Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-10746 Tsiviilasi Swedbank ASi hagi Õnne Rosenbladti vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 6390,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS, reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8, hageja esindaja Anneli Arusalu, kostja Õnne Rosenbladt, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxxx, xxxxxx xx-xx Resolutsioon Välja mõista Õnne Rosenbladtilt 8643,92 eurot ja viivis protsendina põhinõudest 6390.eurot alates 14.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank ASi kasuks. Menetluskulud jätta Õnne Rosenbladti kanda. Välja mõista Õnne Rosenbladtilt riigilõiv 319,55 eurot Swedbank ASi kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Tagastada Eesti Vabariigil Swedbank AS arveldusarvele 227000000016 riigilõiv 479,34 eurot, selgitusega riigilõivu tagastamine hagis Õnne Rosenbladti vastu. Swedbank AS tasus 14.03.2012 riigilõivu 798,89 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust enam 159,78 eurot. Nimetatud osas kuulub riigilõiv hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Hageja esindaja on vastavad taotlused kohtule esitanud. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/