Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

08.08.2008 jõustus perioodiks 08.08.2008-07.08.2009 liisingueseme kaskokindlustuspoliis, mille eest Telrek Ehitus OÜ jättis tasumata. Hageja tasus kindlustusmakse AS-le If Eesti Kindlustus. Telrek Ehitus OÜ kohustus kindlustusmakse tasuma igakuiste maksetena, kus kindlustusmakse on lisatud arvele. 13.08.2008 saatis hageja Telrek Ehitus OÜ-le (tl 24) teatise lepingute lõpetamise kohta võlgnevuste tõttu ning esitas arve lepingu ennetähtaegse lõpetamise leppetrahvi (vastavalt lepingu punktile 5.12) tasumiseks summas 639,12 eurot, Telrek Ehitus OÜ jättis arve täielikult tasumata. 15.08.2008 sai hageja esindaja Autolink OÜ liisingueseme enda valdusesse. Liisingueseme esialgse ülevaatuse käigus tuvastati, et liisinguese vajab keemilist pesu ning tagaluugil ja vasakul tagatiival on mõlk, parkimisabi on katki ning tagastange kriimustatud (tl 25). 22.08.2008 saatis AS IF Eesti Kindlustus hagejale teate kahjuteate registreerimisest (tl 26). Hageja tasus kindlustusjuhtumi omavastutuse summas 191,73 eurot (tl 27). 30.09.2008 teostati liisingueseme poleerimine ja keemiline sisepesu OÜ Autolink poolt ja hageja tasus selle eest 166,17 eurot (tl 28). 01.10.2008 tehti Balti Realiseerimiskeskus OÜ poolt sõiduki hindamine, mille eest hageja tasus 51,13 eurot (tl 29). Hindamisakti järgselt oli auto väärtuseks 590 000 krooni ehk 37 707,87 eurot (tl 30-31). 30.10.2008 sõlmis hageja liisinguesemele uue liisinglepingu, kus liisingeseme ostuhinnaks määrati koos käibemaksuga 39 241,75 eurot (tl 32). Pärast auto müüki jäi tasumata auto väärtusest 10 231,49 eurot, mille ulatuses hageja kandis kahju. 17.11.2008 tasus hageja liisingueseme müügiteenuse eest 1177,25 eurot OÜ-le Autolink (tl 35). 17.12.2008 teostati liisinguesemele vara remont (rehvid ja nende vahetus) OÜ Autolink poolt ja hageja tasus selle eest 926,72 eurot (tl 36). 21.10.2011 tehti Telrek Ehitus OÜ kohta äriregistris kustutamiskanne. 27.10.2011 seisuga ei olnud Telrek Ehitus OÜ ega kostja võlgnevust hageja ees kustutanud. Liisingulepingu ülesütlemisega seoses kuulusid kostja 1 poolt tasumisele järgmised maksed (kokku 13 311,72 eurot): Tasumata liisingmaksed 3869,44 eurot Liisingueseme eest hüvitamata osa 10 231,49 eurot Lisakulud (puhastus, remont, auto tagastus, hindamine) 2321,27 eurot Hoiatuskirjade tasu 15,08 eurot Kindlustus 573,66 eurot Leppetrahv 639,12 eurot Viivis seisuga 27.10.2011 1661,66 eurot Hageja palub Endel Mesipuult välja mõista 19 311,72 eurot 02.08.2007 hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel.

KOSTJA SEISUKOHT JA TAOTLUS AEGUMISE KOHALDAMISEKS (tl 55-59)

20.02.2012 esitas kostja esialgse seisukoha hagiavalduse osas ning taotluse hageja nõudele aegumise kohaldamiseks. Hageja on esitanud tehingust tuleneva rahalise nõude kostja vastu. Liisinguleping lõppes 15.08.2008, mil hageja sai liisingueseme oma valdusesse tagasi. Võlaõigusseaduse § 186 p 6 kohaselt on lepingu ülesütlemine võlasuhte lõppemise aluseks. Seega muutusid kohustused sissenõutavaks alates 15.08.2008. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, tähtaeg hakkab TsÜS § 147 lg 1 kohaselt kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega oleks hagiavalduse esitamise viimaseks päevaks saanud olla 15.08.2011, hagi on

esitatud aga 28.10.2011. Seega on hageja esitanud kolme aastast aegumistähtaega eirates. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud tahtlikult, seega ei saa kohaldada ka TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega. Kostjale kui põhivõlgniku käendajale ei ole hageja kätte toimetanud ei võlgnevuse arvestust ega ka lepingu ülesütlemise teadet. See asjaolu omab tähtsust käendaja vastutuse ulatuse sisulisel hindamisel. Lähtuvalt protsessiökonoomikast palub kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 alusel kohtul teha vaheotsus aegumise kohta. Kui kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, soovib kostja esitada sisulised vastuväited (loetletud ka 20.02.2012 menetlusdokumendis, tl 57-59).

HAGEJA VASTUVÄIDE AEGUMISE KOHALDAMISELE (tl 63-66)

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga nõude aegumise osas ning on seisukohal, et nõue ei ole aegunud alljärgnevatel põhjustel. Hageja esitas kostja vastu liisinglepingust tulenevate perioodiliste maksete tasumise nõude perioodi eest mai 2008 kuni juuli 2008 osamaksete eest summas 3869,44 eurot. Vastavate maksete kohustus muutus sissenõutavaks mitte lepingu ülesütlemisest, vaid alates sellest, millal iga konkreetse rendimakse tuli sooritada, st vastavad maksed muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist. Samas kohaldub rendilepingust tulenevatele perioodilistele maksetele TsÜS § 147, lg 3, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kõik vastavad maksed muutusid sissenõutavaks 2008. aasta jooksul, mistõttu 28. oktoobriks 2011 kui hageja esitas hagiavalduse, ei olnud kolmeaastane aegumistähtaeg veel möödunud. Tasumata arvete aegumistähtaeg hakkas kulgema 31. detsembril 2008. Hageja on esitanud kostja vastu ka liisinglepingu ülesütlemise tulemusel tekkinud kulude hüvitusnõude. Hageja tugineb nõude esitamisel kostja vastu VÕS §-le 367. Antud sätte järgi peab liisinglepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisingu andjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega. Lisaks tuleb VÕS § 367 lg 4 järgi hüvitada liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Antud asjas ei teki kohustus mitte lepingu lõppemisel vaid siis, kui on selgunud kulud, mille kohta saab liisinguandja liisinguvõtjale hüvitusnõude esitada ning liisinguvõtjal on olnud mõistlik aeg hüvitusnõude tasumiseks. Samale seisukohale on jõudnud riigikohus lahendis 3-2-1-33-09. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Antud asjas on tegemist liisinglepingu lõpetamisel tekkinud kulude hüvitusnõudega, ehk aegumistähtaja alguseks on ajahetk, millal muutus sissenõutavaks hageja nõue Telrek Ehitus OÜ ja kostja vastu kulude hüvitamiseks. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub nõue sissenõutavaks siis, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Riigikohus on asjas 3-2-1-33-09 jõudnud järeldusele, et kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Hageja kulud ja sellest tulenev hüvitusnõue sõltub liisingueseme väärtusest, mis selgub liisingueseme müügi käigus. Reaalselt oli võimalik hagejal kostjale nõue esitada pärast liisingueseme müüki, kui oli teada kui suures ulatuses jäävad hageja tehtud kulutused müügihinna arvelt rahuldamata. Lisaks pärast müügitehingut, oli Telrek Ehitus OÜ-l ja

ka kostjal võimalik mõistliku aja jooksul VÕS § 367 alusel tekkinud nõue tasuda. Kui pärast nõude selgumist möödus mõistlik tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, muutus hageja nõue sissenõutavaks ja sellest algas ka aegumistähtaeg. Hageja saatis Telrek Ehitus OÜle arve kulude hüvitamiseks ehk liisinguobjekti müügihinna ja tehtud kulutuste vahe hüvitamiseks 11.11.2008 tähtajaga nimetatud arve tasuda 21.11.2008. Antud asjas lõpetas hageja lepingu kostjaga 13.08.2008. Hageja sai kostjalt liisingueseme valduse tagasi 15.08.2008. Hageja hüvitisnõude suurus kostja vastu selgus liisingeseme müügi hetkel 30.10.2008. Riigikohtu seisukoha järgi algab aegumistähtaeg mõistliku aja möödudes lepingu lõppemisest, mille jooksul oli hagejal võimalik leida hüvitusnõude suurus ja kostjale ettenähtud mõistlik tähtaeg nende kulude hüvitamiseks. Hageja esitas hagi 28.10.2011. Hüvitusnõude suuruse arvestamiseks on väga oluline liisingobjekti väärtus, lisaks lisakulude välja selgitamine (mis tulevad hüvitamisele vastavalt § 367 lg-le 4). Aegumistähtaeg hakkas kulgema pärast seda kui hüvitusnõude suuruse selgumisel möödus Telrek Ehitus OÜ-l mõistlik aeg selle nõude tasumiseks. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on seega tegelik hind, mida eseme eest saadakse (oleks saadud) kui seda vabaturu tingimustes üldlevinud viisil, avalikult ja läbipaistvalt müüdi. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, mis on selle kohalik keskmine müügihind. Seega juhul, kui eseme müük toimub vabaturu tingimustes ja läbipaistavalt, selgub konkreetse eseme turuhind ehk väärtus eseme müügi käigus, täpsemini selle müümisel. Seetõttu ei saa liisingueseme turuväärtuse kindlakstegemisel lähtuda üksnes eseme hindamisaktist või muust sellelaadsest dokumendist, sest juhul, kui liisingueset ei õnnestu aktis toodud hinnaga müüa, ei ole ilmselt selle hinna puhul tegemist eseme kohaliku müügihinna ehk väärtusega, samamoodi kui objektile leidub ostja kõrgema hinnaga kui hindamisaktis toodud hind, on järelikult objekti väärtus suurem kui hindamisaktis toodud orienteeruv hind. Sõiduki väärtusest sõltub see, kui suur on hageja nõue kahju hüvitamiseks Telrek Ehitus OÜ ja kostja vastu. Hageja nõude suurus Telrek Ehitus OÜ vastu selgus 30.10.2008, kui sõiduk müüdi. Enne seda ei olnud võimalik Telrek Ehituse OÜ-le kulude hüvitusnõuet esitada, millest tulenevalt ei olnud enne seda võimalik Telrek Ehitus OÜ-l seda nõuet täita, mistõttu ei saanud ka nõude täitmise tähtaeg olla saabunud 28.10.2008. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas oma nõude kohtusse 28.10.2011, leiab hageja, et tema nõue ei ole aegunud ning palub kohtul jätta kostja aegumise vastuväide tähelepanuta.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et kostja taotlus kohaldada aegumist hageja nõudele ei ole põhjendatud. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas tsiviilasjas on Endel Mesipuu taotlenud aegumise kohaldamist AS-i SEB Liising nõudele.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-33-09 otsuse p-s 10 selgitanud, et kuna liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole kindlaks määratud, peab liisinguvõtja VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning liisinguandja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda selle kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõue muutus sissnõutavaks alates liisingulepingu ülesütlemisest 13.08.2008. Liisingulepingu ülesütlemise hetkel ei olnud hagejal võimalik välja selgitada, millised kulutused kaasnevad seoses liisinguesemega. Hageja nõue kostja vastu sõltus sellest, millise hinnaga õnnestub liisinguese võõrandada. Seetõttu ei olnud hagejal võimalik hinnata, millises ulatuses hageja nõue kostja vastu saab kaetud liisingueseme müügist saadava tuluga. Hageja sai Telrek Ehitus OÜ-lt liisingueseme valduse tagasi 15.08.2008 (sõiduki valdus anti hageja esindajale Autolink OÜ-le üle; tl 25)). Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt esines sõidukil puudusi, mille kõrvaldamiseks tehtud kulutused selgusid siis, kui tööd olid teostatud ja arved hagejale esitatud. Toimikumaterjalidest nähtub, et hagejale esitati arved tehtud tööde eest järgmiselt: 16.09.2008, 30.09.2008, 01.10.2008, 17.11.2008. Hageja sõlmis 07.11.2008 uue liisingulepingu kolmanda isikuga. Lepingu kohaselt on liisingueseme ostuhind 39 241,75 eurot (s.h käibemaks, tl 32). Arvestades asjaolu, et hageja sai sõiduki valduse 15.08.2008 ning sõlmis uue liisingulepingu 30.10.2008, on kohus seisukohal, et hageja on liisinguesemele tehtavad kulutused mõistliku aja jooksul välja selgitanud. Kohus nõustub hagejaga, et hageja kulud ja sellest tulenev hüvitusnõue sõltus liisingueseme väärtusest, mis selgus liisingueseme müügi käigus. Reaalselt oli võimalik hagejal kostjale nõue esitada pärast liisingueseme müüki, kui oli teada see, kui suures ulatuses jäävad hageja tehtud kulutused müügihinna arvelt rahuldamata. Pärast müügitehingut oli Telrek Ehitus OÜ-l ja ka kostjal võimalik mõistliku aja jooksul VÕS § 367 alusel tekkinud nõue tasuda. Kui pärast nõude selgumist möödus mõistlik tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, muutus hageja nõue sissenõutavaks ja sellest algas ka aegumistähtaeg. Hageja saatis Telrek Ehitus OÜle arve kulude hüvitamiseks 11.11.2008 tähtajaga nimetatud arve tasuda 21.11.2008. Kohtu hinnangul on 10 päeva alates kulude suuruse teadasaamisest kulude hüvitamise nõude esitamiseks mõistlik aeg. Selle aja jooksul oli hagejal võimalik välja arvestada kulude lõplik suurus ning formuleerida nõude ja esitada kostjale. Ka peab kohus mõistlikuks aega, mille hageja andis kostjale nõude rahuldamiseks (samuti 10 päeva). Kohtu hinnangul on kümnepäevane kohustuse täitmise tähtaeg praktikas väga levinud. Kohtule ei ole avaldatud asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda praktikas üldlevinud tähtaja ebamõistlikuks. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 22.11.2008 ning hageja nõue oleks aegunud 22.11.2011. Hageja esitas kostja vastu lisaks kahju hüvitamise nõudele ka liisinglepingust tulenevate perioodiliste maksete tasumise nõude perioodi mai 2008 kuni juuli 2008 osamaksete eest summas 3869,44 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et vastavate maksete tasumise kohustus muutus sissenõutavaks mitte lepingu ülesütlemisest, vaid alates sellest, millal iga konkreetse rendimakse tuli sooritada. See tähendab, et vastavad maksed muutusid

sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Tasumata arved muutusid sissenõutavaks 2008. aastal, seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 31. detsembrist 2008 ning hageja nõue tasumata liisingumaksete osas oleks aegunud 31.12.2012. Hagiavalduse esitamisega 28.10.2011 peatus nõude aegumine vastavalt TsÜS § 160 lgle 1, mistõttu ei ole hageja nõue aegunud. Samuti ei ole vastavalt TsÜS §-le 144 aegunud hageja viivisenõue. Kuna kohus leiab, et antud juhul ei ole aegumise kohaldamine põhjendatud, tuleb menetlust käesolevas tsiviilasjas jätkata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.