Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Kaupmehe Järelmaks OÜ (edaspidi hageja) ja Urmas Kasenurm (edaspidi kostja) sõlmisid 28.11.2011. a järelmaksulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 1117,50 eurot, millest 1099 euro eest soetas kostja 28.11.2011 Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga sülearvuti HPPavilion ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Pooled leppisid kokku järelmaksu intressis 10,8999% järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule KAUPMEHE JÄRELMAKS OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr *. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.12.2011.a millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja ütles 19.04.2012. a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kostjale 26.01.2012, 28.02.2012 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 22.03.2012. a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 19.04.2012. a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest kokku summas 63,90 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist järelmaksu intressidena ega krediidiintressidena võlgnetavate summade katteks tasunud ühtegi makset, on lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintress summas 3,33 eurot ning tasumata järelmaksuintress summas 81,54 eurot. Viivist arvutab hageja krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisest kuni hagi koostamiseni on muutunud sissenõutavaks viivis summas 201,70 eurot. Hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr * tuleneva võlgnevuse summas 1467,97 eurot, millest põhivõlg on 1117,50 eurot, järelmaksuintress 81,54 eurot, krediidiintress 3,33 eurot, viivis 201,70 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 27% aastas põhinõudelt (1117,50 eurot) alates 21.12.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 21.12.2012 esitas hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks Pärnu Maakohtule hagi Urmas Kasenurm’e vastu 1467,97 euro ja viiviste nõudes. 27.12.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 08.02.2013 on hageja menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud, kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Hagiavalduse esitamise ajal (21.12.2012) kehtinud TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 21.12.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1467,97 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlg on 1117,50 eurot, järelmaksuintress 81,54 eurot, krediidiintress 3,33 eurot, viivis 201,70 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 27% põhinõudelt aastas alates 21.12.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on kohtule esitatud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Üldtingimuste punkti 7.1 kohaselt on kostja kohustatud krediidisumma tagastamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgses krediidiintressi määras, s.o 27% võlgnetavalt summalt aastas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.12.2012. a.

Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt Urmas Kasenurm’elt hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1467,97 eurot, millest põhivõlg on 1117,50 eurot, järelmaksuintress 81,54 eurot, krediidiintress 3,33 eurot, viivis 201,70 eurot ning võla sissenõudmiskulud 63,90 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina, s.o 27% aastas põhinõudelt (1117,50 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (21.12.2012) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 95 eurot. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot /tlk 20/, mille tasumist on kohus kontrollinud 21.12.2012 /tlk 23/. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabiteenuse osutamise eest makstud tasu summas 95 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ 30.11.2012 esitanud BIGBANK AS-le arve nr 739 /tlk 17-18/ Kaupmehe Järelmaks OÜ klientide vastu hagi koostamise ja esindamise eest kohtumenetluses, s.h lepingu nr *. eest 95 eurot. BIGBANK AS on nimetatud arve 14.12.2012 tasunud /tlk 19/.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks Kaupmehe Järelmaks OÜ ning tema eest on õigusabikulude arve tasunud BIGBANK AS, kuid kohtule esitatud arvelt nähtub, et see arve on esitatud Kaupmehe Järelmaks OÜ klientide vastu hagi koostamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses, seega on nimetatud kulu põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud 95 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.