Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
20. veebruar 2013 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-35370
Tsiviilasi
SKAS-i hagi aktsiaseltsi P vastu kahju hüvitamiseks 4778,15 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja SKAS (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja AL kostja aktsiaselts P (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindaja vandeadvokaat Senny Pello 29.01.2013, avalik kohtuistung hageja esindaja AL, kostja esindaja vandeadvokaat Senny
Istungi toimumise aeg
Pello
Istungil osalenud menetlusosalised
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagiavaldus 06.09.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 13.08.2010 Tallinnas XXX asuvas hoones kahjujuhtum. Tuvastamata isikud murdsid hoones asuvasse aiatarvete kauplusesse sisse ja varastasid Osaühingule E kuulunud vara, millega tekitasid kahju 77 102,70 krooni. Osaühing E oli sõlminud SKAS-iga (hageja) varakindlustuse lepingu. Hageja tasus Osaühingule E kahju hüvitamiseks 72 106,70 krooni (4 608,46 eurot). Osaühing E oli sõlminud XXX asuva kaupluse ruumide üürimiseks üürilepingu AIOÜ-ga. Üürilepingu kohaselt oli üürileandja kohustuseks tagada üüritavate ruumide valve. Varguse toimumise hetkel oli AIOÜ sõlminud XXX asuva hoone valvamiseks valveteenuse lepingu SJ aktsiaseltsiga. 22.04.2010 ühines SJ aktsiaselts aktsiaseltsiga P (kostja), mille tagajärjel kustutati SJ aktsiaselts äriregistrist. Hageja leiab, et kostja on valveteenuse lepingut rikkunud. Kostja juhtimiskeskus sai 13.08.2010 kaks häiresignaali (kell 22:28 ja 23:49) ning kostja käis ka kahel korral valveobjekti kontrollimas. Sellest hoolimata pääsesid vargad võrkaia lõikamise ja tagumise ukse luku lõhkumise teel hoonesse sisse ja panid toime varguse. Võrkaia sisse tehtud auk oleks olnud kergesti tuvastatav, kui patrullekipaaž oleks ümber territooriumi käinud ja seda tagaküljelt korralikult kontrollinud. Asjaolu, et patrulliekipaažil puudusid esivärava ja ukse võtmed, ei saanud olla takistuseks kontrolli teostamisel. Patrullekipaažil oli ligipääs hoonetagusele territooriumile. Lisaks kinnitas kostja alusetult AIOÜ kontaktisikule, et kõik on korras ning puudub vajadus tulla valveobjektile kohale. Kui kostja ei saanud häire põhjust üheselt tuvastada, siis oleks ta pidanud kohale kutsuma kontaktisiku. AIOÜ on loovutanud valveteenuse lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude kostja vastu Osaühingule E . Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on Osaühingule E kahju hüvitanud, siis läheb hagejale üle AIOÜ poolt Osaühingule E loovutatud nõue kostja vastu. Hageja on esitanud kostjale kahju hüvitamiseks tagasinõude summas 4608,46 eurot. Kostja on keeldunud selle tasumisest. Hageja nõuab kostjalt ka seaduses sätestatud viivist. 05.09.2012 seisuga võlgneb kostja viiviseid 169,69 eurot.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 4608,46 eurot ja viivise 169,69 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kuna kostjal ei ole lepingulist suhet Osaühinguga E , siis ei saa kostjal olla Osaühingu E ees kahju hüvitamise kohustust. Seega ei saa ka hagejal olla nõuet kostja vastu. Kostja ei ole valveteenuse lepingut rikkunud. Patrullekipaažil puudus ligipääs valveobjektile, kuna see oli aiaga piiratud. Aed oli ehitatud pärast lepingu sõlmimist. Lisaks ei olnud kostjale antud aiavärava võtmeid. Seega sai patrullekipaaž kontrollida valveobjekti üksnes väljaspool aeda. Valveteenuse lepingu kohaselt oli AIOÜ kohustuseks kostjat teavitada uutest üürnikest. AIOÜ ei teavitanud kostjat üürilepingu sõlmimisest Osaühinguga E . Seega ei saanud kostja ette näha kahju tekkimist. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: • 13.08.2010 murdsid tuvastamata isikud sisse Tallinnas XXX asuvasse aiatarvete kauplusesse ja varastasid Osaühingule E kuulunud vara; • Osaühing E oli sõlminud hagejaga varakindlustuse lepingu; • Hageja tasus Osaühingule E kahju hüvitamiseks 72 106,70 krooni (4 608,46 eurot); • Osaühing E oli sõlminud XXX asuva kaupluse ruumide üürimiseks üürilepingu AIOÜga; • Varguse toimumise hetkel oli AIOÜ sõlminud XXX asuva hoone valvamiseks valveteenuse lepingu SJ aktsiaseltsiga (ühinemise tagajärjel on kostja SJ aktsiaseltsi õigusjärglane); • AIOÜ ja Osaühing E on sõlminud 11.07.2012 nõude loovutamise lepingu, millega AIOÜ loovutas Osaühingule E valveteenuse rikkumisest tuleneva nõude kostja vastu. Hageja leiab, et AIOÜ poolt Osaühingule E loovutatud nõue kostja vastu on hagejale üle läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt läheb VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu. Seega saab hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle minna kahju hüvitamise nõue varguse toimepanija vastu. Kuna AIOÜ ja Osaühingu E vahel sõlmitud üürilepingu punktist 4 tuleneb, et AIOÜ kohustub Osaühingule E osutama valveteenust, siis võib VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle minna ka kahju hüvitamise nõue AIOÜ vastu, kui viimane on rikkunud üürilepingut ja tekitanud sellega Osaühingule E kahju. Kohtu hinnangul ei lähe aga VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle AIOÜ poolt Osaühingule E loovutatud nõue kostja vastu. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju hüvitamise nõudega kahju tekitaja vastu. Tegemist on AIOÜ ja kostja vahel sõlmitud valveteenuse lepingu väidetavast rikkumisest tuleneva nõudega, mis on loovutatud Osaühingule E .
Tulenevalt VÕS § 164 lg 1 võib nõue üle minna ka lepingu alusel. Nõude loovutamise lepingut hageja ja Osaühing E sõlminud ei ole. Ülaltoodule tuginedes ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu. Kuna hagejal nõudeõigus kostja vastu puudub, siis puudub vajadus anda hinnangut sellele, kas kostja rikkus valveteenuse lepingut. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.