Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-38545
Tsiviilasi
OÜ EGhagi SIAS (endine SRK AS) vastu kahjuhüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
19 697,40 eurot Hageja OÜ EG(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10149 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja SIAS (endine SRKAS, registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Anu S (XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
25.09.2012
Kohtuistungil osalesid
Hagejad lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli Kostja lepinguline esindaja Anu S Eksperdid Lembit S ja Hannes K
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ EG hagi SIAS (endine SRK AS) vastu kahjuhüvitise saamiseks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja OÜ EG SIAS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2009 Seesam koduvarakindlustuse lepingu hagejale kuuluval kinnistul asukohaga XXX, Jõelähtme vald asuva eramu kindlustamiseks hoone
2-11-38545 koguriskikindlustusega kindlustussummale 1 800 000 krooni (tl 8-9), mille kohta väljastati kindlustuspoliis XXX(tl 7). Kindlustusele kohaldatakse 01.04.2004 Seesami koduvarakindlustuse tingimusi (tl 10-19) ja Seesami üldiseid lepingutingimusi 1/2008 (tl 20-27).
2.13.05.2010 toimus tulekahju, mille käigus sai kahjustada hagejale kuuluv kindlustuslepingu esemeks olev eramu kinnistul asukohaga XXX, Jõelähtme vald. 18.05.2010 kahjuavalduses märkis hageja kahjuks u 2 000 000 krooni.
3.Kostja tegi 11.03.2011 kahju hüvitamise otsuse (kahju nr 2010005992), mille alusel vormistati 15.03.2011 maksmisotsus ja hüvitati hagejale 48 793,10 eurot (tl 28-29, 112). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 19 097,13 eurot, viivise 0,02% päevas kahjult kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 476 lg-le 1.
5.Hageja on seisukohal, et ta on õigustatud saama kahju hüvitist rohkem kui kostja talle hüvitas. Kostja tellitud E OÜ hinnangu kohaselt on eramu taastamismaksumus 1 291 506 krooni koos käibemaksuga ehk 82 542,28 eurot ja hoone keskmine põlengueelne kulum 40,5%. (tl 43-63). 12.01.2011 esitas hageja kostjale OÜ E eksperthinnangu olemasoleva eramu taastamise majandusliku ebaotstarbekuse kohta (tl 31-36). Kostja on oma kahju hüvitamise otsuses aga tuginenud koduvarakindlustuse punktidele AK 4.1.2, 4.1.4 ja 4.1.5 lg 1 ja E OÜ poolt kindlaks määratud taastamismaksumusele, millest arvestati maha kulum 40,5% ning lepinguline omavastutus 319,56 eurot. Kostja ei arvestanud OÜ E eksperthinnanguga põhjendusel, et nimetatu ei ole koostatud kindlustuspõhimõtetest lähtuvalt, vaid on arvestatud majanduslikku ja ruumikujunduslikku otstarbekust.
6.31.03.2011 andis OÜ E täiendava eksperthinnangu (tl 37-42), kus on selgitatud, E OÜ hinnangu ja OÜ E hinnangu erisuste põhjuseid ja toodud põhistatult välja, milles seisneb E OÜ hinnangu eksimus ja miks on kahjustatud elamu põlengueelne kulum kuni 30% ja arvestuslik prognoositud taastamismaksumus suuruses 1 517 500 krooni ehk 96 985,93 eurot. OÜ E hinnangut arvestades kuuluks hüvitamisele 67 890,23 eurot. OÜ E hinnanguline taastamisväärtus 96 985,93 eurot – kulum 30% (29 095,70 eurot).
7.Hageja taotleb kostjalt hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viiviste väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 15% kogu väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest, so 14 547,80 eurot juhinduvalt üldiste lepingutingimuste punktist
18.7.Väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvitise suurus on OÜ Ehinnangu kohaselt 96 985,93 eurot, millest 15% on 14 547,80 eurot. Kostja poolt on hagejale välja maksmata 19 697,40 eurot, millest 0,02% on 3,90 eurot.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et E OÜ juuli 2010 eksperthinnangu leheküljel 5 selgitab ekspert, et hoone põrand on raudbetoonist, ilmselt on algne puitpõrand asendatud u 1980ndatel. Kostja esitatud E OÜ taastamismaksumuse ekspertiisi täiendavas selgituses on punktis 4 toodud ehitise kulumi prognoos. Selles kulumi prognoosis on ekspert jätnud tähelepanuta, et puidust aluspõrand asendati eksperdi enda tuvastuse kohaselt 1980-ndatel ja arvestab ikka selle 1980-ndatel likvideeritud puitpõranda kulumit. Tegelikkuses tehti betoonpõrand veelgi hiljem ja oli seetõttu hoopis vähem ka kulunud. Hageja leiab, et kuni 1980-ndateni olnud põranda kulumit on vale kanda 2011 kulumi tabelisse. Selliselt ongi kostja koos eksperdiga saanud moonutatud tulemused. Märgitud on puitpõranda kulumiks 52,5% ja see tulemus mõjutab ekspertiisi lõpptulemust. Betoonpõranda kulumit ei ole üldse arvestatud. Ilmselgelt varasema puitpõranda asemele rajatud betoonpõranda kulum on mastaapselt väiksem vana puupõranda omast. Kostja on lisanud asja materjalide juurde ekspert Hannes K 27.07.2010 e-kirja hageja juhatuse liikmele, kus ekspert näitab betoonpõranda kulumiks 25%. Sellest kulumi tabelist on õigesti jäetud välja need elamu osad, mida elamul ammu enam ei ole. Samuti ei nõustu hageja eksperdiga selles, et raudbetoonist põranda ja puitpõranda eluiga on võrdselt 80 aastat. Hageja leiab, et kui puitpõranda
2-11-38545 eluiga on 80 aastat ja vundamendi eluiga 100 aastat, siis raudbetoonpõranda eluiga on ka pigem 100 aastat, ehk 20 aastat rohkem kui puupõrandal. Selline viga mõjutab elamu kulumi protsenti 5% võrra seda vähendades. 2010 juuli eksperthinnangus oli betoonpõrand veel alles, kuid 2011 eksperthinnangus on see kuhugi kaduma läinud. 2010 juuli eksperthinnangus oli betoonpõranda kulum 13,8% (rajamisaasta 1999). 2011 on selle asemele tekkinud laudpõrand ja kulumi protsent on 52,5%, vahe 38,7%. Kui betoonpõranda ekspluatatsiooni ajaks võtta laudpõrandale määratud 80 aasta asemel 100 aastat, siis peaks vastav protsent olema 11% (vahe juba 40,7 %). Betoonpõranda kadumise osas selgitab ekspert oma täiendavates selgitustes, et algul tuvastas ekspert betoonpõranda ehitust üle vaadates, kuid puitpõrandaks muutis ekspert selle kande OÜ E ekspertiisiakti fotosid vaadates. Hageja märgib, et selline ei ole kohane alus ekspertiisiakti muutmiseks. Liiatigi nähtub kostja esitatud pildimaterjalilt elamu betoonpõrand. Alusetult on ekspert näidanud elamu kulumi arvutuse tabelis kahe vundamendi kohta arvutust. Vundamendi esialgset osa ja hilisemat osa ei saa käsitleda kahe erineva vundamendina ja võtta aluseks kahte erinevat kulumi protsenti. Elamul ei ole kahte vundamenti, vaid on üks vundament. 27.07.2010 ekirjavahetusest nähtub ka üheselt, et 1968 ehitati vana talumaja kohale nullist uus elumaja ja vanast majast ei ole midagi alles. See tähendab, et Hannes K ekspertarvamuses on valed kõik kulumi arvutused, millest lähtutakse 1965-66 lammutatud ja 1941 ehitatud majast. Nii väheneb tabelis vundamendi kasutuses olemise aeg 27 aasta võrra ning paekivisein tuleb üldse välja jätta. Paekivi seina ei maini ka ekspert ise 2010 hinnangus elamu konstruktsioonide kirjelduses. Hageja ei välista, et uus elamu võidi rajada esialgset vundamenti kasutades, kuid igal juhul siis parendati ka vundament. Samamoodi ei nõustu hageja sellega, et kulumi tabelis peaks olema tulemit mõjutamas elamu esialgne siseviimistlus, mille asemel 2006 tehti uus siseviimistlus. Selliselt on ekspert kuni 2006 elamus olnud siseviimistluse kulumi protsendina märkinud 100%. See mõjutab jälle oluliselt lõpptulemust, kuigi tegelikkuses ei ole asjasse puutuv hoone esialgne siseviimistlus. Hageja leiab, et kõik E OÜ eksperthinnangutes leitud kulumi protsenti ei saa eeltoodud ilmsete vigade tõttu tervenisti aluseks võtta.
9.Arvutuse aluseks on kostja poolt välja makstud ja tegelikkuses hagejale väljamaksmisele kuuluvate summade vahe (OÜ E eksperthinnanguga määratud hinna 1 517 500 krooni ehk 96 985,93 eurot) alusel. Hageja tunnistab, et arvutuskäiku on sattunud arvutusviga ja õige haginõude suurus peaks olema 19 097,13 eurot: prognoositud taastamismaksumus suurus 1 517 500 krooni ehk 96 985,93 eurot, millest on maha arvutatud kulum 30% (29 095,70 eurot). Alles jääb 67 890,23 eurot, millest lahutas hageja maha väljamakstud summa 48 793,10 eurot. Tulemuseks 19 097,13 eurot. Omavastutuse osa on kostja hagejale väljamakstud summas juba arvesse võtnud. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja selgitab, et pärast kostjale kahjuavalduseesitamist alustas kostja kahjukäsitluse toimingutega, sh tutvus sündmuskohaga ja tegi kindlustatud esemest fotosid (tl 83-93). Hageja esitas kostjale 08.06.2010 EN OÜ hinnangu (tl 97-101) kindlustatud eseme asemele uue hoone ehitusmaksumuse määramiseks, mille kohaselt on kindlustatud eseme asemele uue hoone ehitamise maksumuseks koos käibemaksuga 175 874,89 eurot (2 751 844,00 krooni). Kuna kostja hüvitab tingimuste punktide AK 4.1.2 ja 4.1.4 alusel kindlustatud eseme taastamiskulud, mitte kindlustatud eseme asemele uue hoone ehitamise kulud ning soovides saada EN OÜ saadud hinnangule lisaks võrreldavat arvamust, tellis kostja E OÜ ekspertiisi. E OÜ eksperdi Hannes K 2010 juuli ekspertiisi kohaselt on kindlustatud eseme taastamismaksumus koos käibemaksuga 82 542,28 eurot (1 291 506,00 krooni) ning keskmine põlengueelne kulum 40,5%. 30.07.2010, saatis kostja e-posti teel hageja esindajale AV teate kahju hüvitamise variantide kohta, mille kohaselt juhul, kui on teada ehitaja, kes hakkab remonttöid tegema, väljastab kostja ehitajale tööde tasumise kohta garantiikirja. Veel teatas kostja hagejale, et kui hoonet taastama ei hakata, hüvitab kostja kahju hagejale päevaväärtuses ehk kindlustatud eseme taastamismaksumusest arvestatakse maha kulum 40,5%. Kui hoone taastatakse kahe aasta jooksul pärast kahju toimumist, siis hüvitatakse ka ülejäänud osa ehk kulumi osa 40,5%. 25.08.2010 teatas hageja esindaja kostjale,
2-11-38545 et ei ole võimalik leida ehitajat, kes taastaks hoone vastavalt E OÜ ekspertarvamusele (tl 102105). 02.09.2010 ja 03.09.2010 esitas kostja e-posti teel hagejale kindlustatud eramu taastamiseks kahe ehitusfirma hinnapakkumise, sh N OÜ hinnapakkumise summas 1 285 145,40 krooni ehk 82 135,76 eurot (tl 106-111). 18.02.2010 esitas hageja esindaja Ardo V kostjale OÜ E12.01.2011 eksperthinnangu kahjustatud kindlustatud eseme taastamise majandusliku ebaotstarbekuse kohta. Kostja, olles konsulteerinud E OÜ ekspert Hannes K leidis, et OÜ E eksperthinnang ei ole koostatud kindlustuspõhimõtetest lähtuvalt, tingimuste punkt AK 4.1.4 kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine, vaid arvestades kindlustatud eseme majanduslikku ja ruumikujunduslikku otstarbekust, st ebapiisavast soojustusest tingitud kõrgeid küttekulusid, mittekaasaegsed ruumide lahendusi ja katusekorruse alakõrgusega ruume ning kehva asukohta jms on leitud, et ei ole otstarbekas kindlustatud eset taastada. Kuivõrd kindlustushüvitise maksmise seisukohalt ei oma tähtsust see, kas kindlustatud eset on kindlustusvõtja jaoks otstarbekas taastada või mitte, vaid asjaolud, kui suur on kindlustatud eseme taastamiskulude summa ja kulumi protsent, ei olnud OÜ E12.01.2011 eksperthinnangul asjas tähtsust. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei olnud kostjale teatanud oma soovist kindlustatud eset taastada ning ei vaidlustanud E OÜ ekspert Hannes K 2010 juulis koostatud ekspertarvamust kindlustatud eseme taastamiskulude ja kulumi protsendi kohta, hüvitas kostja tingimuste punktidele AK 4.1.2, 4.1.4 ja 4.1.5 lg 1 tuginedes hagejale oma 15.03.2011 maksmisotsuse (tl 112) alusel kahju päevaväärtuses ehk arvestas E OÜ poolt kindlaks määratud taastamismaksumusest 82 542,28 eurot maha kulumi 40,5% ning lepingujärgse omavastutuse summas 319,56 eurot, kokku summas 48 793,10 eurot.
12.Kostjale jääb hageja arvutuskäik arusaamatuks, kuidas hageja sai summa 19 697,40 eurot, mille täiendavat hüvitamist hageja nõuab. Hageja leiab, et hüvitamisele kuuluks kindlustushüvitis 67 890,23 eurot (96 985,93 eurot - 30% ehk 29 095,70 eurot). Hageja selline järeldus on ebaõige, kuivõrd nimetatud summast kuulub tingimuste punkti 7.4 alusel mahaarvestamisele ka omavastutussumma. Kindlustuspoliisi nr XXX järgi oma omavastutussumma 5000 krooni ehk 319,56 eurot. Seega kuuluks OÜ E 31.03.2011 täiendava ekspertarvamuse kohaselt hüvitamisele 67 570,67 eurot (96 985,93 eurot - 30% ehk 29 095,70 eurot - 319,56 eurot). Kostja on hüvitanud kahju summas 48 793,10 eurot. Seega täiendav summa oleks 18 777,50 eurot (67 570,67 48 793,10).
13.Kostja leiab, et viivisenõue on alusetu ja põhjendamatu, kuna kostja ei ole kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitanud. Kostja oli valmis kindlustatud eseme taastamiskulusid maksma alates 30.07.2010, mil edastas hagejale e-posti teel E OÜ eksperthinnangu ning teatas kindlustushüvitise maksmise kahest variandist. Kostja palus hagejal oma otsusest teada anda, et kindlustushüvitis ära maksta. Edasise suhtlemise käigus hagejaga avaldas hageja küll kostjale, et ta ei ole ilmselt huvitatud kindlustatud eseme taastamisest selle ebaotstarbekuse tõttu, kuid avaldust kindlustatud eseme taastamise või ka taastamata jätmise kohta kostjale ei esitanud. Seetõttu otsustaski kostja oma 11.03.2011 hüvitamise otsuse ja 15.03.2011 maksmisotsuse alusel hüvitada hagejale vaidlusetu osa kindlustushüvitisest summas 48 793,10 eurot. Üldiste lepingutingimuste punkti 18.1 kohaselt muutub kostja täitmiskohustus sissenõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, kostja täitmiskohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi kahjutoimingud). Punkti 18.2 kohaselt on kostja kohustatud lõpetama kahjutoimingud hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist. Punkti 18.3 kohaselt juhul, kui kahjutoimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu, siis selleks ajaks kahjutoimingute lõpetamise tähtaja kulgemine peatub. Käesoleval juhul ei teatanud hageja kostjale, kas hageja soovib kindlustatud eset taastada või mitte ning kostja sai hagejalt viimase dokumendi 18.02.2011. Kostja tegi maksmisotsuse 15.03.2011, mille alusel kandis kindlustushüvitise hagejale üle. Seega on kostja maksnud kindlustushüvitise välja vastavalt kindlustuslepingu tingimustele ning ei ole viivituses, mistõttu on hageja viivisenõue alusetu. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt viivise maksmist tuginedes TsMS §-le 367 ja üldiste lepingutingimuste punktile 18.7 0,02% summast 19 697,40 eurot ehk 3,90 eurot päevas. Esmalt märgib kostja, et kostjale jääb arusaamatuks, mis ajast loeb hageja põhinõude summas 19 697,40
2-11-38545 eurot sissenõutavaks muutunuks. Arvestades asjaolu, et kostjal tekkis võimalus hagiavaldusele lisatud ja hageja nõude alust tõendava OÜ E 31.03.2011 täiendava eksperthinnanguga tutvuda alles hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisel 31.08.2011 ning kuni selle ajani ei ole hageja esitanud ühtki tõendit E OÜ eksperthinnangu ümberlükkamiseks, leiab kostja, et hagiavalduses märgitud põhinõue summas 19 697,40 eurot ei ole käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, mistõttu on ka hageja viivisenõue alusetu ja põhjendamatu. Lisaks märgib kostja, et isegi juhul, kui oletada kostjal viivise maksmise kohustuse tekkimist, ei saa maksimaalne viivise summa olla kuidagi 14 547,80 eurot, kuna hagiavalduse kohaselt on hagi põhinõue 19 697,40 eurot, mitte 96 985,93 eurot, millest VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 ja üldiste lepingutingimuste punkti 18.7 järgi 15% viivist arvestatakse. Kohtuotsuse põhjendus
14.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle eksperdid, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2009 kindlustuslepingu perioodiga 16.06.2009-15.06.2010, millega kindlustati hagejale kuuluval kinnistul, asukohaga XXX, Jõelähtme vald, asuv eramu. Eramu kindlustati hoone koguriskikindlustusega kindlustussummaga 1 800 000 krooni, omavastutus 5000 krooni (tl 8-9). Kindlustuse kohta väljastati poliis XXX(tl 7). Kindlustusele kohaldati koduvarakindlustuse tingimusi 1/2004 (tl 10-19) ja üldiseid lepingutingimusi 1/2008 (tl 20-27). 13.05.2010 toimus kindlustuskohas tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada eramu. Hageja teavitas kostjat 18.05.2010 ja märkis kahjuks u 2 000 000 krooni. 11.03.2011 kahju hüvitamise otsusega kahju nr 2010005992 osas leidis kostja, et hüvitamisele kuulub tuginedes koduvarakindlustuse tingimuste punktidele AK 4.1.2, 4.1.4 ja 4.1.5 lg 1 kahju päevaväärtus. E OÜ poolt kindlaks määratud taastamismaksumusest 82 542,28 eurot arvestatakse maha kulum 40,5% ning lepingujärgne omavastutus 319,56 eurot. Juhul, kui kindlustusvõtja taastab hoone kahe aasta jooksul peale kahjujuhtumi toimumist, hüvitab kostja teostatud ehitustööde arvete alusel maha arvestatud kulumi osa 40,5% (tl 28-29). 15.03.2011 maksmisotsuse nr 3 alusel hüvitas kostja hagejale 48 793,10 eurot (tl 112).
17.Vaidlus on selles, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama täiendavalt kahjuhüvitist.
18.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 476 lg 1 järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-104-07 20.11.2007 lahendi punktis 12 märkinud, et: „Kolleegium selgitab, et VÕS § 477 järgi ei pea kindlustusandja hüvitama kindlustusvõtjale rohkem, kui on kindlustusvõtja kahju tegelik suurus.“
19.Hageja hindas 13.05.2010 toimunud eramu tulekahju kahju suuruseks teate esitamisel kostjale umbes 2 000 000 kroonile. Hageja poolt kostja jaoks tellitud EN OÜ hinnangust nähtub, et uue hoone ehituslik maksumus on kogusummas 2 751 844 krooni ehk 175 874,89 eurot (tl 96101). Võrreldava arvamuse saamiseks, tellis kostja ekspertiisi E OÜ-lt, kes leidis oma juuli 2010 eksperthinnangus, et hoone taastamismaksumus on 1 076 255 krooni ehk 67 785,23 eurot ja hoone keskmine põlengueelne kulum 40,5% (tl 43-63). 30.07.2010 edastas kostja hagejale E
2-11-38545 OÜ juuli 2010 eksperthinnangu ning teavitas hagejat, et hüvitamiseks on kaks võimalust: 1) garantiikirja andmine ehitajale, kes hakkab teostama remonttöid, 2) hüvitamine päevaväärtuses ehk taastamismaksumusest on maha arvestatud kulum 40,5%, milline hüvitatakse, kui hoone taastatakse kahe aasta jooksul. Hageja teavitas, et hagejal puuduvad ehitajad, kes koostaks pakkumuse vastavalt E OÜ poolt viidatud maksumuses. Hageja edastas kostjale ehitusettevõtete hinnapakkumised, kuid hageja hoonet taastama ei asunud (tl 102-111, 175-176). Hageja tellis eksperthinnangu OÜ E , kes leidis oma 12.01.2011 eksperthinnangus, et eramu taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas (tl 31-36) ja 31.03.2011 täiendavas eksperthinnangus, et arvestuslik prognoositud hoone taastamismaksumus on 1 517 500 krooni ja põlengueelne kulum kuni 30% (tl 37-42).
20.Hageja on seisukohal, et hüvitise määramisel tuleb lähtuda 12.01.2011 OÜ E eksperthinnangust ja riiklikult tunnustatud ekspert Lembit S poolt 31.03.2011 koostatud täiendavast ekspertarvamusest (tl 36-42). Kostja on seisukohal, et hüvitise määramisel tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud ekspert Hannes K poolt juulis 2010 koostatud ekspertiisist (tl 43-63), septembris 2010 ja oktoobris 2011 koostatud täiendavatest selgitustest (tl 122-134, 146-149).
21.VÕS § 132 lg 1 teise lause kohaselt tuleb asja väärtuse vähenemist kahjuhüvitise arvestamisel mõistlikult arvestada. Koduvarakindlustuse tingimuste 1/2004 punkti AK 4.1.1 alusel hoonele või korterile tekkinud kahju hüvitamise aluseks on vara taastamis-, päeva- või turuväärtus. Punkti AK 4.1.2 järgi, kui vara on kindlustatud taastamisväärtuses, hüvitatakse taastamiskulud vastavalt Seesamiga kirjalikult kooskõlastatud remondiarvetele. Kui vara kulum vahetult enne kindlustusjuhtumit oli suurem kui 50% taastamisväärtusest, vähendatakse hüvitist tegeliku kulumi võrra. Punkti AK 4.1.4 kohaselt taastamiskulude hüvitamine eeldab, et kahjustunud hoone või korter taastatakse kindlustusjuhtumi eelses või sellega võrreldavas seisundis kindlustuskohas kahe aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest. Kui taastamine viibib ametivõimude tegevuse tõttu, lisatakse viivitusperiood eelnimetatud ajale. Vastavalt punkti AK 4.1.5 lg-le 1 kui kahjustunud hoonet või korterit ei taastata või kui taastamist ei alustata kahe aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest, on kahju suuruseks hoone või korteri taastamisväärtus, millest on lahutatud kulum (tl 15). Kohus tuginedes eeltoodule on seisukohal, et kostja ei ole kohustatud maksma hagejale kinni uue ning tulekahjule eelnenust oluliselt erineva kaasajastatud hoone nii konfiguratsioonilt kui tehniliselt ehitamist. Kindlustuskahju hüvitamine ei hõlma kahju saaja vara parendamise eesmärki. Antud asjas omab tähtsust, milline oli hoone seisund enne tulekahju ja kui palju kulub samaväärse taastamiseks.
22.Tutvudes kohtule esitatud eksperthinnangutega ja ära kuulates kohtuistungil samaaegselt eksperdid Hannes K ja Lembit S (tl 182-188), on kohus seisukohal, et Lembit S poolt koostatud ekspertiis ei saa olla aluseks hüvitise määramisel järgmistel põhjendustel. Lembit S on koostanud esmase eksperthinnangu 12.01.2011 ning on hoone üle vaadanud 07.01.2011, seega 8 kuud hiljem toimunud tulekahjust (tl 183). Kindlustatud hoone põleng oli kevadel ja ülevaatus ekspertide poolt toimus talvel. Kohtuistungil tuvastati, et hoone oli seisundis nagu pärast tulekahju see jäi ning mingeid kaitsetöid hoonele ei teostatud. Seega pärast tulekahju oli põlenud hoone konserveerimata ning avatud ilmastikutingimustele (vihm, lörts, lumi, külmumine ja sulamine ööpäeva lõikes), mille tulemusel hoonele tulekahjust tekitatud kahju süvenes, mida kinnitab ka ekspert Lembit S oma ütlustes (tl 185). Kohus leiab, et ajafaktoril on tuntav mõju kahju suuruse määramisel. Lisaks on olnud ekspert Lembit S eksperthinnangu lähteülesanne vana hoone lammutamine ja uue parema ehitamine. 12.01.2011 eksperthinnangus on ekspert Lembit S leidnud, et hoone on saanud 2009 sügisel põlengus olulisi tule- ja veekahjustusi, mis teeb majanduslikult ebaotstarbekaks alustada hoone taastamist põlengueelse konstruktiivse lahenduse peale. Kohus märgib, et hilisemate täpsustuste kohaselt pidas ekspert silmas vaidlusalust põlengut, mis toimus 2010 13.mail. Ekspert leidis, et on põhjendatud hoone ehituslik karbi likvideerimine. Vajalik oleks taotleda hoonele lammutusluba (tl 35-36). 31.03.2011 täiendavas ekspertiisis (tl 37-42) taastamismaksumuse ja kulumi leidmisel on ekspert Lembit S
2-11-38545 märkinud, et elamu hoone ehitusliku karbi taastamine põlengueelse tehnilise lahenduse ja ruumiprogrammi juures on tehniliselt mõeldav, kuid see eeldaks kõigi puitkonstruktsioonide eelnevat lammutamist. 25.09.2012 toimunud istungil on ekspert Lembit S lisaks selgitanud, et hoone konfiguratsioon oli vananenud ning taastamisel oleks vaja ruumiprogrammi uuendada ning olemasoleval vundamendil ei ole hoonet otstarbekas taastada. Hoone ei olnud kaasajastatud (tl 182-183), soojustus ei vastanud kaasaegsetele nõuetele (tl 184). Ekspert on ka tuginenud asjaolule, et seintes ja põrandates olev märgunud saepuru põhjustab Caushallis-seente ja puitu lagundavate mädanike levimist (tl 34), istungil on aga ekspert märkinud, et ülevaatusel hallituskoldeid ei esinenud, kuid see on eelduslik (tl 188-189). Seened ei teki põlengust, vaid asjaolust, et hoones oli niiske ja oli ilmastikutingimustele avatud peale tulekahju. Täiendava eksperthinnangu tegemisel on ekspert Lembit S aluseks võtnud E OÜ juuli 2010 eksperthinnangus olevaid andmeid. 25.09.2012 toimunud istungil ei osanud ekspert Lembit S selgitada, kuidas ja, millisel viisil on põlengueelne kulum arvestatud (tl 181, tabelis jaotised 5,6). Ei selgu, milliste hinnangute kaalutlusel ja paikvaatlusel tuvastatud defektide alusel on jõutud mingi hooneosa kulumiprotsendini. Üheselt jälgitavat metoodikat ei ole ning vastavat metoodikat ei ole kohtule ka nimetatud. Seega kohtul puudub võimalus saadud kulumi suuruse kontrollimiseks. Kuna kindlustushüvitise eesmärk ei ole uue ja parema hoone ehitamine, vaid tegeliku kahju hüvitamine, siis ei saa käesoleval juhul võtta aluseks ekspert Lembit S poolt koostatud eksperthinnangut, kes on oma ekspertiisis lähtunud just uue kaasaegsetele nõuetele hoone ehitamisest. Usaldusväärne ei ole Lembit S poolt toodud põlengeelse kulumi suurus, kuna puudub selle arvutamiseks jälgitav arvutusmetoodika ning aluseks on võetud ekspert Hannes K juuli 2010 eksperthinnangus toodud arvutuslikud andmed. Ekspert Hannes K poolt juuli 2010 koostatud ekspertiis (tl 43-63), september 2010 täiendavad selgitused (tl 122-134), oktoober 2011 täiendavad selgitused (tl 146-148) vastavad hoone tegelikule olukorrale ja on usaldusväärsed. Hannes K on teostanud paikvaatluse koheselt peale tulekahju 12.07.2010 (tl 183) ning ekspertiisi lähteülesanne on olnud taastamismaksumuse määramine ja kahjujuhtumi eelse kulumi määramine, lähtudes hoone samasugustest konstruktsioonidest ja tehnilistest lahendusest nagu oli hoone enne kahjujuhtumit. Ekspert on lähtunud hoone põleng eelse kirjelduses ehitusregistri ja hageja esindaja Ardo V poolt 27.07.2010 e-kirjaga edastatud andmetest ning põlengujärgse kirjelduse ja taastamistööde mahu määramisel teostatud hoone 12.07.2010 ülevaatusest. Kulumi määramisel on ekspert lähtunud eluea meetodist lähtuvalt Eesti standardist EVS 875-8:2007 Vara hindamine. Osa 8: Kulumeetod ning hoone taastamismaksumuse ja kaalutud kulumi arvutamiseks on leitud hoone ehitusmaksumus lähtuvalt Eesti standardist EVS 885:2005 ehituskulude liigitamine. Hoone osade eluea määramisel on kasutatud juhendteatmiku KH 90-40016et. Samuti on ekspert kasutanud ühikuhindade määramisel kuue kuu jooksul sarnastele objektidele koostatud hinnapakkumisest. Kohus leiab, et kostja on õigesti lähtunud hüvitise määramisel ekspert Hannes K poolt koostatud juuli 2010 ekspertiisist. Ekspertiis on jälgitav ja usaldusväärne ja vastab tegelikule olukorrale.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud hagi ei ole põhjendatud tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.