Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-38545
Tsiviilasi
OÜ Escado Grupp hagi Seesam Insurance AS-i vastu kahjuhüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
19 697,40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Escado Grupp apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant OÜ Escado Grupp (registrikood 10754094, asukoht Dunkri 5, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja/vastustaja Seesam Insurance AS (endine Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS, registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, Tallinn), volitatud esindaja Anu Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 31.10.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Escado Grupp kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.17.08.2011 esitas OÜ Escado Grupp hagi Harju Maakohtusse Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-i (nüüd Seesam Insurance AS) vastu kahjuhüvitise 19 697,40 euro ja viivise saamiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista 19 097,13 eurot. Hageja taotles viiviste väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 15% kogu väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest.
2.Pooled sõlmisid 16.06.2009 Seesam koduvarakindlustuse lepingu hagejale kuuluval Kiige kinnistul Uusküla külas Jõelähtme vallas asuva eramu kindlustamiseks hoone koguriskikindlustusega kindlustussummale 1 800 000 krooni. 13.05.2010 toimus tulekahju, mille käigus sai kahjustada kindlustuslepingu esemeks olev eramu. 18.05.2010 kahjuavalduses märkis hageja kahjuks umbes 2 000 000 krooni. Kostja tegi 11.03.2011 kahju hüvitamise otsuse, mille alusel hüvitati hagejale 48 793,10 eurot.
3.Hageja leidis, et ta on õigustatud saama kahju hüvitist rohkem. Kostja tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnangu kohaselt on eramu taastamismaksumus 1 291 506 krooni koos käibemaksuga (82 542,28 eurot) ja hoone keskmine põlengueelne kulum 40,5%. Hageja esitas 12.01.2011 kostjale OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu eramu taastamise majandusliku ebaotstarbekuse kohta. Kostja ei arvestanud OÜ Ehitusekspert eksperthinnanguga põhjendusel, et nimetatu ei ole koostatud kindlustuspõhimõtetest lähtuvalt, vaid on arvestatud majanduslikku ja ruumikujunduslikku otstarbekust.
4.31.03.2011 andis OÜ Ehitusekspert täiendava eksperthinnangu, kus toodi välja hinnangute erisuste põhjused ning milles seisneb Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnangu eksimus ja miks on kahjustatud elamu põlengueelne kulum kuni 30% ja arvestuslik prognoositud taastamismaksumus 96 985,93 eurot. OÜ Ehitusekspert hinnangut arvestades kuuluks hüvitamisele 67 890,23 eurot. OÜ Ehitusekspert hinnanguline taastamisväärtus 96 985,93 eurot – kulum 30% (29 095,70 eurot).
5.Alusetult näitas ekspert elamu kulumi arvutuse tabelis kahe vundamendi kohta arvutust. Vundamendi esialgset osa ja hilisemat osa ei saa käsitleda kahe erineva vundamendina ja võtta aluseks kahte erinevat kulumi protsenti. 27.07.2010 e-kirjavahetusest nähtub ka üheselt, et 1968. a ehitati vana talumaja kohale nullist uus elumaja ja vanast majast ei ole midagi alles. See tähendab, et H K ekspertarvamuses on valed kõik kulumi arvutused, millest lähtutakse 1965-66 lammutatud ja 1941. a ehitatud majast. Hageja ei nõustunud sellega, et kulumi tabelis peaks olema tulemit mõjutamas elamu esialgne siseviimistlus, mille asemel 2006. a tehti uus siseviimistlus. Selliselt on ekspert kuni 2006. a elamus olnud siseviimistluse kulumi protsendina märkinud 100%. See mõjutab jälle oluliselt lõpptulemust, kuigi tegelikkuses ei ole asjasse puutuv hoone esialgne siseviimistlus. Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangutes leitud kulumi protsenti ei saa eeltoodud ilmsete vigade tõttu tervenisti aluseks võtta.
Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud.
7.Hageja esitas 08.06.2010 EKE NORA OÜ hinnangu kindlustatud eseme asemele uue hoone ehitusmaksumuse määramiseks, mis on koos käibemaksuga 175 874,89 eurot. Kuna kostja hüvitab tingimuste punktide AK 4.1.2 ja 4.1.4 alusel kindlustatud eseme taastamiskulud, mitte uue hoone ehitamise kulud ning soovides saada nimetatud hinnangule lisaks võrreldavat arvamust, tellis kostja Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt ekspertiisi. Eksperdi H K 2010. a juuli ekspertiisi kohaselt on kindlustatud eseme taastamismaksumus koos käibemaksuga 82 542,28 eurot ning keskmine põlengueelne kulum 40,5%. 30.07.2010 saatis kostja e-posti teel hageja esindajale Ardo Vilbrele teate kahju hüvitamise variantide kohta, mille kohaselt juhul, kui on teada ehitaja, kes hakkab remonttöid tegema, väljastab kostja ehitajale tööde tasumise kohta garantiikirja. Kui hoonet taastama ei hakata, hüvitab kostja kahju hagejale päevaväärtuses ehk kindlustatud eseme taastamismaksumusest arvestatakse maha kulum 40,5%. Kui hoone taastatakse kahe aasta jooksul pärast kahju toimumist, siis hüvitatakse ka kulumi osa 40,5%.
8.Tulenevalt asjaolust, et hageja ei olnud kostjale teatanud oma soovist kindlustatud eset taastada ning ei vaidlustanud ekspert H K ekspertarvamust kindlustatud eseme taastamiskulude ja kulumi protsendi kohta, hüvitas kostja tingimuste p-dele AK 4.1.2, 4.1.4 ja 4.1.5 lg 1 tuginedes hagejale kahju päevaväärtuses ehk arvestas Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt kindlaks määratud taastamismaksumusest 82 542,28 eurot maha kulumi 40,5% ning lepingujärgse omavastutuse 319,56 eurot, kokku 48 793,10 eurot. Esimese astme kohtu otsus
9.31.10.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Poolte vahel oli vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama täiendavalt kahjuhüvitist. Hageja leidis, et hüvitise määramisel tuleb lähtuda 12.01.2011 OÜ Ehitusekspert eksperthinnangust ja riiklikult tunnustatud ekspert L Si poolt 31.03.2011 koostatud täiendavast ekspertarvamusest. Kostja aga, et hüvitise määramisel tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud ekspert H K poolt juulis 2010. a koostatud ekspertiisist, septembris 2010. a ja oktoobris 2011. a koostatud täiendavatest selgitustest.
11.Kohus leidis, tuginedes VÕS § 132 lg-le 1, Koduvarakindlustuse tingimuste 1/2004 pidele AK 4.1.1, 4.1.2, 4.1.4 ja 4.1.5 lg-le 1, et kostja ei ole kohustatud maksma hagejale kinni uue ning tulekahjule eelnenust oluliselt erineva kaasajastatud hoone nii konfiguratsioonilt kui tehniliselt ehitamist. Kindlustuskahju hüvitamine ei hõlma kahju saaja vara parendamise eesmärki. Asjas omab tähtsust, milline oli hoone seisund enne tulekahju ja kui palju kulub samaväärse taastamiseks.
12.Kohus leidis, et ekspert L Si poolt koostatud ekspertiis ei saa olla aluseks hüvitise määramisel. L S koostas esmase eksperthinnangu 12.01.2011 ning vaatas hoone üle 07.01.2011, seega 8 kuud hiljem toimunud tulekahjust. Kindlustatud hoone põleng oli kevadel ja ülevaatus ekspertide poolt toimus talvel. Kohtuistungil tuvastati, et hoone oli seisundis nagu pärast tulekahju see jäi ning mingeid kaitsetöid hoonele ei teostatud. Seega pärast tulekahju oli põlenud hoone konserveerimata ning avatud ilmastikutingimustele (vihm, lörts, lumi, külmumine ja sulamine ööpäeva lõikes), mille tulemusel hoonele tulekahjust tekitatud kahju süvenes, mida kinnitas ka ekspert oma ütlustes. Kohus leidis, et ajafaktoril on tuntav mõju kahju suuruse määramisel. Lisaks oli L Si eksperthinnangu lähteülesanne vana hoone lammutamine ja uue ehitamine. 12.01.2011 hinnangus leidis ekspert, et hoone sai 2009.a sügisel põlengus olulisi tule- ja veekahjustusi, mis teeb majanduslikult ebaotstarbekaks alustada hoone taastamist põlengueelse konstruktiivse lahenduse peale. Hilisemate täpsustuste kohaselt pidas
ekspert silmas vaidlusalust põlengut. Ekspert leidis, et on põhjendatud hoone ehituslik karbi likvideerimine. Vajalik oleks taotleda hoonele lammutusluba. 31.03.2011 täiendavas ekspertiisis taastamismaksumuse ja kulumi leidmisel märkis ekspert, et elamu hoone ehitusliku karbi taastamine põlengueelse tehnilise lahenduse ja ruumiprogrammi juures on tehniliselt mõeldav, kuid see eeldaks kõigi puitkonstruktsioonide eelnevat lammutamist.
13.Kohtuistungil ekspert selgitas, et hoone konfiguratsioon oli vananenud ning taastamisel oleks vaja ruumiprogrammi uuendada ning olemasoleval vundamendil ei ole hoonet otstarbekas taastada. Hoone ei olnud kaasajastatud, soojustus ei vastanud kaasaegsetele nõuetele. Seintes ja põrandates olev märgunud saepuru põhjustab Caushallis-seente ja puitu lagundavate mädanike levimist, ülevaatusel aga hallituskoldeid ei esinenud, kuid see on eelduslik. Seened ei teki põlengust, vaid asjaolust, et hoones oli niiske ja ilmastikutingimustele avatud pärast tulekahju. Täiendava eksperthinnangu tegemisel võttis ekspert aluseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ juuli 2010. a eksperthinnangus olevad andmeid. Istungil ei osanud ekspert selgitada, kuidas ja millisel viisil on põlengueelne kulum arvestatud. Ei selgunud, milliste hinnangute kaalutlusel ja paikvaatlusel tuvastatud defektide alusel on jõutud mingi hooneosa kulumiprotsendini. Üheselt jälgitavat metoodikat ei ole ning vastavat metoodikat kohtule ei nimetatud. Seega kohtul puudus võimalus saadud kulumi suuruse kontrollimiseks. Kuna kindlustushüvitise eesmärk ei ole uue ja parema hoone ehitamine, vaid tegeliku kahju hüvitamine, siis ei saa võtta aluseks L Si poolt koostatud eksperthinnangut, kes lähtus just uue kaasaegsetele nõuetele vastava hoone ehitamisest. Kohus leidis, et usaldusväärne ei ole eksperdi poolt toodud põlengeelse kulumi suurus, kuna puudub selle arvutamiseks jälgitav arvutusmetoodika.
14.Ekspert H K koostatud ekspertiis ja täiendavad selgitused vastavad hoone tegelikule olukorrale ja on usaldusväärsed. H K teostas paikvaatluse koheselt pärast tulekahju 12.07.2010 ning ekspertiisi lähteülesanne oli taastamismaksumuse määramine ja kahjujuhtumi eelse kulumi määramine, lähtudes hoone samasugustest konstruktsioonidest ja tehnilistest lahendusest nagu oli hoone enne kahjujuhtumit. Ekspert lähtus hoone põlengeelses kirjelduses ehitusregistri ja hageja esindaja Ardo Vilberi 27.07.2010 e-kirjaga edastatud andmetest ning põlengujärgse kirjelduse ja taastamistööde mahu määramisel hoone 12.07.2010 ülevaatusest. Kulumi määramisel lähtus ekspert eluea meetodist, lähtuvalt Eesti standardist EVS 875-8:2007 Vara hindamine. Osa 8: Kulumeetod ning hoone taastamismaksumuse ja kaalutud kulumi arvutamiseks on leitud hoone ehitusmaksumus lähtuvalt Eesti standardist EVS 885:2005 ehituskulude liigitamine. Hoone osade eluea määramisel on kasutatud juhendteatmiku KH 90-40016et. Samuti kasutas ekspert kasutanud ühikuhindade määramisel kuue kuu jooksul sarnastele objektidele koostatud hinnapakkumisest. Kohus leidis, et kostja lähtus õigesti hüvitise määramisel ekspert H K koostatud ekspertiisist. Ekspertiis on jälgitav ja usaldusväärne ja vastab tegelikule olukorrale. Apellatsioonkaebus
15.OÜ Escado Grupp palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
16.Argumendid, millele maakohtu otsus rajaneb, ei ole asjasse puutuvad ega vaidlusalused. Kohtuotsusest nähtuvalt oli hagi rahuldamata jätmise argument see, et ekspert L Si hinnang oli tehtud üle 8 kuu pärast tulekahju ning kuna hoone oli pärast põlengut konserveerimata ja avatud ilmastiku tingimustele, mistõttu kahju süvenes. Hagejal tekkis kostja vastu nõue sellest, et kostja arvutas ehitise põlengueelse kulumi ebaõigesti. H K ekspertiisis on kindlustushüvitise vähendamiseks kantud põlengueelse kulumi arvestuse tabelisse kulumi suurust moonutavaid kirjeid. Nii on ekspertarvamuses hoone põlengueelse kulumi tabelisse kantud ehitise 1995. a tehtud siseviimistlus ja selle kulum
100 %, vaatamata sellele, et 2006. a oli tehtud uus siseviimistlus, mille põlengueelne kulum oli 26,7 %. Eksperthinnangu leheküljel 5 selgitab ekspert, et hoone põrand on raudbetoonist. Taastamismaksumuse ekspertiisi täiendavas selgituses on toodud ehitise kulumi prognoos, milles jättis ekspert tähelepanuta, et puidust aluspõrand asendati ta enda tuvastuse kohaselt 1980-ndatel ja arvestab ikka selle 1980-ndatel likvideeritud puitpõranda kulumit. Tegelikkuses tehti betoonpõrand veelgi hiljem ja oli seetõttu hoopis vähem ka kulunud.
17.Hagi lisaks oleva kindlustuslepingu järgi oli hoone ehitusaastaks 1968. Ekspert H K lähtub hoone hävimiseelse kulumi arvutuses ehitise osade ekspluatatsiooniea alusel ehitusaastast 1941.
18.Apellant juhtis tähelepanu, et kuni 1980-ndateni olnud põranda kulumit on vale kanda 2011. a kulumi tabelisse. Selliselt ongi kostja koos eksperdiga saanud moonutatud tulemused. Märgitud on puitpõranda kulumiks 52,5 % ja see tulemus mõjutab ekspertiisi lõpptulemust. Betoonpõranda kulumit ei ole üldse arvestatud. Ilmselgelt varasema puitpõranda asemele rajatud betoonpõranda kulum on mastaapselt väiksem vana puupõranda omast. Vastustaja on ise lisanud asja materjalide juurde ekspert H K 27.07.2010 e-kirja hageja juhatuse liikmele, kus ta näitab betoonpõranda kulumiks 25 %. Sellest kulumi tabelist on õigesti jäetud välja need elamu osad, mida elamul ammu enam ei ole. Nõustuda ei saa eksperdiga selles, et raudbetoonist põranda ja puitpõranda eluiga on võrdselt 80 aastat. Kui puitpõranda eluiga on 80 aastat ja vundamendi eluiga 100 aastat, siis raudbetoonpõranda eluiga on ka pigem 20 aastat rohkem kui puupõrandal. Selline viga mõjutab elamu kulumit 5% võrra seda vähendades. 2010 juuli eksperthinnangus oli betoonpõrand veel alles, kuid 2011. a eksperthinnangus kuhugi kaduma läinud. 2010. a juuli eksperthinnangus oli betoonpõranda kulum 13,8 % (rajamisaasta 1999). 2011. a on selle asemele tekkinud laudpõrand ja kulumi protsent on 52,5 %, vahe 38,7 %. Kui betoonpõranda ekspluatatsiooni ajaks võtta laudpõrandale määratud 80 aasta asemel 100 aastat, siis peaks vastav % olema 11 % (vahe juba 40,7 %). Arvestades väljatoodud ilmselgeid ekspertiisi puudusi, ei saa selline ekspertiis olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohtu argumentatsioon oleks kohane juhul, kui ekspert oleks 8 kuud kestnud ilmastikutingimuste tulemusi hinnates hinnanud kahju suuremaks. Apellant juhib tähelepanu, et kindlustusjuhtumi eelse kulumi arvutamisel ei mängi kindlustusjuhtumi järgsed ilmastikuolud ja nende mõjud mingit rolli. Muid etteheiteid maakohtul ekspert L Si eksperthinnangule ei olnud ning maakohtu otsuse põhjendus ei sisalda mingit kriitikat OÜ Ehitusekspert eksperthinnangule. Nimetatud eksperthinnangu üheks alusmaterjaliks on H K eksperthinnang.
19.Maakohus ega ekspert H K ei käinud ekspert L Siga koos põlenud maja üle vaatamas, mistõttu täiesti oletuslikud on väited, et L Si poolse ülevaatuse ajaks oli põlenud maja seisukord nii palju erinev. Kummaski ekspertiisiaktis ei määratud hoone põlengueelset kulumit ekspertide vaatluse tulemuste abil, vaid võeti aluseks ehitise ja selle erinevate osade ekspluatatsiooniiga. Sama kinnitas ekspert H K ka kohtuistungil. H K hindamistulemus ei saa olla adekvaatne juba põhjusel, et samasuguse ehitise kulumi tulemi saab ka siis kui ühtegi ehitisele tehtud uuendust ei arvestataks: põlenguaeg 2009 – ehitusaeg 1968 = 41 aastat. Kindlustusandja ega ekspert ei ole tuginenud tegelikkuses hoone konstruktsioonide reaalsele amortiseerumisele, vaid tuginenud arvutuslikule amortisatsioonile. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kohus oleks pidanud põlenud hoone taastamisremondi maksumuse leidmisel lähtuma OÜ Ehitusekspert eksperthinnangutest (ekspert L S) või OÜ Ehitusekspertiisibüroo eksperthinnangutest (ekspert H K).
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et lähtuda tuleb ekspert H K juulis 2010 koostatud ekspertiisist ja septembris 2010 ja oktoobris 2011 koostatud täiendavatest selgitustest. Maakohus on oma järeldust piisavalt põhjendanud. Ekspert H K on teostanud hoone paikvaatluse koheselt pärast tulekahju, eksperthinnangu käsitlus on loogiline, jälgitav ja kontrollitav, selles on selgelt viidatud meetoditele ja allikatele, kuidas hoone kulum ja taastamismaksumus on leitud. Samuti on H K eksperthinnang kooskõlas hoone omaniku esindaja Ardo Vilbre 27.06.2010 e-kirjaga esitatud andmetega hooneosade rajamise ja remondi kohta.
24.L Si esialgne 31.03.2011 eksperthinnang ei ole koostatud taastamisremondi maksumuse määramiseks, vaid lähteülesandeks on elamu taastamise otstarbekusele hinnangu andmine. 25.09.2012 kohtuistungil esitatud 31.03.2011 täiendavas eksperthinnangus toodud järelduskäik ei ole jälgitav ega kontrollitav. L S ei ole koostanud iseseisvat eksperthinnangut, vaid on lähtunud H K eksperthinnangust, seda osaliselt vaidlustades. L S ei osanud 25.09.2012 toimunud kohtuistungil ka selgitada, millist metoodikat kasutades ja millistele alusmaterjalidele tuginedes ta hoone põlengueelse kulumi leidis.
25.Apellatsioonkaebuses kordab hageja valdavalt maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on otsuses juba vastanud.
26.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kohtu argumendid selle kohta, et ekspert L Si hinnang oli tehtud üle 8 kuu pärast tulekahju ning kuna hoone oli pärast põlengut konserveerimata ja avatud ilmastiku tingimustele, mistõttu kahju süvenes, ei ole asjasse puutuvad ega vaidlusalused. Maakohus lähtus kahjuhüvitise kindlaksmääramisel H K ekspertarvamusest, mille kohaselt on hoone taastamismaksumus 82 542, 28 eurot, millest arvestatakse maha kulum 40,50 % ja omavastutus 391,56 eurot. Hageja tugineb L Si ekspertarvamusele, mille kohaselt on taastamismaksumus 96 985,93 eurot ja kulum kuni 30 %. Seega tugineb hageja mitte ainult väiksemale kulumi protsendile, vaid ka suuremale taastamismaksumusele.
27.Kulumi arvutamist on ekspert H K detailselt käsitlenud 13.10.2011 täiendavates selgitustes. Kulumi leidmisel on lähtutud eluea arvutuslikust kulumist, kuna põlenud hoones ei ole võimalik vaadelda vahetult põlengule eelnenud olukorda – osa konstruktsioone on hävinud ja kogu hoone kahjustused on suuremad kui enne põlengut, seega ei saa hinnata kulumit visuaalset defektide või deformatsioonide mõõtmise teel. Hoone kaalutud keskmise kulumi leidmiseks on esmalt leitud hoone osade kulum tööliikide kaupa, seejärel arvutatud hoone rajamismaksumus ja korrutatud kasutuses olnud aja ja antud hoone osa normikohase eluea jagatis rajamismaksumusega – saadud on tööliigi kulumi rahaline väärtus. Seejärel on üksikute tööliikide rahalised väärtused summeeritud ja jagatud kõikide arvestatud üksikute tööliikide rajamismaksumuste summaga, mille tulemuseks ongi hoone keskmine kulum.
28.H K K poolt 28.07.2010 koostatud ekspertiisiaktis ja selle hilisemates täiendavates selgitustes ei ole nimetatud hoone ehitusaastaks 1941. 1941. aastat on nimetatud rajamisajana üksnes paekivimüüri ja selle aluse vundamendi osas.
29.Alusetu on kaebuse väide, et H K ekspertiisis on põlengueelse kulumi arvestuse tabelisse kantud kulumi suurust moonutavaid kirjeid. Kulumi arvutuses on hoone siseviimistluse rajamise ajaks märgitud nii 1995. aasta kui ka 2006. aasta, kuna kogu
hoone siseviimistlust ei tehtud ühel ajal. Teatud ruumides on viimistluse kulum 26,7 protsenti ( uuendatud 2006) ja teatud ruumides 100 protsenti (tehtud 1995).
30.Asjakohatu on kaebuse etteheide seoses aluspõrandate kulumis tehtud hilisema parandusega. Ekspert H K on selgitanud, millest tulenevalt menetluse käigus selgus, et aluspõrandad ei ole betoonist, vaid hoone esimese korruse põrand on rajatud õhuvahelpuittalastikul. Seetõttu korrigeeris ekspert täiendavas selgituses põrandate kulumise protsenti, saades lõplikuks aluspõranda kulumiks 52,5% ja kogu hoone keskmiseks kulumiks 42,2%. See ei oma aga käesoleval ajal tähendust, kuna kostja on hagejale kahjuhüvitise välja maksnud lähtuvalt esimeses ekspertarvamuses määratud kulumist protsendist 40,5 % ja kostja ei ole hüvitist vähendanud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
31.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.