekslikult märkinud haginõudeks 2237.79 eurot), sh põhivõlgnevus 1 958.79 eurot, intressimaksete võlgnevus 88.19 eurot, viivis 102.43 eurot, võlgnevuse menetlustasud (saadetud hoiatused ja ülesütlemise avaldus) 36 eurot ning OÜ’le Reeborn kantud kulu 50 eurot. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 1 958.79 eurolt alates 23.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0.03% päevas. Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 21. juunil 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.