2-13-358
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2013.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-358
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi PV’i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
804.90 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht
esindajad
Lembitu 10, 10114, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Alle–Riin N (XXX) Kostja PV (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik lihtmenetlus
2-13-358
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest. Maakohus põhjendused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 14.05.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7662 on kostja süüdi mõistetud selle eest, et ta on toime pannud teise isiku suhtes kehalise väärkohtlemise (KarS § 121), mis seisnes selles, et 23.12.2009 lõi kannatanut rusikaga ja tekitas talle tervisekahjustuse (tl 4-14). Seega on need faktilised asjaolud tõendatud. Maakohtu otsus on kostja õigeksmõistmise osas tühistatud ja seega ei ole kostja väide, et ta pole sellist tegu toime pannud, tõendatud. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 järgi haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Käesolevas asjas on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kostja on vastutav kindlustusjuhtumi toimumise eest. Hageja on osutanud kannatanule raviteenuseid summas 804.90 eurot (tl 15-16). Seega on nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjaolu, et kostjal puudub sissetulek ja ta viibib vangistuses, ei ole välista hagi rahuldamist. Menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude hüvitamist kostjalt taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-13-358
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.