lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-9893/18

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-9893/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2224
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKÜS § 13 lg 1, 3, 4VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusKÜS § 7 lg 4MTÜS § 21 lg 6TsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21.veebruaril 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind

2-11-9893 KÜ XXX hagi MPvastu võlgnevuse ja viivise nõudes 375,74 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ XXX (registrikood XXX asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Sergei P (XXX); Kostja: MP(isikukood XXX, elukoht XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

24.01.2013.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Sergei P Kostja MP

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MP’ilt KÜ XXX kasuks kokku 508,89 eurot, millest 375,74 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 133,15 eurot viivise katteks.
3.Välja mõista MP’ilt KÜ XXX kasuks viivis 0,07 % põhinõudelt, s.o. 375,74 eurolt alates 09.03.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja MP’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

Hageja nõue ja põhjendused

1.Korteriühistu XXX esitas 09.03.2011.a. Harju Maakohtule hagi MP vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on MP korteriomandi aadressil XXX, Tallinn omanik. Käesoleval ajal on kostjal võlgnevus majandamiskulude osas summas 375,14 eurot ja viivis 0,07% iga tasumata päeva eest, mis on 133,17 eurot. Hageja on seisukohal,et kostjal ei ole õigust keelduda korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsuste alusel nõutavate maksete tasumisest, sest KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja ei ole tõendanud, et mõni KÜ üldkoosoleku otsus, mille alusel kostjale arveid on esitatud, on muudetud või tühistatud. Hagejal ei ole kostja poolt tasutud/tasumata jäetud summade alusel võimalik välja selgitada, milliseid konkreetseid makseid kostja on pidanud ebaõiglaseks või ebaseaduslikuks ja on põhjendatult keeldunud neid tasumast. Saldoväljavõttes on selgelt näha võla tekkimise asjaolud:1) perioodil juuli 2007.a. – detsember 2007.a. ebakorrektne maksukäitumine; 2) võla tekkimise algus alates veebruar 2008.a., mis pidevalt suurenes kuni veebruarini 2011.a.; 3) võlanõude menetluse algus - märts 2011.a. Hageja palub 30.03.2011.a. menetlusdokumendi kohaselt kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 375,74 eurot, viivise 133,15 eurot ja viivise 0,07% päevas põhinõudelt alates hagi esitamiset kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Majandamiskulude suuruse kehtestamise pädevus on seaduse kohaselt antud korteriühistu üldkoosolekule. Hageja ei ole märkinud hagiavalduses, millisele korteriühistu üldkoosoleku otsusele ta võlanõuet esitades tugineb. Hagiavalduses toodud võlasumma on alusetu, kuna vastavasisulisi otsuseid hagiavaldusele lisatud arvel näidatud summas, s.o 0,75 m2 ühe ruutmeetri kohta, remondifondi eest ei ole korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud. Kostja on tasunud korteriühistule XXX kõik esitatud kommunaal - ja haldus-hoolduskulude makseid sisaldavad arved, mis vastavad kehtivale remondifondi tariifile, s.o 0,32 eurosenti (enne 5 EEK-i) ühe ruutmeetri eest ühes kuus. Alates 13.12.2011.a. on kostja tasunud remondifondi makseid vastavalt üldkoosoleku otsusele samast kuupäevast 0,96 eur/m2. Nimetatud summa sisaldab ka nö „laenu“ tagasimakseid. Kostja on nimetatud tariifi aktsepteerinud põhjusel, et maja on vaja korda teha. Hageja tunnistab, et võlanõude menetluse alguseks on 03.03.2011.a. Juhul, kui kohus tuvastab võlgnevuse, siis palub kostja kohtul kontrollida aegumist enne 03.03.2008.a. viidatud nimetatud võlgnevust tasuma. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
5.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX

omanik ja seega ka Korteriühistu XXX liige. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole majandamiskulude tasumise kohustust kohaselt täitnud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kohtule esitatud arvete (t/l 5-18, 134-141, 159-203) kohaselt võlgnes kostja hagejale hagiavalduse esitamise ajal põhivõlgnevusena 375,74 eurot ja viivisvõlgnevusena 133,15 eurot.

6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale õigesti määranud maksed remondifondi. Muudele majandamiskuludele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on hagiavalduse esitamisel tuginenud perioodi eest 13.01.2010-28.02.2011.a. esitatud arvete pinnalt tekkinud võlgnevusele. Hageja on samas seisukohal, et võlgnevus on tekkinud varem so aastal 2008.a. Kuivõrd kostja on esitanud ebaselgeid selgitusi arvete tasumisel, ei ole võimalik aru saada missuguseid kululiike kostja arvetel aktsepteeris ja üheselt võlgnevuse perioodi välja tuua. Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise arvestusest nähtub, et 01.01.2010.a. seisuga oli kostjal võlgnevus hageja ees 4 147,05 krooni (265,04 eurot, t/l 5). Nimetatud võlgnevus on tekkinud alates 01.03.2008.a. s.o veebruari 2008.a. arve mitte tasumisega summas 2 489,05 krooni ning on igakuiselt suurenenud 01.03.2011.a. seisuga summani 375,74 eurot (5 879,05 krooni).
7.Kostja on palunud kohtul kontrollida aegumist enne 03.03.2008.a. võlgnevuse osas. Kohus märgib, et majandamiskulud sh ka maksed remondifondi kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et arvete tasumise tähtaeg oli arvete esitamise kuu viimane päev. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohtule esitatud võlgnevuse kujunemise graafikust nähtub, et võlgnevus tekkis kostjal veebruarikuu 2008.a. arve tasumisega (t/l 209). Veebruari 2008.a. arve tasumise viimane tähtpäev oli 28.02.2008.a. ja nõue muutus sissenõutavaks 01.03.2008.a. Seega algab sellele kohustusele vastava nõude aegumistähtaeg 01.01.2009.a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 09.03.2011.a., seega enne kolme-aastase aegumistähtaja lõppemist ning hageja nõuded ei ole aegunud.
8.Kostja vaidleb võlgnevusele summas 375,74 eurot vastu, kuivõrd leiab, et remondifondi kogutavad maksed ei ole kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Hageja on esitanud kostjale ajavahemikul juuli 2007.a. kuni august 2010.a. arved, mille kohaselt on remondifondi määraks 5,00 kr/m2. Kohtule esitatud korteriühistu XXX 28.06.2007.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on üldkoosolek otsustanud tõsta elamu remondifondi tariifi (2006. a-l 2,52 kr/m2) 5,00 kr/m2 alates 01.07.2007.a. (t/l 124). Harju Maakohus on 18.12.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-07-40170 tunnustanud muuhulgas selle otsuse tühisust (t/l 125-128). Seega ei saa remondifondi määra tõstmisele tugineda 28.06.2007.a. üldkoosoleku otsusele. Hageja on kohtule esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2010.a. otsuse tsiviilasjas nr. 2-08-13646, XXX Korteriühistu hagis teise korteriühistu ühistu liikme M. K vastu võlgnevuse saamiseks (t/l 211-218). Nimetatud lahendist nähtub, et 27.11.2008.a. üldkoosolek otsustas remondifondi makseid tõsta tagasiulatuvalt alates 01.07.2007.a. eelpoolnimetatud määrani 5 kr/m2. Kostja on seisukohal, et viidatud tsiviilasjas nr. 2-08-13646 esitatud üldkoosoleku protokoll ei ole õige ning esitas oma väidete kinnituseks kohtule ka kaks 27.11.2008.a. üldkoosoleku algusega kell 19.00 protokolli. Üks protokoll on allkirjastatud koosoleku juhataja poolt, teine protokollija poolt (t/l 225-226, 227). Mõlema 27.11.2008.a. protokolli kohaselt on 28.11.2008.a. üldkoosolek vastu võtnud otsuse, et kinnitada elamu hooldus- ja remondifondiks 5 kr/m2 (t/l 225 pöördel ja 227). Kohus leiab, et nimetatud üldkoosoleku protokollid ei vasta MTÜS § 21 lg 6 nõuetele, kuivõrd ei ole korraga allkirjastatud koosoleku juhataja ning protokollija poolt. Samas kinnitavad protokollid, et sellise otsuse on üldkoosolek vastu võtnud. Kostja on kogu menetluse vältel avaldanud, et ta on hagejale tasunud vastavalt remondifondi kehtivale tariifile 5 kr/m2 (t/l 128). Seega on ka kostja ise olnud varasemalt seisukohal, et remondifondi tariif on olnud 5 kr/m2. Kohus leiab seega, et 27.11.2008.a. üldkoosolek on remondifondi tariifide suurendamise otsuse tagasiulatuvalt

vastu võtnud ja see on kehtiv. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et nimetatud otsust oleks seaduses sätestatud korras vaidlustatud.

9.Kohtule on esitatud ka 19.05.2010.a. korteriühistu üldkoosoleku protokoll, mille p 2.3 kohaselt kinnitati uueks remondi tasu suuruseks 15 kr/m2 (t/l 98-99, 131-132). Kostja leiab, et nimetatud otsus ei ole kehtiv, kuivõrd korteriühistu 16.06.2010.a. üldkoosolek asus seisukohal, et tegemist on võltsitud protokolliga (t/l 133 pöördel). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus selgitab, et juriidilise isiku organi sellise otsuse, millel on juriidilise isiku edasisele tegevusele õiguslik mõju kehtivus on allutatud kohtulikule kontrollile. KÜS § 13 lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kui sellist juriidilise isiku organi sh ka üldkoosoleku otsust ei ole tühistatud või tuvastatud otsuse tühisust on tegemist kehtiva otsustusega. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (RKTKo 16.06.2010.a. nr 3-2-1-53-10). Antud juhul 19.05.2010.a. üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud korras vaidlustatud ei ole, seega on otsus remondifondi maksete määra osas kehtiv.
10.Kohus leiab seega, et hagejal on õigus kostjalt nõuda remondifondi makseid alates juunist 2010.a. määras 15,00 kr/m2. Asjaolu, et hageja on kostjalt nõudnud septembrist kuni oktoobrini 2010.a. remondifondi makseid määras 7 kr/m2, novembris 2010.a. 8 kr/m2, detsembris 2010.a. 10 kr/m2 ja jaanuarist 2011.a kuni veebruarini 2011.a 0,75 eurot/m2 so üldkoosoleku otsusega kehtestatud määrast vähem, ei muuda remondifondi maksete määra veel üldkoosoleku otsusega vastuolus olevaks. Seega on kostjale esitatud arved seaduslikud ning kostjal puudus alus arvete mittetasumiseks.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kommunaalkulude võlgnevus summas 375,74 eurot.
12.VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist kokku 133,15 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on jätnud pikema ajaperioodi vältel oma kohustused täitmata. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest. Kostja jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda kokkulepitud viivist, samuti on viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 133,15 eurot. Kooskõlas TsMS § 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07 % päevas põhinõudelt, s.o. 375,74 eurolt alates hagi esitamisest 09.03.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse, kuivõrd kostja ka nimetatud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
13.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.02.2008.a. kuni 18.02.2011.a. eest 375,74 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 133,15 eurot viivise katteks, kokku 508,89 eurot. Kostjalt tuleb ka välja mõista viivis 0,07 % põhinõudelt alates hagi kohtule esitamisest.

14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 375,74 eurot. Menetluskulude jaotamine
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja