Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused AS Swedbank ja Sigrid Maidla sõlmisid 17.11.1998 panganeti lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid. 23.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 08-104442-VL, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 2 556.47 eurot intressimääraga 21 % aastas. Kostja jäi laenu ja intressi tagasimaksete tegemisega võlgnevusse alates 11.05.2011. Hageja ütles laenulepingu üles 04.04.2012. 19.10.2012 seisuga on kostja võlg hageja ees kokku 2 178.42 eurot, millest põhivõlg on 1 593.54 eurot, intress ajavahemiku eest 11.05.2011 kuni 04.04.2012 on 377.83 eurot ja laenu põhiosa viivis on ajavahemiku eest 11.08.2011 kuni 19.10.2012 summas 207.05 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista lisanduv viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kohtusse kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagile põhinõude suuruse osas vastuväiteid ei esitanud. Laenuleping on sõlmitud ja kostja on võla tasumisega viivituses alates maist 2011. Maksed katkesid, sest kostja sissetulekud vähenesid ja töö kaotas ka kostja elukaaslane, kes haigestus hiljem raskelt ning ei ole käesoleva ajani tervenenud. Kostja sissetulekust, mis on 380 eurot, ei piisa perekonna ülalpidamiseks ja kohustuste tasumiseks. Kostja soovib võla tasumist ajatada 36 kuuks, vähendada intressi ja vabastada ta viivise maksmise kohutusest raske majandusliku olukorra tõttu. Kohtuistungil selgitas kostja, et tema töötasu on 2013. aastal mõnevõrra suurenenud, kuid sellest ei piisa suurema makse tegemiseks, kuni ei ole tasutud OK Incure OÜ-le kohtumääruse alusel makstav võlg. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Sigrid Maidla on 03.01.2013 kirjalikus vastuses ja kohtuistungil nõustunud sellega, et põhivõla jääk on 1 568.54 eurot ning ta maksab igakuuliselt 25 eurot. Laenuleping 08-104442.VL on sõlmitud, sellest tulenevad kohustused on täitmata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kosjalt välja viivise, mis on arvestatud seadusega sätestatud määras, so EKP intress + 7 % aastas, kuni hagi esitamiseni kohtusse summas 207.05 eurot. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt tuleb arvestada eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja on vastavalt hageja esitatud arvestusele tasunud korrektselt laenu tagasimakseid kuni maini 2011. Alates aprillist 2012 on kostja hakanud uuesti tegema hagejale makseid 25 või 50 euro kaupa kuus. Kostja on tasunud

laenu võimaluste piires. Samas ei välista see asjaolu laenu tähtajaks tagastamata jätmisel viivise maksmise kohustust. Hageja nõuab viivist mitte lepingus kokkulepitud intressi ulatuses, vaid seadusega sätestatud viivise määras. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja majanduslik olukord on hetkel raske, ei vabasta see teda viivise maksmise kohustusest. Viivise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei ole põhjendatud alust. Sissenõutavaks muutunud viivis moodustab ainult 13 % põhivõlast ning ei ole seetõttu ka summaliselt ebamõistlikult suur. Laenulepingu tingimuste kohaselt oli laenusaaja kohustatud maksma intressi 21 % aastas, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole. VÕS § 397 lg 1 ja 3 alusel: Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kostja on tõepoolest maksnud intressi juba üle 1000 euro, kuid see tuleneb annuiteetmakse põhimõttest, mille kohaselt ühesuuruse makse korral moodustab laenuperioodi alguses tehtavast maksest suurema osa intressimakse, mis laenuperioodi kestel pidevalt väheneb. Kohus on seisukohal, et hageja nõue intressi väljamõistmiseks kuni laenulepingu ülesütlemiseni 04.04.2012 summas 377.83 eurot on seaduslik ja põhjendatud. Intressi suuruse ümbervaatamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kostja ei sõlminud väikelaenulepingut raskes majanduslikus olukorras, sest täitis lepingut ligi kolm aastat. Kostja hiljem muutunud majanduslik olukord ei anna alust kokkulepitud intressimäära muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi, korra ja tähtaja. Hageja esindajal ei olnud ühtegi seadusel põhinevat vastuväidet kostja sellekohasele taotlusele. Samuti ei esitanud hageja esindaja ühtegi vastuväidet kostja väidetele selle kohta, et viimase enda sissetulek on vähenenud, elukaaslane on haigestunud ja saab töötasu asemel invaliidsuspensioni ning kostja maksekohustused moodustavad ca 75 % tema töötasust. Kostja on esitanud kohtule enda sissetulekute ja väljaminekute arvestuse 2013 veebruarikuus. Selle kohaselt oli kostja netotöötasu SA TÜ Kliinikumist 438.74 eurot, millest 50 eurot maksis kostja OK Incure OÜ-le kohtumääruse alusel tähtajaga kuni 11.05.2014, 25 eurot hagejale, 4.46 Elion Ettevõtetele, 50 eurot BIGBANK-ile, 15 eurot VIASAT AS-le, 20 eurot Tele2 Eesti AS-le, 75.84 eurot Eesti Energia AS-le, 9.49 eurot If PjaC Insurance AS-le, 47.80 eurot Danske Bankile ja veel 31 eurot Danske Bankis olevale kohustuslikule kasvuhoiusele. Enda muude vajaduste katteks jäi kostjal 110.15 eurot. Kostja selgituse kohaselt aitab osa kulutustest katta elukaaslase töövõimekaotuse pension. Kostja kinnitusel temal hetkel rohkem maksekohustusi ei ole. Kohus määrab eeltoodu ja poolte esindajate poolt kohtuistungil avaldatu alusel kostja poolt kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja maksab temalt välja mõistetud põhivõla ning sissenõutavaks muutunud intressi ja viivise katteks igakuuliselt 25 eurot kuni 31. maini 2014. Alates 01.06.2014 on kostja poolt hagejale tehtava igakuulise makse suurus 75 eurot. Arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda, millest tulenevalt ta suudab käesoleval ajal laenu tagasi maksta vaid 25 euro ulatuses kuus, ja hageja kasuks välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivist, mis katab hageja õigustatud huvi, jätab kohus lisanduva viivise välja mõistmata selle perioodi eest, millal kostja maksab käesoleva kohtuotsusega kindlaks määratud makseid. Kui kostja hilineb ühe makse osaliselt või täielikult tähtajaks tasumisega rohkem kui 3 kalendripäeva, muutub kogu võlasumma sissenõutavaks ja hagejal on hagis taotletud õigus arvutada viivist alates 4. kalendripäevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. Hageja nõue on põhjendatud, kuigi kohus määras kindlaks täitmise korra ja sisuliselt peatas viivise arvutamise maksegraafiku korrektse täitmise ajaks. Hagi selles osas rahuldamata jätmine koos viivise arvestamise võimaliku alguse edasilükkamisega ei tulenenud hageja nõude põhjendamatusest, vaid kostja majanduslikust olukorrast. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.