Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2013,Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-10957
Tsiviilasi
OÜ TGS hagi OÜ NRG vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind
5856 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ TGS(XXX, XXX), /endine lepinguline esindaja Aleksander L / Kostja OÜ NRG (XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Siim Roode, e-post: [email protected]; [email protected] Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Menetluse liik
Hageja nõue, põhjendused (terviktekst 26.10.2012) Pooled sõlmisid 05.09.2011 üürilepingu XXX, Tallinn ruumide kasutamiseks hageja ärilistel eesmärkidel ja kostja pidi ruumid üle andma 01.01.2012. Hageja tasus lepingu p 4.1.1. järgi 1200 eurot tagatisraha. Poolte kokkuleppel pikendati ruumide kasutusse andmise aega ja hageja pidi saama ruumid enda kastusse 25.01.2012, kuid kostja kohustust ei täitnud. Kostja teatas, et ei saa üürivaidluse tõttu teise isikuga täita hagejaga sõlmitud lepingut. Kostja ütles 26.01.2012 selle päeva seisuga lepingu üles ja tagastas tagatise 1200 € ning lubas maksta kinnisvara maakleri tasu 1440 € ning 50% leppetrahvi. Hageja tegi mitmeid kulutusi, mis olid seotud sellega, et soovis kostjalt ruume rentida: - Tellis 15.12.2011 OÜ-lt R mööbli (sisutuse) 4296 € (arve 50012A) - Tasus maaklerile tasu seoses rendilepingu sõlmimisega 1440 € (OÜ T arve 69/11) - Hageja soetas kauba, mis jäi seetõttu seisma, et ei saanud asuda ruume kasutama ja peab seda hoiustama ning kandma kulusid renditud garaažiboksi näol 60 € kuus + kommunaalulud, tasutud on 120 €. Kuna kostja ütles lepingu üles ja hageja ei saanud asuda ruume kasutama, siis sai hageja ülalviidatud kulude näol kahju. Hageja nõudis esialgses hagis kostjalt trahvi 1200 €, mille kostja tasus menetluse käigus ära. Trahvi tasumisega on osaliselt hüvitatud ka maakleritasu. 200 € ulatuses on maakleritasu maksmata ning kahju on selles osas 200 €. Lisaks palub kahjuna hüvitada mööbli maksumuse 4296 € ja asjade hoiustamise kulu 120 €. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist kokku 4616 €. Menetluskulud palub jätta kostja kada. Kostja maksis menetluse käigus trahvi 1200 € ära, hageja loobus leppetrahvi nõudest ja kohus lõpetas menetluse 09.10.2012. Kostja vastuväited (lõplik vastuse tekst 03.12.2012) Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja mööblikulude nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna see nõue on tõendamata. Leppetrahv katab maakleritasu ning käibemaksu osa ei pea kostja hüvitama, kuna selles osas saab hageja riigilt maksu tagasi, tegemist pole kahjuga. Leppetrahv kahjude hüvitamiseks oli lepingu p-s 4.9 eelnevalt läbi räägitud ja kokku lepitud. Et hageja kandis võimaliku kauba jms ladustamiseks kulusid üürides muid ruume, siis oli see hageja risk, mitte kostjast tingitud kulu. Selle kulu tekkimist pidi hageja ka ette nägema ja mille katteks oli lepingu p 4.9 ette nähtud trahv. Leping on kehtivalt üles öeldud. Kohtu põhjendused VÕS § 101 lg 1 p 4, § 115 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisel sellega tekitatud kahju ning § 127 lg 1 järgi peab kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustud isiku asetamine olukorda, mis oleks olnud siis, kui kahju poleks tekkinud, lg 3 järgi pean lepingulise kohustuse rikkumise korral hüvitama üksnes selle kahju, mida oli võimalik ette näha tagajärjena kohustuse rikkumise korral juba lepingut sõlmides. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja sõlmisid 05.09.2011 tähtajalise (aastaks) äriruumi rendilepingu, mille alusel pidi kostja andma 01.01.2012 hageja kasutusse ruumid XXX, Tallinn 2 (5)
hageja ärilisel eesmärgil. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjast tuleneva (täitmise võimatus) asjaolu tõttu ütles kostja lepingu 26.01.2012 erakorraliselt üles alates 26.01.2012 ja leping on lõppenud VÕS § 186 p 6 järgi. Leping on kehtivalt üles öeldud, selles puudus vaidlus. Hageja palus hüvitada soetatud mööblikulud. Kohtule esitatud OÜ R arvest 50012A nähtuvalt on see koostatud 02.02.2012, seega on see arve esitatud hagejale tasumiseks pärast seda, kui kostja ütles hagejale lepingu 26.01.2012 üles. Hageja poolt kohtule esitatud 19.03.2012 arvekviitungist summas 596,67 + käibemaks, kokku 716 €, on viide arvele 50012A. Viidatud kviitungust nähtuvalt on summa 716,00 € näol tegemist osalise sissemaksega. Ka see on esitatud pärast lepingu ülesütlemist. OÜ R hinnapakkumine mööblile on tehtud 15.12.2011 sumas 4296 €. Hinnates viidatud hinnapakkumist, arvet 50012 ning kviitungit, nähtub, et võimalik mööbel maksab 4296 eurot, selle ettemaks on 706 €. Samas ei nähtu märgitud tõenditest, et hageja oleks tegelikult ka täidetud tellimise saanud, et hagejal oleks kohustus OÜ R ees või et ta oleks märgitud mööbli eest midagi, kasvõi ettemaksu, tasunud. Ei ole usutav, et hageja oleks saanud mööbli väärtuses 4296 €, mida tal ei ole võimalik kuskile tema anda arvates paigutada ilma, et ta oleks selle eest ka töövõtjale tasunud. Ka kohtu menetluses kestel (hagi esitatud enne 19.02.2012 koostatud kviitungit) ei ole hageja selliseid kulu tõendeid esitanud. Sõltumata mööbli jooniste olemasolust, ei ole hageja seega tõendanud tegelikult märgitud mööbli faktilist tellimist ning selle mööbliga seotud kulu kandmist. Põhimõtteliselt on võimalik kahju tõendada ka ilma, et kulud oleksid kantud, küll aga on kohtu arvates võimalik selliselt tõendada näiteks asja kahjustamisest tingitud asja parandamise eeldatavaid kulusid. Käesoleval juhul on hageja ise väitnud, et tal tekkisid kulud erimööbli, mida ei ole võimalik enam kusagile panna, soetamisega; seega pidi hagejal kulu ka reaalselt tekkima, kuid reaalsete kulude kandmist või töövõtja nõude olemasolu (hageja kohustuse olemasolu töövõtja ees) ei ole ta tõendanud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja nõue mööblikulude kui väidetavate kahjude hüvitamiseks 4296 € VÕS § 101 lg 1 p 4, § 115 lg 1 p1, § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2 järgi tuleb jätta rahuldata tõendamatuse tõttu ja kohus ei pea hindama, kas väidetaval kulul on seost lepingu ülesütlemisega ja kas see oli ka ettenähtav kostjale. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu p 4.9 järgi olid pooled kokku leppinud selles, et leppetrahv 1200 € katab võimalikud hageja kahjud juhuks, kui kostja ütleb lepingu üles enne kui hageja ruumid kasutusse saab. Seda kinnitab lisaks ka hageja esitatud kostja e-kiri (lk 21, tõlge) hagejale. Eelmainitud e-kirjas on kostja seostanud maakleritasuga hüvitamist /katmist just leppetrahviga lepingu p 4.9 järgi. Seega on pooled näinud ette, et lepingu ennetähtaegne ülesütlemine kostja poolt enne asja üleandmist hagejale, võib tekitada hagejale kahju. Vaidlus puudus selles, et maakleritasu, milleks on 1440 € (sh käibemaks) OÜ-le T (lk 25), arve 69/11 05.09.2012 järgi, on kahjuga, mille hüvitamist saab hageja nõuda VÕS § 127 lg 3 alusel, kuna sellise kahju tekkimist oli võimalik kostjal ette näha lepingu sõlmides juhuks, kui kostja ütleb lepingu temast tuleneva asjaolu tõttu enne asja faktilist üleandmist hagejale. Tegemist on hageja kaotsiläinud varaga ehk otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 1, 2 tähenduses, sest hageja oligi teinud põhjendamatu kulu rendilepingu sõlmimisel, millest ta ei saanud mingit kasu põhjusel, et kostja ütles selle temast endast tingitud asjaolu tõttu üles enne, kui hageja oleks üldse renditud ruumist võinud kasu hakata saama. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud pool saab nõuda lepingu rikkumise korral tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Seega on hagejal 3 (5)
võimalik nõuda VÕS § 101 lg 1p 4, §115 lg 1 ja § 127 lg 1, 3 ja § 161 lg 2 alusel leppetrahvi ületava kahju hüvitamist. Kostja leidis, et maakleritasule 1200 € lisatud käibemaksu 240 € ei pea ta hüvitama, kuna hageja saab maksu riigilt tagasi, mistõttu ei ole hagejal käibemaksu ulatuses kahju tekkinud. Selle asjaolu, et hageja saab riigilt maksu tagasi, on hageja on omaks võtnud (prot 08.10.2012 1 lk) ega ole tõendanud vastupidist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et märgitud 240 €, mis on maakleritasu arve nr 69/11 (lk 25) järgi käibemaks, ei ole hageja kahju VÕS § 127 lg 1 järgi. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis oleks sarnane olukorraga, kui kahju poleks tekkinud. Kuna hageja ei ole lükanud ümber kostja väidet, et tal pole võimalik käibemaksu maha arvata, oma käibest ja seda riigilt tagasi saada, ja hageja on selle omaksvõtnud et ta saab selle summa käibelt maha arvata ja riigilt tagasi nõude, siis ei ole 240 € näol tegemist ka hagejaga kahjuga. Sellise summa hüvitamine hagejale ei ole kooskõlas VÕS § 127 lg 1. Kuna leppetrahv 1200 € on hagejale tasutud, siis katab see maakleritasu käibemaksuta osa 1200 € ehk selles osas on hageja kahju täises ulatuses leppetrahviga hüvitatud VÕS § 161 lg 2 järgi. Eeltoodu tõttu ei ole hageja nõue ülejäänud maakleritasu kui kahju käibemaksu 200 € (hageja nõuab väiksemas ulatuses kui käibemaksu osa arves) osa võrra saamiseks VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2 alusel ja VÕS § 115 lg 1 ja § 101 lg 1 p 4 järgi tõendanud ja põhjendatud. Märgitud ulatuses 200 € jääb hageja nõue rahuldamata. Hageja palus välja mõista kostjalt kahjuna ka soetatud asjade jaoks üüritud pinna kulu kokku 120 €, millest üür on 60 €. Hageja esitatud rendilepingust (lk 26) ja fotodest (lk 137-139, 29.06.12) nähtuvalt võttis hageja üürile garaažiboksi R. E 01.02.2012 ja selle eest peab maksma üüri 60 € kuus koos kommunaalkuludega. Kostja vaidles sellele vastu. Hagi asjaoludest nähtuvalt rentis hageja garaaži seetõttu, et leping öeldi üles ja hagejal ei olnud juba varemsoetatud asju kuhugile panna. Küll aga leiab kohus, et märgitud kulude kui kahjude nõue ei ole tõendatud. Nimelt on hageja hagis väitnud, et ta oli soetanud kaubad äritegevuseks kui ta hakkab kostjalt ruume rentima. Seega pidid tal kaubad juba olemas olema. Pooled sõlmisid omavahelise lepingu 05.09.2011 (lk 12), mis jõustus 31.12.2011 ning lepingu p 1.4 järgi pidi hageja saama ruumid enda valdusse 01.01.2012. Seega pidi tal soetatud kaupade jaoks olema vastav koht juba enne 01.01.2012 (enne kui ta pidi saama kostjalt ruumid enda kasutusse). Eeltoodu alusel leiab kohus, et ei ole usutav, et hagejal tekkis vajadus alles 01.02.2012, so pärast seda, kui kostja oli lepingu üles öelnud, soetatud asjade jaoks garaažiboksi üürida. Seda, et hagejal oleks soetatud asjade hoiukulud tekkinud varem, ei ole hageja väitnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kulud, mis hageja on väidetavalt pidanud kandma garaažiboksi kasutamise eest 01.02.2012 sõlmitud lepingu alusel varemsoetatud kauba majutamiseks, ei ole põhjuslikus seoses kostja poolt lepingu ülesütlemisega VÕS § 127 lg 3 järgi. Kohus nõustub seetõttu kosjaga, et sellise kulu kandmine oli hageja enda risk. Eeltoodu tõttu ei kuulu märgitud 120 €, sõltumata selle tasumisest R. E (maksekorraldus 02.07.2012 63, lk 163) kui kahju VÕS §127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2 ja § 115 lg 1 ja 101 lg 1 p 4 järgi hüvitamisele. Ülalpool tuvastas kohus, et kuivõrd ka mööblikulud ei ole tõendatud, ei tõusetu küsimust ka väidetavalt selle mööbli paigutamisega seotud kulude kandmisest garaažiboksi lepingu järgi. Märgitud nõue jääb seetõttu rahuldamata. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut garaažiboksi kohta tehtud fotodele, aga samuti hageja ekirjadele, millega hageja otsis 27.01.2012 uut üüripinda ja sellele esitatud Arco Kinnisvarabüroo 4 (5)
AS-i vastusele. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad TsMS 163 lg 1 alusel kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluse lõpetamise määrusega jäid leppetrahviga 1200 € seotud menetluskulud kostja kanda . Nii on selles nõudes menetluskulude jaotus lahendatud. Arvestades leppetrahviga seotud menetluse lõpetamist ning esialgse haginõude täpsustamist enne hagi menetlusse võtmist (lk 60) on tsiviilasja hind vastavalt TsMS § 122 lg 1, § 123 (7056€-1200€) 5856 €. (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.