AS-i SEB Pank hagi G J ja Z J vastu 65 942,43 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2012 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
39 639,80 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G J ́i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252, endine ärinimi aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, asukoht Tallinn), volitatud esindajad Merilin Malvet ja Maire Saare; Kostja 1 (apellatsioonimenetluses apellant): G J (isikukood XX, elukoht Tallinn) Kostja 2: Z J (apellatsioonimenetluses ei osale) (isikukood XX, elukoht Tallinn) Kostjate tehinguline esindaja Vladimir Kuznetsov
Kohtuistung
15.02.2013
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja Maire Saare, kostja 1, G J, kostja 2 Z J, kostjate tehinguline esindaja Vladimir Kuznetsov
Saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
3.Kõrvaldada menetlusest kostja 1 ja kostja 2 esindaja Vladimir Kuznetsov.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-26347
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.06.2011 esitas AS SEB Pank hagi G J ja Z J vastu ja palus 26.10.2011 täpsustatud hagis mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus summas 67 975,49 eurot, millest põhivõlg 39 839,80 eurot, intress 1 832,50 eurot, viivis 25 663,80 eurot ja leppetrahv 639,39 eurot ning G Jilt TsMS §-i 367 alusel alates 05.06.2011 viivis seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja G Jile 16.02.2007 sõlmitud eluasemelaenulepingu nr L0600633204 alusel 90 812 eurot, intressiga 6 kuu euribor + 0,7% aastas, tagastamise tähtajaga 15.02.2037. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja Z J 16.02.2007 käenduslepingu, mille alusel ta vastutab solidaarselt G Jiga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise, samuti lepingu rikkumisega põhjustatud tagajärgede eest. Z J vastutus piirdus 90 754,54 euroga. G J ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja esitas G Jile ajavahemikus 22.05.2007 kuni 28.01.2008 kokku 6 ja Z Jle ajavahemikus 05.06.2007 kuni 28.01.2008 kokku 5 meeldetuletust ja andis kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostjad võlgnevust ei likvideerinud. Hageja ütles 10.06.2008 laenulepingu üles ja algatas 11.06.2008 täitemenetluse. Täitemenetluses müüdi 13.07.2011 lepingu tagatised -korteriomand Tallinnas, XX (registrinumbriga XX) ja panipaik XX, Tallinn (registrinumber XX) kordusenampakkumisel kokku hinnaga 55 000 eurot. Pärast täitemenetluse kulude mahaarvestamist kandis kohtutäitur hagejale G J võlgnevuse katteks 49 323,04 eurot, mis kanti laenuvõlgnevuse põhiosa katteks. Täitemenetlus on kohtutäituri 25.08.2011 otsusega lõpetatud. Laenulepingul ei ole seadusest tulenevaid vorminõudeid, kuid antud juhul on põhileping sõlmitud kirjalikus vormis ning selle tõttu on ka käenduslepingu vorm lihtkirjalik. Seadusest ei tulene nõuet sõlmida käendusleping notariaalses vormis. Z J on teovõimeline isik (kuni pole tõendatud vastupidist) ning seetõttu vastutav oma tahteavalduste eest. Keele ebapiisav valdamine ei vabasta käenduslepinguga võetud vastutusest. Hageja nõue Z J vastu tuleneb käenduslepingust, mitte tagatise seadmise lepingust. Hageja nõue ei ole suunatud Tallinnas, XX asuvale korteriomandile. See korter ei ole koormatud hüpoteegiga hageja kasuks ning ei saa tagada ei kõnesolevat laenu ega muud hageja poolt välja antud laenu. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Laenu peab tagastama G J, kes võttis 16.02.2007 hagejalt laenu ja ostis korteri Tallinnas, XX. Kostjad ei valda eesti keelt, aga pangas öeldi G Jile, et neil on vaja tema esindaja andmeid. Z Jle anti
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-26347 allkirjastamiseks leping, mis osutus käenduslepinguks. Kui Z J oleks teadnud, et tema korter on poja korteri tagatiseks, siis ta ei oleks seda lepingut allkirjastanud. Notariaalset käenduslepingut ei sõlmitud. Z J abikaasa ei ole andnud nõusolekut käenduslepingu sõlmimiseks, ta isegi ei teadnud, et Z J sellise kohustuse allkirjastas. Z J käendust kinnisturaamatusse Tallinnas, XX korteriomandile ei ole kantud. Hagejal ei olnud õigus pöörduda seoses G J võlanõudega ühel aja samal ajal nii kohtutäituri poole kui kohtusse. Hageja esitas täitemenetluses nõude summas 91130,74 eurot ja kohtutäitur lõpetas täitemenetluse, st nõue G J vastu on täidetud. TMS § 158 lg 3 teise lause kohaselt lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Kohtutäitur lõpetas TMS § 158 alusel õigesti täitemenetluse G J suhtes, kuna osa hageja nõudest rahuldati, osa nõudest lõpetati. Pärast seda, kui G Jile kuuluv korteriomand oli müüdud ja saadud raha üle kantud hagejale, ei vähendanud kohtutäitur allesjäänud võla summat ning vastavalt seadusele lõpetas menetluse. Kohus ei võta hagi menetlusse, kui samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel tehtud kehtiv lahend ja on olemas jõustunud menetluse lõpetamise määrus ja seoses sellega tsiviilasi nr 2 -11-26347 kuulub lõpetamisele. Harju Maakohtu 14.05.2012 määrusega jäeti rahuldamata Z J taotlus Danske Bank A/S (AS Sampo Pank) kaasaamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus 26.09.2012 otsusega rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 65 942,43 eurot ja G Jilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (39 639,80 eurot) selliselt, et viivis 23 830,74 eurot ja edaspidine viivis kokku ei ületaks 39 639,80 eurot alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et hageja laenas G Jile 16.02.2007 sõlmitud eluasemelaenulepingu nr XX alusel 90 812 eurot Tallinnas, XX asuva eluaseme ostmiseks, intressiga 6 kuu euribor + 0,7% aastas, tagastamise tähtajaga 15.02.2037 (I kd lk 11-16, 6065). Lepingu punkti 9.1.1 kohaselt seati laenu tagatiseks hüpoteek summas 1 846 000 krooni Tallinnas, XX asuvale korteriomandile. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja Z J 16.02.2007 käenduslepingu, mille punkti 4.4 järgi vastutas ta solidaarselt G Jiga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise, samuti lepingu rikkumisega põhjustatud tagajärgede eest. Käendaja vastutus laenulepingu täitmise eest on piiratud 90 754,54 euroga (I kd lk 17-19, 66-68). G J ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja esitas G Jile ajavahemikus 22.05.2007 kuni 28.01.2008 kokku 6 ja Z Jle ajavahemikus 05.06.2007 kuni 28.01.2008 kokku 5 meeldetuletust ja andis kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostjad võlgnevust ei likvideerinud. Hageja ütles 10.06.2008 laenulepingu üles ja algatas 11.06.2008 täitemenetluse. Kostjad ei ole tagastamata laenusumma, viiviste, intresside ja leppetrahvi arvestust vaidlustanud (I kd lk 21-23, 83-85, 133-134, II kd lk 49-50). Poolte vahel on vaidlus selles, et laenu- ja käenduslepingust tulenevad kohustused on täitemenetlusega lõppenud. G J konto väljavõttega on tõendatud, et ta võlgneb laenulepingu nr L0600633204 alusel hagejale 30.08.2012 seisuga 39 639,80 eurot, intressi 1 832,50 eurot, viivist 28 753,02 eurot ja teenustasu 639,39 eurot (I kd lk 21-23, II kd lk 49-50). Hageja edastas 20.05.2008 lepingu ülesütlemise teate ja nõude võla tasumiseks (I kd lk 20, 69). Kostjad ei ole käesoleva ajani võlga ega sissenõutavaks muutunud kõrvalnõudeid hagejale tasunud. Hageja ja võlgniku vaheline suhe on käsitatav laenusuhtena VÕS § 396 lg 1 mõttes. Laenuleping on kehtiv. Kohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud laenusuhte õiguspärasuses.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-26347 Kostjad ei ole tõendanud, et nad on täitnud tulenevalt lepingu p-st 26.2 kõik lepinguga endale võetud kohustused. Kuna lepingust tulenevad kõik kohustused on hageja ees täitmata, siis on ekslik kostjate positsioon, et täitemenetluse lõpetamise otsusega on laenuleping lõppenud ja käesolev menetlus tuleks lõpetada TsMS § 428 lg 1 p-i 2 alusel. Kohtutäitur Elin Vilippuse 25.08.2011 täitemenetluse lõpetamise otsusega on tõendatud, et G J võlgnevus 12.06.2008 seisuga moodustas 91 130,74 eurot, millest on 49323,04 eurot üle kantud hagejale ja täitemenetlus lõpetatud TMS § 48 p-i 3 alusel (I kd lk 135). Laenulepingu punkti 26.2 kohaselt leping lõpeb, kui laenusaaja on täielikult kustutanud oma lepingust tuleneva võlgnevuse panga ees, st tagastanud kogu lepingu alusel saadud laenu ja tasunud muud lepingust tulenevad maksed ning on täitnud kõik lepinguga endale võetud kohustused. Hageja vähendas oma nõuet tagatise müügist laekunud summa võrra, sest peale hagiavalduse esitamist müüdi G Jile kuulunud korteriomand täitemenetluses. Kohus nõustub hageja argumentatsiooniga, et kostja näol on vaidlusaluse käenduslepingu puhul tegemist tarbijaga. Kõnesolev käendusleping sõlmiti lihtkirjalikus vormis. VÕS § 144 lg 2 kohaselt tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Käenduslepingu vorminõuded tulenevad täiendavalt VÕS § 11 lg-st 3, mille kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Laenulepingul ei ole seadusest tulenevaid vorminõudeid, kuid antud juhul on leping sõlmitud kirjalikus vormis ning selle tõttu on ka käenduslepingu vorm lihtkirjalik. Seadusest ei tulene nõuet sõlmida käenduseleping notariaalses vormis. Ainetu on Z J väide, et ta oli G J esindaja, kuna laenulepingu p-i 9.1.2 kohaselt on laenusaaja kinnitanud käendust Z J poolt. Z J väide, et ei saanud aru, mis lepingule ta alla kirjutas, ei ole usaldusväärne ja veenev. Kohus nõustus hagejaga, et tegemist on teovõimelise isikuga (kuni pole tõendatud vastupidist) ning selle tõttu on Z J vastutav oma tahteavalduste eest. Keele ebapiisav valdamine ei vabasta käenduslepinguga võetud vastutusest. Hageja ja Z J vahel on käendussuhe VÕS § 142 lg 1 mõttes. Käendusleping on kehtiv. Kohtul ei ole põhjust kahelda nimetatud käendussuhte õiguspärasuses. Kohus jättis tähelepanuta kostjate tõendid korteriomandi Tallinnas, XX ostu ja hüpoteegi seadmise kohta, kuna need ei oma puutumust käesoleva vaidlusega (I kd lk 96-112). Apellatsioonkaebus
4.G J esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Antud juhul ei olnud vajalik pöörduda kohtusse, kuna hageja esitas täiturile nõude kogu võlasumma, 91 130,74 euro saamiseks laenulepingu p 17.3 järgi. Samal ajal täituri ja kohtu poole pöördumine on vastuolus TsMS § 371 lg 1. Kohtutäitur lõpetas 25.08.2011 otsusega täitemenetluse, kuna talle sissenõudmiseks esitatud nõue summas 91 130,74 eurot on täidetud. Pärast seda kui korter oli müüdud ja saadud raha kantud üle hagejale, ei vähendanud täitur allesjäänud võlasummat ja vastavalt seadusele lõpetas menetluse. Maakohtul ei olnud õigust muuta täituri poolt tehtud otsust. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada ja tsiviilasi tuleb tervikuna saata uueks
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-26347 arutamiseks Harju Maakohtule. Maakohus tegi otsuse, millega rahuldati hagi solidaarselt nii kostja 1 kui ka kostja 2 suhtes. Kuigi apellatsioonkaebuse esitas üksnes kostja 1, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse mõlema kostja suhtes. TsMS § 656 lg 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (p 1) või ei ole poolt esindanud selleks õigustatud isik (p 4). Ringkonnakohus leiab, et käesoleva menetluse raames ei saa maakohtu otsuse tühistamise aluseks olevaid puudusi ringkonnakohtus kõrvaldada.
7.15.02.2013.a istungil kinnitas kostjate esindaja, Vladimir Kuznetsov, et ta esindas kostjaid juba maakohtu menetluses, menetluse algusest peale. Kostjad kinnitasid, et nad usaldasid oma tehingulist esindajat ja tuginesid oma seisukohtade kujundamisel ja menetlusõiguste käsutamist puudutavate otsustuste tegemisel oma esindajale. Kostjate esindaja poolt esitatud seisukohad on sellised, mis ei saa, ka seisukohtade õigsuse eeldamise korral hagi rahuldamata jätmist või kasvõi osalist rahuldamata jätmist tingida. Kostjate esindaja poolt esitatud seisukohad, vastuväited ja põhjendused on sellised, mis lähevad olulisel määral vastuollu kehtiva õigusega. Kostjate esindaja väitis kirjalikus menetlusdokumendis, et kostja 2 ei pea laenu eest vastutama, sest laenu võttis kostja 1. Selline väide läheb olulisel määral vastuollu kehtiva õigusega, sest kostja 2 käendas hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingut. Kostja 2 väitis, et ta ei saanud aru, et ta allkirjastas käenduslepingu, kuid menetlusdokumentidest ei ole võimalik järeldada, et ta oleks teinud käenduslepingu tühistamise avaldust. Juhul, kui kostja 2 tõepoolest ei saanud aru, et ta allkirjastas käenduslepingu, oleks kostja 2 saanud ennast kaitsta käenduslepingu tühistamise teel, seda siiski vaid tühistamise materiaalsete ja formaalsete eelduste esinemise korral. Esindaja oleks pidanud vastavaid asjaolusid kostjale 2 selgitama ning kohased asjaolud, st tühistamise formaalsed ja materiaalsed eeldused kohtu ette tooma ning neid vajaduse korral tõendama. Kostjate esindaja väitis järjekindlalt, et kostja 2 korter on kostja 1 poolt võetud laenu tagatiseks. Selline väide on väär. Seda selgitasid kostjatele ja kostjate esindajale nii hageja kui ka maakohus. See, et kehtiv õigus eristab asjaõiguslikke ja võlaõiguslikke tagatisi ning et kinnisasja koormavate asjaõiguslike tagatiste tekkimine eeldab kinnistusraamatu kande tegemist, on tsiviilõiguse aluspõhimõtted, mida peab teadma iga õigusteaduse algtõdesid tundev inimene. Inimene, kes käib teisi isikuid kohtus esindamas, peab teadma oluliselt rohkem, kui tsiviilõiguse algtõed. Kuid kui esindaja ei tea juba tsiviilõiguse aluspõhimõtteid, siis tuleb sellise inimese esindajaks olek ära hoida. Kostjate esindaja väitis hagile vastates, et kostja 2 ei pea vastutama põhjusel, et käenduslepingut ei ole kinnistusraamatusse kantud. Seda, et käenduslepingut kinnistusraamatusse ei kanta, peab teadma iga isik, kes teisi kohtus esindab. Kostjate esindaja leidis, et hagi rahuldamata jätmise aluseks on see, et käendusleping oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud vormis. Selles osas, et lihtkirjaliku käenduslepingu sõlmimine ei saa muuta käendussuhet tühiseks, kehtiv õigus kahtlust ei võimalda. Kostjate esindaja leidis, et kostja 2 ei vastuta hageja ees sellepärast, et kostjale 2 kuulub korteriomand, mis on kostja 2 ja tema abikaasa ühisomandis ja ühisvara koormamiseks on vaja abikaasa nõusolekut. Sellist järeldust ei saa kehtiva õiguse alusel mitte kuidagi teha. Kostjate esindaja leidis, et kuivõrd kohtutäitur võõrandas kostjale 1 kuulunud korteriomandi täitemenetluses ning lõpetas seejärel täitemenetluse, tuleb lugeda, et kõik laenulepingust tulenevad nõuded on lõppenud, sest üheks täitemenetluse lõpetamise aluseks on kogu sissenõutava võlgnevuse tasumine. Ka selline väide läheb olulisel määral vastuollu kehtiva õigusega. Kostjate esindaja leidis, et maakohus oleks pidanud keelduma käesoleva hagi menetlusse võtmisest või jätma hagi läbi vaatamata, sest hagi esitati ajal, kui kostja 1 suhtes toimus kohesele sundtäitmisele allumise kohustusega seatud hüpoteegist
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-26347 tulenev sundtäitmine. Ka selline väide läheb olulisel määral vastuollu kehtiva õigusega. Kostjate esindaja koostas apellatsioonkaebuse, millest tulenes üheselt ja selgelt, et kaebus esitatakse üksnes kostja 1 nimel. Kostjad kinnitasid 15.02.2013.a kohtuistungil, et nemad soovisid, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse mõlema kostja osas ning nad kinnitasid, et nad soovisid, et nende esindaja teeks kõik vajaliku selleks, et maakohtu otsus tühistataks mõlema kostja osas. Kostjate esindaja ei saanud ka peale 15.02.2013.a kohtuistungil antud kohtu selgitusi aru, et selleks, et ringkonnakohus saaks tühistada nii laenusaaja kui ka käendaja suhtes tehtud maakohtu otsuse, tuleb apellatsioonkaebus esitada mõlemal kostjal. Peale vastavate selgituste saamist palus kostjate esindaja ringkonnakohtul selgitada, et mis vahe on sellel, kui apellatsioonkaebuse esitab kahe kostja asemel ainult üks kostja.
8.Eespool toodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et mõlemaid kostjaid on hagimenetluse algusest peale esindanud isik, kes on näidanud ennast kohtumenetluses asjatundmatuna. Kostjate esindaja koostas menetlusdokumendid, milles tugineti väidetele ja asjaoludele, mis ei saa hagi rahuldamata jätmist ega osalist rahuldamata jätmist tingida. Veelgi enam, kostjate esindaja tegevuse alusel tuleb jõuda veendumusele, et konkreetsel kostjate esindajal puuduvad sellised teadmised, mis võimaldaksid sellel inimesel teisi inimesi kohtus esindada. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist lihtsa ja tavalise tsiviilvaidlusega. Käesolev vaidlus seisneb selles, et kostja 1 võttis pangast laenu, jättis laenumaksed õigeaegselt tasumata ning pank ütles lepingu üles ja nõuab laenujäägi, intressi, viiviste ja leppetrahvi tasumist nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt. Olukorras, kus esindajal puuduvad juba sedavõrd lihtsa ja tavalise tsiviilvaidluse analüüsimiseks vajalikud teadmised ning tal on kehtivast õigusest põhjapanevalt vale ettekujutus, ei saa tal olla ilmselt teadmisi ka keerulisemate vaidluste lahendamiseks.
9.Ringkonnakohus leiab, et kostjate esindaja näitas ennast käesoleva menetluse raames vastutustundetuna. Ebaadekvaatsete ja kehtiva õigusega selges vastuolus olevate seisukohtade esitamine võib oluliselt kahjustada kostjaid võrreldes sellega kui seisukohad jääksid üleüldse esitamata, sest hagi rahuldamise korral vastutavad kostjad menetluskulude eest, sh ka alusetute ja põhjendamatute seisukohtade ja väidete menetlemisest tingitud kulude eest.
10.Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleva tsiviilasja raames esinevad selged asjaolud, mis annavad aluse kostjate esindaja Vladimir Kuznetsovi menetlusest kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt tuleb Vladimir Kuznetsov TsMS § 45 lg 2 alusel menetlusest kõrvaldada.
11.Ringkonnakohus märgib, et Vladimir Kuznetsovi menetlusest kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud tulid eredasti esile juba maakohtus ja sellest tulenevalt oleks juba maakohus pidanud Vladimir Kuznetsovi menetlusest kõrvaldama. Kuigi TsMS § 45 lg-s 2 sätestatud esindaja kõrvaldamise õigus on sätestatud kohtu õigusena ja mitte kohustusena, tuleb seda mõista siiski selliselt, et kohtul lasub esindaja kõrvaldamise kohustus juhul, kui esindaja kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud selgesti esinevad. Tsiviilkohtumenetluses esineb põhimõte, et menetlusosaline kannab esindaja valikust tulenevat riski. See tähendab, et menetlusosaline vastutab selle eest, kui esindaja jätab mõne menetlustoimingu õigeaegselt tegemata või ei osuta õigusabi käibes vajaliku hoolega või nõutaval kutseoskuste tasemel. Kuid juhul, kui esindaja ebakompetentsus, asjatundmatus ja vastutustundetus tulevad selgesti esile, siis tuleb menetlusosalisi esindaja eest kaitsta. Seda ka siis, kui esindaja on valinud menetlusosalised ise. Kohus peab hoolitsema selle eest, et menetlusosalistele oleks tagatud kohane kohtulik kaitse. Võistlevas hagimenetluses menetleb kohus tsiviilasja poolte poolt
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-26347 kohtu ette toodud asjaolude alusel ja tuvastab asja lahendamiseks vajalikud asjaolud poolte poolt kohtule esitatud tõendeid arvestades. Hagimenetluses kehtib tsiviilkohtumenetluse käsutamise põhimõte, mis tähendab seda, et kohtusse pöördumise ja tsiviilasjas menetlustoimingute tegemise üle (sh hagi õigeksvõtt, hagi aluseks olevate asjaolude omaksvõtt, tsiviilasja kompromissiga lõpetamine, hagist loobumine, hagi tagasivõtmine, kostja asendamine jne), otsustavad menetlusosalised ja mitte kohus. Kohus peab küll täitma teatud juhtudel selgitamiskohustust, st selgitama hagejale hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kostjale asjaolusid, mille kohtu ette toomine saab tingida hagi rahuldamata jätmise, kuid kohtu selgitamiskohustus on piiratud vaid menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludega. See tähendab, et juhul, kui menetlusosaline ise viitab mingile elulisele asjaolule, mille esinemine või puudumine saab mõjutada tsiviilasja tulemust, kuid kui menetlusosaline ei too esile kõiki sellega seotud vajalikke elulisi asjaolusid, tuleb kohtul menetlusosalisele selgitada ülejäänud eluliste asjaolude kohtu ette toomise ja vajadusel tõendamise vajalikkust. Seega, juhul, kui kostjad ei too kohtu ette mitte midagi, millest saaks järeldada, et nad tuginevad aegumisele või et leping, millele hageja tugineb on tühine või et kostja on teinud tasaarvestuse või et kostja on lepingust taganenud vms, siis ei saa ega tohigi kohus kostjatele selgitada, et millele võiksid kostjad mõelda selleks, et hagi võiks jääda rahuldamata.
12.Eespool toodust tulenevalt oleks maakohus pidanud kostjate esindaja menetlusest kõrvaldama juba maakohtus, võimalikult varajases menetlusstaadiumis. Kuivõrd kostjad usaldasid oma esindajat ja kujundasid oma seisukohad ja tegid otsustused esindaja seisukohtadele tuginedes, ei saanud kostjad osaleda menetluses ja nende õigused ei olnud kaitstud viisil nagu see peab olema menetlusosalistele tagatud. Esindaja ebaadekvaatsuse ja asjatundmatuse tõttu ei saanud kostjad oma õigusi kohasel viisil kaitsta ja neile ei olnud kohaselt tagatud õigus olla kohtulikult ärakuulatud TsMS § 656 lg 1 p-i 1 tähenduses. Kostjaid ei esindanud menetluses selleks õigustatud isik (TsMS § 656 lg 1 p 4). Kuigi eelkõige on viidatud normis silmas peetud ilma volituseta isikut, millele viitab ka p-i 4 lõpuosa, kuulub vastav säte ka antud juhul kohaldamisele, sest TsMS § 218 kohaselt saab tsiviilkohtumenetluses tehinguliseks esindajaks olla isik, kellel on kohased õigusalased teadmised. Nõuetekohaste teadmiste puudumisel ei saa isik olla esindamiseks õigustatud ning sellist esindust ei saa menetlusosaline ka TsMS § 656 lg 1 p-i 4 tähenduses heaks kiita. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada täies ulatuses, st mõlema kostja osas ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Tegemist on põhjapanevate puudustega, mistõttu jäid kostjad olulisel määral ilma kohtulikust kaitsest, mis oleks võinud neile osaks saada siis, kui ei oleks olnud ebaadekvaatsest ja asjatundmatust esindajast tingitud kahjulikku mõju. Mitte keegi ei analüüsinud kostjate olukorda selleks, et hinnata, kas võivad esineda mingid sellised alused või asjaolud, mis võivad hagi kasvõi osalise rahuldamise tingida. Asjatundmatu esindaja seisukohtadest ja juhistest lähtuvalt keeldusid kostjad ka kompromissi sõlmimisest. Viidatud puudused on sellised, mida ringkonnakohus ei saa ise kõrvaldada, sest kostjad osalesid kohtumenetluses algusest peale eespool kirjeldatud tunnustele vastava esindaja kaudu ning sellest tulenevalt on menetlus algusest peale valesti toimunud. Ringkonnakohus ei saa järeldada ka seda, et kostjatel ei saa igal juhul olla mitte ühtegi väidet ega asjaolu, mis ei võiks hagi kasvõi osalist rahuldamata jätmist tingida. Hageja tugines käesoleva menetluse raames laenulepingule, mis on osaliselt allutatud tarbijakrediidi regulatsioonile, käendaja vastutust tuleb kontrollida tarbijakäenduse sätetest tulenevaid piiranguid arvestades, kostja 2 väited (hindamata nende perspektiivikust) võivad viidata käenduslepingu tühistamise alustele, kostjad võivad vajada abi selleks, et hinnata, kas täitemenetluse käigus saadud rahast võlgnevuse mahaarvamine toimus seaduspäraselt, viiviste ja leppetrahvide maksmise kohustus võis tuleneda tüüptingimuste regulatsioonist, juhul, kui vastavad kokkulepped osutuvad kehtivaks, ei ole nende vähendamise aluseid kostjate esindaja
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-26347 analüüsinud, sedavõrd suurte summade laenamisel, käenduse võtmisel ja laenu ning käendamise võimekuse analüüsimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tuleneva võimaliku vastutuse aluseid ei ole analüüsitud jne. Kuivõrd kostjad ei ole ise vastavaid asjaolusid kohtu ette toonud, ei saa ka ringkonnakohus öelda, millised vastuväited kostjatel on või olla võivad, kuid ringkonnakohus viitas eespool küsitavustele selleks, et põhjendada oma seisukohta, miks ringkonnakohus leiab, et kostjate osas ei saa igal juhul ette järeldada, et hagi kuulub igal juhul täies ulatuses rahuldamisele. Kuigi üks asi on hinnata, kas hagi võiks kuuluda nende asjaolude alusel, mis praegusel juhul on käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud, rahuldamisele, kuid teine asi on see, millised on väljavaated siis, kui kostjad saaksid kasutada kohast ja asjatundlikku õigusabi ning kui asjatundlik esindaja analüüsiks kostjate õigussuhteid ja selle pinnalt otsustaks kas ja millised vastuväited kohtu ette tuua.
13.Nendel põhjustel tuleb käesolev tsiviilasi saata uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi käesoleval juhul tuvastas ringkonnakohus, et maakohus oleks pidanud kostjate esindaja kõrvaldama juba maakohtus ja vastava rikkumise tõttu esinevad TsMS § 656 lg 1 p-des 1 ja 4 sätestatud alused, ei tähenda see seda, et maakohus peaks igasuguse kahtluse korral menetlusosalise esindaja kõrvaldama. Paljas kahtlus ei tohi siiski kahjustada isiku kaitseõigust, st isiku õigust osaleda menetluses läbi isiku, keda menetlusosaline usaldab. Esindaja kõrvaldamise kohustus saab lasuda kohtul üksnes juhul, kui esinevad asjaolud, mille tõttu esindaja asjatundmatus ja vastutustundetus või ebaausus selgesti esile tulevad. Käesoleva esindaja puhul see nii on.
14.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.