Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2013, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-52716
Tsiviilasi
AS-i SEB Liising hagi Endel Mesipuu vastu 19 311,72 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 311,72 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS SEB Liising (rk 10281767; asukoht Tornimäe esindajad 2, 15010 Tallinn); esindaja Elen Jalak; [email protected]) Kostja: Endel Mesipuu (ik 34912062719, elukoht XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
7.02.2013
Protokollija
vanemistungisekretär Natalia Mark
Juhindudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6, §113, § 142 lg 1,§ 145 lg 1, § 159 lg 2, §361, § 367; TsMS § 230 lg 1, § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, kohus o t s u s t a s:
Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tl 2-6)
02.08.2007 sõlmiti hageja ja Telrek Ehitus OÜ vahel liisinguleping nr. L07109787, mille eesmärgiks oli anda Telrek Ehitus OÜ kasutusse sõiduk. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.08.2012, mille jooksul kohustus Telrek Ehitus OÜ tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 02.08.2007 andis kostja kui käendaja hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust tulenevate Telrek Ehitus OÜ kohustuste täitmise solidaarselt Telrek Ehitus OÜ-ga. 09.08.2007 sai kostja Telrek Ehitus OÜ liisingueseme enda valdusesse. 01.04.2008 hageja poolt liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille Telrek Ehitus OÜ tasus hilinemisega kuid täielikult 23.10.2008. 01.05.2008 esitas hageja liisingueseme kasutamise eest tasumiseks arve nr. A08191384 summas 1038,90 eurot, mille Telrek Ehitus OÜ jättis täielikult tasumata. Hageja saatis 28.07.2008 teatise Telrek Ehitus OÜ-le ja kostjale võlgnevuste kohta, milles andis tähtaja võlgnevuste tasumiseks hiljemalt 07.08.2008.
08.08.2008 jõustus perioodiks 08.08.2008 kuni 07.08.2009 liisingueseme kaskokindlustuspoliis. Hageja tasus kindlustusmakse AS If Eesti Kindlustusele. Telrek Ehitus OÜ kohustus kindlustusmakse tasuma igakuiste maksetena. Kuna Telrek Ehitus OÜ jäi maksetega võlgnevusse, siis jäi tasumata kindlustusmakseid summas 93,50 eurot.
13.08.2008 saatis hageja Telrek Ehitus OÜ-le ja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta võlgnevuste tõttu. Samuti esitas hageja arve lepingu ennetähtaegse lõpetamise leppetrahvi (vastavalt lepingu punktile 5.12) tasumiseks summas 639,12 eurot, Telrek Ehitus OÜ jättis arve täielikult tasumata.
15.08.2008 sai hageja esindaja Autolink OÜ liisingueseme enda valdusesse. Liisingueseme esialgse ülevaatuse käigus tuvastati, et liisinguese vajab keemilist pesu ning tagaluugil ja vasakul tagatiival on mõlk, parkimisabi on katki ning tagastange kriimustatud.
22.08.2008 on AS IF Eesti Kindlustus saatnud AS SEB Liisingule teate kahjuteate registreerimisest. Hageja tasus kindlustusjuhtumi omavastutuse summas 191,73 eurot.
30.09.2008 teostati liisinguesemeks oleva sõiduki poleerimine ja keemiline sisepesu OÜ Autolink poolt ja hageja tasus selle eest 166,17 eurot.
01.10.2008 tehti Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt sõiduki hindamine, mille eest hageja tasus 51,13 eurot. Hindamisakti järgselt oli auto väärtuseks 590 000 krooni ehk 37 707,87 eurot.
30.10.2008 sõlmis hageja liisinguesemele uue liisinglepingu kolmanda isikuga, kus liisingeseme ostuhinnaks määrati 39 241,75 eurot (hind sisaldas käibemaksu). Pärast sõiduki müüki jäi tasumata auto väärtusest 10 231,49 eurot, mille ulatuses hageja kandis kahju.
Lisaks on hageja kandnud järgmisi kulutusi: tasunud liisingueseme müügiteenuse eest 1177,25 eurot OÜ-le Autolink; tasunud liisinguesemele teostatud remondi (rehvid ja nende vahetus) OÜ-le Autolink 926,72 eurot.
21.10.2011 tehti Telrek Ehitus OÜ kohta äriregistris kustutamiskanne. 27.10.2011 seisuga ei ole Telrek Ehitus OÜ ega kostja võlgnevust hageja ees kustutanud. Liisingulepingu ülesütlemisega seoses kuulusid Telrek Ehitus OÜ poolt tasumisele järgmised maksed: Tasumata liisingmaksed Liisingueseme eest hüvitamata osa Lisakulud (puhastus, remont, auto tagastus, hindamine) Hoiatuskirjade tasu Kindlustus Leppetrahv Kokku
3869,44 eurot 10 231,49 eurot 2321,27 eurot 15,08 eurot 573,66 eurot 639,12 eurot 17 650,06 eurot
Lisaks on hageja arvutanud viivist. Sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27.10.2011 on 1661,66 eurot. Hageja palub Endel Mesipuult kui käendajalt eelnimetatud summad (kokku 19 311,72 eurot) välja mõista.
KOSTJA VASTUS (tl 55-59)
Kostja leiab, et hageja nõuded on aegunud ning taotleb vaheotsuse tegemist. Menetlusökonoomilistel põhjustel ei pidanud kostja otstarbekaks hagile sisulisi vastuväiteid esitada. Kostja märkis, et kui kohus ei rahulda taotlust vaheotsuse tegemiseks, soovib kostja esitada ka sisulised vastuväited, sest hageja nõue on ülepaisutatud.
Kostja märkis, et liisingumaksete nõue on aegunud, samuti 25.08.2008 kindlustuse arve ja müügikahju nõue. Kui ka müügikahju nõue ei ole aegunud, on kostja seisukohal, et hagejal ei tekkinud mingisugust müügikahju, sest hageja ei ole arvestanud sõiduki tegeliku väärtusega ning sõiduki hindamisaktis näidatud sõiduki väärtus ei vasta tegelikule turuväärtusele. Leppetrahvi nõudmiseks ei ole hagejal õigust, sest seaduse kohaselt oleks hageja pidanud teavitama kostjat leppetrahvi nõudmise soovist, kuid ta ei teinud seda. Omavastutuse nõe tuleneb kindlustusjuhtumist, mis toimus pärast sõiduki tagastamist, seega ei ole ka selle hüvitamise kohustust kostjal. Ka remondikulud on kantud pärast seda, kui sõiduk oli võõrandatud kolmandale isikule. Kindlustusvõla nõue jääb kostjale arusaamatuks, kuna hagiavalduses sellele viidatud ei ole, seos liisingulepinguga on hagejal välja toomata.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS (tl 63-66)
Hageja kostja seisukohaga nõude aegumise osas ei nõustu. Hageja esitas nõude perioodi mai 2008 kuni juuli 2008 liisingumaksete eest summas 3869,44 eurot. Vastavate
maksete kohustus muutus sissenõutavaks alates sellest, millal iga konkreetse rendimakse tuli sooritada, st vastavad maksed muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist. Kõik vastavad maksed muutusid sissenõutavaks 2008. aasta jooksul, mistõttu 28.10.2011 kui hageja esitas hagiavalduse, ei olnud kolmeaastane aegumistähtaeg veel möödunud. Tasumata arvete aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12.2008.
Liisingulepingust tulenevate kulude hüvitamise kohustus tekib siis, kui on selgunud kulud, mille kohta saab liisinguandja liisinguvõtjale hüvitusnõude esitada ning liisinguvõtjal on olnud mõistlik aeg hüvitusnõude tasumiseks. Hageja kulud ja sellest tulenev hüvitusnõue sõltub liisingueseme väärtusest, mis selgub liisingueseme müügi käigus. Reaalselt oli võimalik hagejal kostjale nõue esitada pärast liisingueseme müüki, kui oli teada kui suures ulatuses jäävad hageja tehtud kulutused müügihinna arvelt rahuldamata. Lisaks pärast müügitehingut oli Telrek Ehitus OÜ-l ja ka kostjal võimalik mõistliku aja jooksul nõue tasuda. Kui möödus mõistlik tähtaeg, muutus hageja nõue sissenõutavaks ja sellest algas ka aegumistähtaeg. Hageja saatis Telrek Ehitus OÜ-le arve kulude hüvitamiseks ehk liisinguobjekti müügihinna ja tehtud kulutuste vahe hüvitamiseks 11.11.2008 tähtajaga nimetatud arve tasuda 21.11.2008. Antud asjas lõpetas hageja lepingu kostjaga 13.08.2008. Hageja sai kostjalt liisingueseme valduse tagasi 15.08.2008. Hageja hüvitisnõude suurus kostja vastu selgus liisingeseme müügi hetkel 30.10.2008. Hageja esitas hagi 28.10.2011, seega ei olnud hagi esitamiseks kolmeaastane aegumistähtaeg möödas ning nõue ei ole aegunud.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, mis on selle kohalik keskmine müügihind. Seega juhul, kui eseme müük toimub vabaturu tingimustes ja läbipaistavalt, selgub konkreetse eseme turuhind ehk väärtus eseme müügi käigus, täpsemini selle müümisel. Seetõttu ei saa liisingueseme turuväärtuse kindlakstegemisel lähtuda üksnes eseme hindamisaktist või muust sellelaadsest dokumendist, sest juhul, kui liisingueset ei õnnestu aktis toodud hinnaga müüa, ei ole ilmselt selle hinna puhul tegemist eseme kohaliku müügihinna ehk väärtusega, samamoodi kui objektile leidub ostja kõrgema hinnaga kui hindamisaktis toodud hind, on järelikult objekti väärtus suurem kui hindamisaktis toodud orienteeruv hind. Sõiduki väärtusest sõltub see, kui suur on hageja nõue kahju hüvitamiseks Telrek Ehitus OÜ ja kostja vastu. Hageja nõude suurus Telrek Ehitus OÜ vastu selgus 30.10.2008 kui sõiduk müüdi. Enne seda ei olnud võimalik Telrek Ehituse OÜ-le kulude hüvitusnõuet esitada, millest tulenevalt ei olnud enne seda võimalik Telrek Ehitus OÜ-l seda nõuet täita, mistõttu ei saanud ka nõude täitmise tähtaeg olla saabunud 28.10.2008, kui hageja esitas hagiavalduse kohtusse.
KOHTUISTUNGID (tl 71,77, 94, 116)
Hageja esindaja selgitas, et hageja jääb esitatud avalduse juurde. Ka kostja selgitas, et jääb esitatud seisukohtade juurde ning märkis, et on arusaamatu, miks hageja nõuab kostjalt nende kulude hüvitamist, mis on tekkinud pärast hagejale sõiduki valduse üleandmist. Pooled avaldasid, et soovivad aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning andis pooltele aega läbirääkimiste pidamiseks (tl 71).
Kostja taotles menetluse peatamist seoses tervisliku seisundi halvenemisega (tl 74) ega ilmunud 13.06.2012 toimunud kohtuistungile (tl 77), kus hageja selgitas, et läbirääkimised luhtusid. Hageja menetluse peatamisega ei nõustunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 9.08.2012vaheotsusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks (tl 84-86). Otsus jõustus 11.10.2012.
21.11.2012 kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud (tl 94). Kostja palus jätta hagi läbivaatamata. Kohus rahuldas kostja taotluse 21.11.2012 määrusega (tl 95). Hageja esitas 29.11.2012 taotluse menetluse taastamiseks (tl 98). Kohus rahuldas taotluse 10.01.2013 määrusega (tl 107).
7.02.2013 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja jääb esitatud hagi juurde. Kostja hinnangul on nõutav summa ebareaalne. Auto oli sõitnud vaid 30 000 kilomeetrit, pole arusaadav, miks hageja sõiduki nii odavalt müüs. Hindamisakti kostja tellida ei saa, kuna see maksab palju. Kostja selgitas, et hagi omaks ei võta, kompromissi võiks sõlmida. Hageja selgitas, et kostjaga on korduvalt kompromissi tingimusi arutatud, kuid kokkuleppele ei ole jõutud. Täiendavaid taotlusi pooled ei esitanud. Kohus määras asjas tehtava kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 25.02.2013 (tl 116).
Hageja on esitanud kohtule hagi Endel Mesipuu vastu ja palunud välja mõista tasumata liisingmaksed 3869,44 eurot, liisingueseme eest hüvitamata osa 10 231,49 eurot, lisakulud (puhastus, remont, auto tagastus, hindamine) 2321,27 eurot, hoiatuskirjade tasu 15,08 eurot, kindlustus 573,66 eurot, leppetrahv 639,12 eurot ning viivis 1661,66 eurot, s.o kokku 19 311,72 eurot.
Vaidlust ei ole selles osas, et Endel Mesipuu sõlmis SEB Liising AS-ga käenduslepingu. Samuti ei ole vaidlust selles osas, et põhivõlgnik jättis tasumata liisingumaksed ning seetõttu on leping üles öeldud ning liisingulepingu esemeks olnud sõiduk hagejale tagastatud. Vaidlusi on tekitanud see, kas hageja poolt kostjalt kui liisingulepingu käendajalt nõutav summa on ebamõistlik, kas hageja võõrandas sõiduki kolmandale isikule turuhinnast madalama hinnaga ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lisakulude, kindlustuse ja leppetrahvi tasumist.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Kuna vaidlust ei ole selles osas, et Telrek Ehitus OÜ jättis tasumata liisingumaksed, ei pea kohus vajalikuks kindlustusmaksete nõuet põhjalikult analüüsida. Hageja nõue tasumata liisingumaksete (3869,44 eurot) väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Pärast sõiduki võõrandamist kolmandale isikule jäi hagiavalduse kohaselt hagejal saamata liisingueseme eest 10 231,49 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt koostatud hindamisakti kohaselt (tl 30) oli sõiduki keskmine turuväärtus 1.10.2008 seisuga 590 000 krooni ehk 37 707,87 eurot. Hageja sõlmis liisinguesemele uue liisinglepingu, kus liisingeseme ostuhinnaks määrati 39 241,75 eurot, s.t rohkem, kui Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt märgitud
hindamisaktis. Seega on hageja täitnud ka kohustust teha liisingueseme võõrandamisel endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Kostja on küll märkinud, et Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt määratud väärtus on ebareaalne, kui liisingulepingus (tl 7) märgiti sõiduki netohinnaks koos käibemaksuga 73 115,56 eurot. Kohtul puudub alus kahelda erialateadmistega isiku poolt nimetatud sõiduki turuväärtuses. Ainuüksi asjaolu, et kostja määratud väärtusega ei nõustu, ei anna alust hindamisaktis kahelda. Uut hindamisakti kostja tellinud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hageja nõue liisingueseme eest saamata jäänud 10 231,49 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.
Hageja on palunud välja mõista ka lisakulud (puhastus, remont, auto tagastus, hindamine) summas 2321,27 eurot. Kohus peab esitatud nõuet põhjendatuks vaid osaliselt. Riigikohus on 20.06.2011 otsuse punktis 11 kohtuasjas nr 3-2-1-52-11 selgitanud, et remondikulu ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakulu. Liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, mistõttu tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Käesoleval juhul on hageja märkinud, et sõiduki üleandmis-vastuvõtu akti koostamisel 15.08.2008 ilmnes sõidukil kaks mõlki ja tagastange kriimustus. Samuti ilmnes siis, et parkimisabi on katki (tl 3; 25). Nimetatud vigastuste parandamise ja seega kulude kandmise kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Lisaks on aga AS IF Eesti Kindlustus registreerinud kahjuteate, mille kohaselt vigastati pargitud autot 20.08.2008, s.t ajal, mil sõiduki valdus oli hagejale juba üle antud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nõuda kostjalt omavastutuse summas 191,73 eurot tasumist nimetatud kindlustusjuhtumi puhul. Sõiduki valdus oli hagejale üle antud ja sõidukil esinenud puudused tuvastatud. Sõiduki kasutamise võimalus kostjal puudus. Seega ei ole hageja nõue omavastutuse osas põhjendatud. Rehvivahetus, mille eest hageja on tasunud OÜ-le Autolink 926,72 eurot, on kohtu hinnangul samuti põhjendamatu nõue. Olukorras, kus üleandmisvastuvõtu aktis ei ole tuvastatud rehvide vahetuse vajadust või vigastusi rehvidel ning rehvivahetus toimub pärast liisinguesemele uue liisingulepingu sõlmimist, ei ole põhjendatud rehvivahetuse arve tasumise nõudmine kostjalt. Tasu sõiduki puhastuse, tagastusteenuse ning hindamise eest on kohtu hinnangul põhjendatud.
Hoiatuskirjade tasu osas märgib kohus, et tegemist on lepingujärgsete võlgnevuste sissenõudmiseks tehtud kuludega lepingu punkti 6.10 mõttes. Samas aga ei ole hageja hoiatuskirjade nõuet kuidagi põhjendanud ega tõendanud, seetõttu ei ole hageja nõue hoiatuskirjade tasu väljamõistmise osas põhjendatud.
Kindlustusmaksete osas summas 573,66 eurot märgib kohus järgmist. Kindlustuspoliis kehtib sõiduki, mitte isiku suhtes. Seega olukorras, kus sõiduki valdus on hagejale lepingu ülesütlemise tõttu üle antud ning sõiduki osas on sõlmitud uus liisinguleping kolmanda isikuga, ei ole põhjendatud kogu liikluskindlustuse poliisi (tl 23) tasu kostjalt välja mõista. Lisaks märgib kohus, et hageja on märkinud liikluskindlustuse maksete suuruseks 573,66 eurot, kuid kohtule esitatud arvelt nähtub maksete suurusena 4395 krooni ehk 280,89 eurot. Lisaks võlgnevus eelmise perioodi eest 93,50 eurot. Jääb arusaamatuks hageja arvutus liikluskindlustuse maksete osas. Kohus peab põhjendatuks üksnes tasumata kindlustusmakse nõuet summas 93,50 eurot ning kindlustust perioodi 8.08.2008-14.08.2008 eest summas 10,78 eurot (280,89 eurot : 365 x 14 päeva).
Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal puudub käesoleval juhul õigus leppetrahvi summas 639,12 eurot nõudmiseks. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei ole esitanud
tõendeid, millest nähtuks, et hageja on teavitanud põhivõlgnikku (Telrek Ehitus OÜ) või Endel Mesipuud leppetrahvinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja teadet lepingu lõppemise kohta (tl 24) ei saa käsitleda leppetrahvi nõudmise teatena. Nimetatud teates sisaldub vaid viide sellele, et hagejal on õigus nõuda ja põhivõlgnikul kohustus maksta lepingu kohaselt leppetrahvi. Leppetrahvi suurust või eraldi arvet selle kohta toimikust ei nähtu.
Müügiteenuse kulu ei pea kohus põhjendatuks, kuivõrd sõidukil oli kehtiv hindamisakt, mis oli tehtud Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt ning sõiduki osas sõlmis hageja liisingulepingu kolmanda isikuga. Kohtu hinnangul ei ole ka hageja esitatud tõendist (tl 35) võimlaik aru saada, mille eest on nimetatud arve esitatud. Kuivõrd hageja ei ole müügiteenuse kulu kuidagi põhjendanud ega tõendanud, ei ole hageja nõue selles osas põhjendatud.
Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostjal ei ole kohustust tasuda kõik hageja poolt hagiavalduses nõutavaid rahasummasid, peab kohus vajalikuks analüüsida ka hageja viivisenõuet. Hageja õigus viivist nõuda tuleneb VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ning §-st 113. Hageja on esitanud viivisearvestuse (tl 38), millelt nähtub, et hageja nõuab kostjalt viivist 1661,67 eurot. Viivisearvestusest nähtub, et hageja on arvestanud viivist ka tasude eest, mille osas kohus on käesolevas otsuses leidnud, et need ei kuulu kostja poolt hagejale hüvitamisele. Arvestades käesoleva otsuse punktides 28-35 avaldatud seisukohti, peab kohus põhjendatuks välja mõista viivis kokku 798,99 eurot arvete nr A08154178, A08191384, A08283413, A038346149 ja A08346176 tasumisega viivitamise eest.
Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et AS SEB Liising hagi Endel Mesipuu vastu 19 311,72 euro väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt ning Endel Mesipuult tuleb AS SEB Liising kasuks välja mõista 16 207,02 eurot.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 tulenevalt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab käesolevas tsiviilasjas poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.