Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja MG esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt AN ́ilt välja mõista 1 682,96 eurot hageja MG ́i kasuks. Hagiavalduse kohaselt pöördus 2006. septembrikuus hageja poole tuttav AN ehk kostja ja palus abi, et hageja saaks saada pangast laenu. Kostja seletas, et tema äritegevusele on vaja raha, kuid kuna firmal ja tal endal puudub kinnisvara laenu tagamiseks, siis pank keeldus temale laenu andmast. 06.10.2006 kostja palvel hageja ehk laenusaaja, kostja ehk kaaslaenaja ja AS Swedbank ehk laenuandja vahel oli sõlmitud laenuleping nr XXX. Nimetatud lepingu alusel AS Swedbank andis hagejale ja kostjale laenu summas 12 791 eurot, millest 13.10.2006 AS Swedbank kandis hageja pangakontole üle 12 590,59 eurot (197 000 krooni). Lisaks tasus hageja 127,82 eurot lepingutasu. Vastavalt kokkuleppele hageja kandis üle saadud laenu summa 196 000 krooni edasi kostja Swedbank AS pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX alljärgnevalt: 13.10.2006.a. – 3 195,58 eurot (50 000 krooni), 14.10.2006.a. – 3 195,58 eurot (50 000 krooni), 15.10.2006.a. – 3 195,58 eurot (50 000 krooni) ja 16.10.2006.a. – 2 939,94 eurot (46 000 krooni). Laenulepingu alusel hageja ja kostja kohustusid tagastama laenu ja tasuda intresse iga kuu 03. kuupäevaks maksegraafiku alusel. Kuna saadud laenu terves ulatuses sai kostja endale, siis pooled leppisid kokku, et laenu makseid tasub maksegraafiku alusel kostja. 30.03.2011 seisuga on laenulepingu nr XXX alusel laenu tagastamiseks pangale tasutud kokku 4 554,04 eurot, millest 05.01.2011 kostja pangakontolt on tasutud 25 eurot ja ülejäänud 4 529,04 eurot on tasutud hageja pangakontolt. 30.03.2011 seisuga tasus kostja hagejale laenu tagastamiseks ainult kaks korda üldsummas 2 896,08 eurot, sh märtsis 2010 1 914 eurot ja juunis 2010 957,02 eurot. 09.03.2012 täpsustas hageja hagiavaldust. Perioodil 03.12.2006 kuni 31.03.2011 oli hageja poolt tasutud kostja eest Swedbank AS-ile laenumakseid üldsummas 6 508,14 eurot, millest kostja poolt hagejale oli hüvitatud 2 896,02 eurot. Kuna laenu kogu ulatuses kasutas kostja oma huvides ja poolte kokkuleppe alusel kostja kohustus hüvitama hagejale kõik hageja poolt tema eest tasutud laenumakseid, siis 31.03.2011 seisuga kostja võlg hagejale on 3 612,12 eurot. 12.04.2012 suurendas hageja nõuet kuni 4 420,31 euroni ja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 4 420,31 eurot. 17.04.2012 kohtule esitatud vastuse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku eest alates 03.04.2009 kuni 03.03.2012. 18.06.2012 täpsustas hageja hagiavaldust. Kostja on tasunud laenumakseid kokku summas 2 896,83 eurot. Sellega täitis tema oma kohustuse hageja ees perioodi eest arvates 03.11.2006 kuni 03.05.2009 (03.05.2009 kaasa arvatud, üksnes põhiosa tasumine) üldsummas 2 897,61

eurot. Hageja nõuab kostjalt hüvitise tasumist alates 03.05.2009 (03.05.2009, intresside tasumine) kuni 03.03.2012 summas 4 365,38 eurot (pangale laekunud summa) – 25,81 (kostja poolt jaanuaris 2011 pangale tasutud summa) = 4 339,57 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 95,99 eurot (periood: 04.03.2012-12.06.2012) ning viivis protsendina põhinõudest, võttes arvesse viivise suuruse 8 % aastas, alates 13.06.2012 kuni kohtuotsuse täitmiseni. 06.12.2012 suurendas hageja nõuet. Hageja maksis alates 03.04.2012 põhisummat 346,82 eurot ja intressi 237,79 eurot. Seega kokku 584,61 eurot. Hageja põhinõue kostja vastu moodustab kokku 4 924,18 eurot (4339,57 + 584,61). Viivise osas jäi hageja nõue samaks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4 924,18 eurot; viivis 95,99 eurot summalt 4 339,57 eurot (periood 04.03.2012-12.06.2012) ja mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis summalt 4 339,57 eurot, võttes arvesse viivise suuruse 8 % aastas, alates 13.06.2012 kuni 4 339,57 euro tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt tunneb kostja hagejat oma tuttava BM ́i abikaasana. BM vedas autosid Saksamaalt. 2006. aastal varastati temalt kallis auto hinnaga 22 000 eurot. Auto oli ostetud tellija raha eest ja oli vormistatud BM ́i firma nimele Baltic Sales. 2006 ütles BM, et tema abikaasal on võimalus võtta krediiti Swedbank AS-is kuni 200 000 krooni, kuid krediidivõtjal pidi olema käendaja ja kostjat paluti käendajaks ja selle eest lubati kostjal osaleda tema äritegevuses, projekt oli perspektiivikas ja kostja andis oma nõusoleku. Raha kanti kostja arvele. Mõne aja pärast palusid BM koos abikaasaga neile laenata 122 000 krooni nende isiklikeks olmevajadusteks. Ülekanne tehti BM ́i arvele ja hageja viibis jutuajamise juures. Omavahel leppisid kostja ja BM kokku, et igaüks neist tagastab hagejale 45 000 krooni, s.o. igaüks raha summas 2 876 eurot. 2008 lagunes ühisprojekt. Enne laenulepingu allkirjastamist Swedbank AS-is (s.o. enne 2010. oktoobrit) ei tundnud kostja hagejat isiklikult, lihtsalt nägi teda mõned korrad BM ́i sõiduautos. Kostja leiab, et hageja ja BM ́i kui elukaaslaste vahel oli oma kokkuleppe laenu kustutamise osas. Seda väidet kinnitab täielikult asjaolu, et enne 2011. aprilli s.o. 5 aasta jooksul, ei ole hageja kostja vastu hagiga kohtu poole pöördunud. Arvesse tuleb samuti võtta asjaolu, et vaatamata BM ́iga suhete lõppemisele maksis kostja vabatahtlikult märtsis ja juunis 2010 raha summas 45 000 krooni, s.o. 2 876 eurot. Selles oli kostja kokku leppinud BM ́iga. Kõik tehingud tehti BM ́i firma kaudu. 16.04.2012 täpsustas kostja oma seisukohta. Kostja leidis, et hagejal on õigus välja mõista kostjalt võlgnevus ajavahemiku eest alates 2008. aprillist kuni 2011. aprillini. Kooselu BM ́iga viis selleni, et hageja kaotas võimaluse nõuda kostjalt regressi korras välja pangale makstud raha ajavahemikus alates detsembrist 2006 kuni aprillini 2008 summas 1 069,30 eurot (159,73 eurot- põhiosa, 915,57 eurot- intressid) vastavalt TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 2. Seega alates 2008. aprillist kuni 201l. märtsini tasus hageja pangale põhivõlgnevuse summas 1 018,39 eurot. Kostja osa moodustab 1/2 hageja poolt pangale makstud summast ja nimelt 509,19 eurot. 24.03.2010 tasus kostja hagejale 1 914,06 eurot, mis on tema kohustusest neli korda suurem. Vahe on 1 404,87 eurot. Selle sama ajavahemiku eest tasus hageja pangale intresse summas 1 752,70. Kostja osa moodustab 876,37 eurot. Seega oli kostja seisuga 2011. märts kohustatud maksma hagejale kokku 1 385,56 eurot. Kostja maksis hagejale 2 871,02 eurot. 2010. märtsis 1 914 eurot, 2010. juunis 957,02 eurot, s.o. 2011. aprilli seisuga ehk teisisõnu hagi esitamise seisuga. Kostja maksis hagejale 1 485,46 eurot rohkem.

Kostja palub jätta hageja hagi rahuldamata ja panna kõik kohtukulud hageja kanda. Kohtuistung 12.12.2012 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõla 4 924,18 eurot, viivise 95,99 eurot summalt 4 339,57 eurot ja jooksva viivise. Poolte nõusolekul jätkas kohus asja menetlemist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Puudub vaidlus, et Swedbank AS ning hageja ja kostja kaaslaenajatena sõlmisid 06.10.2006 laenulepingu nr XXX. Nimetatud lepingu alusel andis AS Swedbank hagejale ja kostjale laenu summas 12 791 eurot, millest 13.10.2006 AS Swedbank kandis hageja pangakontole üle 12 590,59 eurot (197 000 krooni). Hageja kandis laenusumma 12 590,59 eurot (197 000 krooni) kostjale järgnevalt: 13.10.2006- 3 195,58 eurot (50 000 krooni), 14.10.2006- 3 195,58 eurot (50 000 krooni), 15.10.2006- 3 195,58 eurot ja 16.10.2006- 2 939,94 eurot (46 000 krooni). Märtsis 2010 tasus kostja hagejale 1 914 eurot ja juunis 2010 tasus kostja hagejale 957,02 eurot. 05.01.2011 võttis AS Swedbank maha kostja pangakontolt 25 eurot. Seega juuni 2010 seisuga oli kostja poolt hagejale hüvitatud kokku 2 871,02 eurot ja tasutud laenu makseid otseselt AS-le Swedbank summas 25 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 alusel tuvastatuks. Käesolevas tsiviilasjas on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma põhivõlgnevuse summas 4 924,18 eurot ehk kas kostja on solidaarvõlgnike sisesuhtes ainuvastutav. Swedbank AS ning hageja ja kostja kaaslaenajatena sõlmisid 06.10.2006 laenulepingu nr XXX, millest tulenevat kohustust on hageja käesoleva ajani panga ees põhiliselt täitnud. Nimetatud lepingu alusel andis AS Swedbank hagejale ja kostjale laenu summas 12 791 eurot. Seega olid nii hageja kui kostja kaaslaenajateks. Laenulepingu punkti 5.1. kohaselt maksavad laenusaajad laenusumma tagasi lepingus toodud tingimustel. Pank võtab laenusumma tagasimaksete tähtpäevadel graafikus toodud summad arvelduskontolt maha. Laenusaajad tagavad, et vastavad summad on tähtaegselt arvelduskontol olemas. Hageja arvamuse kohaselt sai saadud laenu terves ulatuses kostja endale. Poolte kokkuleppe alusel kohustus kostja hüvitama hagejale kõik hageja poolt tema eest tasutud laenumakseid. Hageja nõuab kostjalt hüvitise tasumist alates 03.05.2009 kuni 03.04.2012 summas 4 339,57 eurot. Hageja tasus alates 03.04.2012 pangale 584,61 eurot. Hageja põhinõue kostja vastu moodustab kokku 4 924,18 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivise 95,99 eurot summalt 4 339,57 eurot (periood 04.03.2012-12.06.2012) ja viivise 8 % põhinõudelt aastas tasumist 13.06.2012 kuni 4 339,57 euro tasumiseni. Kostja ei ole võtnud omaks hageja põhinõuet. Viivisenõuet kostja vaidlustanud ei ole. Kostja arvamuse kohaselt moodustab kostja osa 1/2 hageja poolt pangale makstud summast- 509,19 eurot. 24.03.2010 tasus kostja hagejale 1 914,06 eurot, mis on tema kohustusest neli korda suurem. Selle sama ajavahemiku eest tasus hageja pangale intresse summas 1 752,7. Kostja osa moodustab 876,37 eurot. Seega oli kostja seisuga 2011. märts kohustatud maksma hagejale kokku 1 385,56 eurot. Kostja maksis hagejale 1 485,46 eurot rohkem. Kostja leidis, et hagejal on õigus välja mõista kostjalt võlgnevus ajavahemiku eest alates 2008. aprillist kuni 2011.

aprillini. Kooselu BM ́iga viis selleni, et hageja kaotas võimaluse nõuda kostjalt regressi korras välja pangale makstud raha ajavahemikus alates detsembrist 2006 kuni aprillini 2008 summas 1 069,30 vastavalt TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 2. Kohus aegumise osas, mis käsitleb perioodi detsember 2006 kuni aprill 2008, seisukohta ei võta, kuna hageja nõuab kostjalt hüvitise tasumist alates 03.05.2009 kuni 03.04.2012. Tunnistajana 12.12.2012 kohtuistungil üle kuulatud BM ütlustega on tõendatud, et BM on hageja laste ristiisa ja BM ́il oli kostjaga ühine äri. BM ́i ütlustega on tõendatud, et kostja palvel võttis hageja laenu. Laen võeti kostja äri jaoks. BM ́i ütluste kohaselt ei elanud ta hagejaga koos 2006-2007. BM ei teadnud täpselt, mis summa kostjale anti, aga teadis, et mingi osa oli küll üle antud. BM ́i ütlustega on ka tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe raha tagastamise osas. Kokkuleppe kohaselt küsis kostja hagejalt raha, et raha paigutada kinnisvarasse ning lubas tagastada mingi protsendi tulust ning aasta või kahe jooksul tagastada raha. Kostjal oli kohustus tagastada kogu summa, mida hageja võttis pangalt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et solidaarvõlgnike sisesuhtest tuleneva vastutuse kindlaks määramisel tuleb lähtuda käesoleval juhul kohustuse olemusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-128-10 jõudnud seisukohale, et VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike omavahelist suhet ehk nn sisesuhet. Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab VÕS § 69 lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest". Asja materjalidest nähtuvalt on hageja pangalt saadud summa kostjale üle kandnud. Hagejal ja kostjal oli solidaarvõlgnikega kohustus tasuda pangale laenumakseid panga poolt kehtestatud laenugraafiku alusel. Käesoleva ajani on makseid valdavalt teostanud hageja. Kostja on hagejale hüvitanud 2 871,02 eurot + 25 eurot, mis pank on kostja kontolt maha võtnud. Pooled leppisid kokku, et 1-2 aasta jooksul laenumakseid pangale tasub hageja, peale mida kostja hüvitab hagejale eelnimetatud perioodil tasutud makseid ja edaspidi tasub laenu makseid pangale ise. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja küsis hagejalt raha selleks, et raha paigutada kinnisvarasse. Samuti lubas kostja vastava summa tagastada 1-2 aasta jooksul. Hageja ja tunnistaja ei ole koos elanud ning raha, mille kostja hiljem tunnistajale üle kandis, ei ole kasutatud hageja ja tunnistaja isiklikel eesmärkidel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja solidaarvõlgnikuna on vastutav solidaarvõlgnike sisesuhtes ainuisikuliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4 924,18 eurot; viivise 95,99 eurot summalt 4 339,57 eurot (periood 04.03.2012-12.06.2012) ja jooksva viivise summalt 4 339,57 eurot, võttes arvesse viivise suuruse 8 % aastas, alates 13.06.2012 kuni 4 339,57 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.