Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Unistus miljardi euro suurusest käibest“, V K ja M G i kohta alljärgnevad tegelikkusele mittevastavad väited: a. et V K ja M G hakkasid 3 kuud enne 2010.a. aktsionäride üldkoosolekut minu selja taga AS BLRT Grupp aktsiaid kokku ostma; ja b. et V K ja M G kasutasid AS BLRT Grupp aktsiate kokkuostmiseks V K väimehe A Zabi ning OÜ R P isikut; c. et V K ja M G omandasid sellise tegevuse tulemusena kuuelt endiselt tehase töötajalt kokku 47 aktsiat. Need väited on valed. Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks punktis 2 toodud tingimustel ja sisus kohustada F B ’i (isikukood: XXXXXXXX) esitama punktis 2 nimetatud sisuga avalduse AS-le Äripäev ning tellima omal kulul AS-lt Äripäev punktis 2 nimetatud sisuga avalduse avaldamise ajalehes „Äripäev“ järgmistel tingimustel: a. et see avaldataks ajalehe „Äripäev” paberväljaande ühel esimesest üheksast leheküljest selliselt, et avaldus kataks vähemalt 15 cm x 25 cm suuruse osa lehepinnast, ning et ümberlükkava teksti tähesuurus oleks selline, et avaldusele eraldatud ajalehepinna osa on ümberlükkava tekstiga vähemalt 95 % ulatuses kaetud ning b. et see avaldataks ajalehe Äripäev võrguväljaande www.ap3.ee esilehel kestusega vähemalt 5 tööpäeva internetilehekülje päeva põhiuudiste voos uudiste vahel avaldatavas elektroonilisel reklaamplakatil (ehk nö reklaambänneris) päevauudistega sarnases tähesuuruses ja kujunduses.

koordineerib läbi R P i OÜ Kovalenko väimees Aleksandr Zaporoztsev. Lähiajal esitavad meie advokaadid vastavad dokumendid kohtusse. Mulle teadaolevalt on R P OÜ tänaseks ostnud 2500 kroonise hinnaga aktsia kohta 47 aktsiat kuuelt BLRT-s mittetöötavalt inimeselt. Artiklis II: Aga eelmisel aastal olid teil ärevad ajad? Olid. Väga ei tahakski sellest rääkida. See oli väga ebameeldiv, kui minuga ei räägitud ja kui inimesed (suuruselt teine ja kolmas aktsionär V K ning M G - toim), kellega koos kunagi alustasime, hakkasid minu selja taga kolm kuud enne aktsionäride üldkoosolekut aktsiaid kokku ostma. Kokku ostsid nad kuuelt endiselt tehase töötajalt 47 aktsiat. Kostja on esitanud hagejate kohta tegelikkusele mittevastavad faktiväited: hagejad hakkasid enne 2010 BLRT aktsionäride üldkoosolekut kostja selja taga BLRT aktsiaid kokku ostma; hagejad kasutasid BLRT aktsiate kokkuostmiseks V K väimehe A Z abi ning R P OÜ isikut; hagejad omandasid sellise tegevuse tulemusena kuuelt endiselt tehase töötajalt kokku 47 BLRT aktsiat. Äriregistris esitatud andmetest nähtuvalt on R P OÜ ainuosanik OÜ Advokaadibüroo Glimstedt, Straus & Partnerid ja juhatuse liige S K . Mistahes muud andmed R P OÜ kohta hagejatel puuduvad. Oma äripartneri selja taga ja varjatud tegutsemise kohta esitatud väitedon iga ärimehe au ja väärikust teotavad. Samuti teotavad iga inimese au mistahes viited tegevustele, millest järelduvad isiku pahatahtlikud ja ebaausad motiivid - nagu ettevõtte vaenuliku ülevõtmise soov (läbi salajase ja varjatud aktsiate kokkuostmise) ja seeläbi oma äripartneri positsiooni kahjustamine ettevõttes. Ka isiku seostamine variisiku kasutamise ja selle kaudu tegutsemisega rikub isiku au ja head nime. Ebaõigete faktiväidete levitamine meedias on viinud selleni, et artiklites avaldatud ebaõigeid asjaolusid võetakse ajakirjanduse poolt kui üldteada tõde. 27.07.2011 ilmus ajalehes “Eesti Päevaleht” artikkel pealkirjaga „Kaasvõitlejad süüdistavad Bermani laevaremonditehase anastamises“, milles peetakse kostja poolt artiklites esitatud väiteid üldtuntud tõsiasjadeks. Andmed tuleb ümber lükata vähemalt samasuguses ruumimahus ja asukohaga. Hagejad taotlevad artiklites esitatud valefakte ümberlükkava teadaande avaldamist nii päevalehe „Äripäev“ paberväljaandes kui ka ajalehe võrguväljaandes. Tekst peab paiknema vähemalt ühel esimesest üheksast paberväljaande leheküljest ning katma vähemalt 15 x 25 cm suuruse osa lehepinnast. Ümberlükkava teksti tähesuurus peab olema selline, et tekstile eraldatud ajalehe osa on ümberlükkava tekstiga vähemalt 95 % ulatuses kaetud. Artiklis II esitatud valefakte ümberlükkav avaldus tuleb avaldada päevalehe „Äripäev“ võrguväljaande www.ap3.ee esilehel internetilehekülje päeva põhiuudiste voos uudiste vahel avaldatavas elektroonilisel reklaamplakatil (ehk nö reklaambänneris) päevauudistega sarnases tähesuuruses ja kujunduses. Hagejad soovisid, et päevalehe „Äripäev“ võrguväljaandes asuks valefakte ümberlükkav tekst esilehel vähemalt 5 tööpäeva. Kostjat tuleb kohustada avaldama artiklis I esitatud valeväiteid ümberlükkav tekst üheskoos artiklis II avaldatud ebaõigeid andmeid ümberlükkava tekstiga - samal viisil, samas kohas ja ulatuses. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Artiklid ei avaldanud kostja, vaid ajaleht „Äripäev“. Kostja vaid avaldas informatsiooni ajalehele „Äripäev“. Väide „Eeldan, et sellist, piraatlusega sarnanevat pahatahtlikku ülevõtmist koordineerib läbi R P i Kovalenko väimees Aleksandr Zaporoztsev“ on väärtushinnang. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue annab õiguse nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, mitte aga täiendavalt õigete andmete avaldamist. Hagejad soovivad andmete kolmekordset ümberlükkamist. Ümberlükkamise tekst peab olema minimaalselt vajalik. Kui ebaõiged andmed saavad korra ümber lükatud, siis ei saa nõuda nende korduvat ümberlükkamist.

Artikkel I ei riku hageja M G i õigusi. Kostja ei ole artikli I koostamise käigus avaldanud ajalehele „Äripäev“ M G i nime. Kostja ei ole artikli II koostamise käigus ajalehele „Äripäev“ avaldanud hagejate nimesid, need on ajaleht „Äripäev“ ise ja omaalgatuslikult lisanud, mida kinnitab sulgudes olev märkus „toim“. Kuna artikkel I ilmumise ajal (09.08.2010) ei olnud ilmunud artikkel II, ei saa artiklites esitatud informatsiooni omavahel kombineerida (artiklite ilmumise vahe on enam kui kaheksa kuud). R P OÜ on omandanud perioodil 02.06.2010 – 08.07.2010 BLRT endistelt töötajatelt 47 BLRT Baktsiat. R P OÜ ainuosaniku Advokaadibüroo Glimstedt OÜ puhul on tegemist advokaadiühinguga, millel vastavalt advokatuuriseadusele ei või olla teist tegevusala peale õigusteenuse osutamise. Seega peab R P OÜ näol olema tegemist õigusteenuse osutamise käigus asutatud äriühinguga ja aktsiate valitseja majanduslikus mõttes on mõni Advokaadibüroo Glimstedt OÜ klientidest. Hagejatel lasub endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus, kuna hagejate poolt ebaõigetena välja toodud väited ei ole nende mainet kahjustavad. Sõnad „selja taga“ ei muuda aktsiate müügitehingut kellegi mainet kahjustavaks. Keegi ei ole väitnud, et kasutati variisikuid, vaid et kasutati kellegi abi ja kellegi isikut. Hagejad ei ole tõendanud oma hagi rahuldamise eelduseks olevat väidet, et päevalehe „Äripäev“ artiklitest välja toodud laused sisaldasid tõele mittevastavat informatsiooni. Tõendamiskoormise ümberpööramise erand ei kohaldu, kuna laused, mis hagejate meelest sisaldavad ebaõiget informatsiooni, ei ole kuidagi hagejate mainet kahjustavad. Kostja ei saa tõendada hagejate või nende lähikondsete seotust R P OÜ poolt aktsiate soetamisega. V K on mõned kuud enne BLRT üldkoosolekut 29.06.2010 näidanud üles huvi BLRT aktsiate vastu. 13.05.2010 tehtud päringuga hankis hageja informatsiooni selle kohta, kellele BLRT väikeaktsionäridest on mõtet läheneda ning kasutades R P i OÜ hakkasid hagejad aktsiaid kokku ostma. BLRT üldkoosoleku päeval 29.06.2010 tehtud päringuga soovisid hagejad veenduda, millises ulatuses on neil õnnestunud aktsiaid kokku osta. Need asjaolud olid kostjale teada enne, kui ta andis vaidlusaluse intervjuu. Seega oli kostja kontrollinud oma väärtushinnanguid eelnevalt ja nende väljendamine oli õiguspärane.

Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hagejad taotlevad kostja poolt intervjuude käigus antud vastustest ja artiklite kontekstist tervikuna järelduvate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Hagejate osundatud kostja poolt intervjuudes avaldatud väidetest kogumis ja omavahelises kontekstis järelduvad faktiväited selle kohta, et hagejad on alates 02.06.2010 kuni intervjuude avaldamiseni kostja selja taga, so kostja eest varjatult, tegelenud BLRT aktsiate kokkuostmisega, kasutades selleks Vladimir Kovalenko väimehe A Z abi ning R P OÜ isikut. Kuigi artiklis I ei ole M G i nime otseselt mainitud, võib intervjuud lugenud mõistliku inimese arusaama kohaselt järeldada, et aktsiate kokkuostmisega on seotud ka M G . Kostja väide ettevõtte ülevõtmisest läbi R P OÜ poolt aktsiate omandamise, mida eeldatavasti koordineerib Vladimir Kovalenko väimees A Z, ei saa puudutada kedagi teist kui kostjaga üle 20 aasta koos töötanud teisi suuraktsionäre, so V K t ja M G it. Seega rikub artikkel I ka hageja M G i õigusi. Kuigi artiklis II ei ole kostja oma vastustes hagejaid otseselt nimetanud, võib lugeja mõistliku inimese arusaama kohaselt järeldada, et kostja intervjuu ei puuduta kedagi teist kui hagejaid. BLRT on Eesti majandusruumis olulise käibe ja suurusega ettevõte, mistõttu on juhtivate aktsionäride

vahelised suhted avalikkuse suure tähelepanu all ning äriajalehe lugejate hulgas leidub kindlasti neid, kes jälgivad BLRT-ga seonduvaid artikleid. Kui kostja räägib inimestest, kellega ta koos alustas ja kes hakkasid enne aktsionäride üldkoosolekut aktsiaid kokku ostma, on jutt hagejatest. Faktiväidete negatiivne, hagejate mainet kahjustav iseloom tuleneb kogumis ja kontekstis kostja poolt hagejate kohta avaldatud väidetest. Tunnistajate P, Pja I B ütlused ei tõenda, et kostjal oli põhjust intervjuude avaldamise ajal tõsikindlalt väita, et hagejad olid ise või Kovalenko väimehe Z kaudu R P OÜ poolt aktsiate omandamise taga. Asjaolu, et V K oli teinud 13.05.2010 ja 29.06.2010 päringuid EVK-sse, ei tõenda, et päringud olid tehtud ilmselt BLRT väikeaktsionäridele aktsiate ostmise sooviga lähenemise eesmärgil. EVK tõendist nähtuvalt tegi Vladimir Kovalenko ainsa päringu BLRT aktsiaraamatu seisu kohta 24.07.2010, milliseks ajaks oli üldkoosolek juba toimunud ja ka R P OÜ oli oma aktsiad omandanud. Andmete avaldajaks võib olla nii meediaväljaanne kui ka isik, kes andmeid väljaandele avaldas. Hagejad on selgitanud, et nad soovivad ümber lükata kostja poolt ajalehele “Äripäev” antud intervjuudes avaldatud ebaõiged väited hagejate kohta, mille edastamise eesmärgiks kostja puhul oli suunata need edasi läbi meediaväljaande avalikkusele. Kostja ei saanud intervjuude andmisel eeldada, et meediaväljaanne võttis talt intervjuusid ilma kavatsuseta neid avaldada. Hageja võib nõuda nii ebaõigete andmete ümberlükkamist kui ka parandamist ning nende avaldamisel ei ole sisulist õiguslikku vahet. Lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele on õigustatud ka hagejate taotlus kostja kohustamiseks avaldada ka vastav parandus õigete andmete avaldamise näol. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on pidanud vaidlusaluseid väiteid ekslikult faktiväideteks. Kostja on väljendanud oma arvamust. Hagejad soovivad, et lükataks ümber kostja seisukoht, et hagejad on R P OÜ poolt 2010. aasta suvel aktsiate kokku ostmise taga ning et nad on nende aktsiate valitsejad majanduslikus mõttes. Kostja ei ole saanud kuidagi kontrollida asjaolu, kes on R P OÜ poolt ostetud aktsiate tegelik valitseja. Käesoleval juhul oli kostjal põhjust uskuda, et nendeks isikuteks olid hagejad. Siiski oli see ainult kostja hinnang olukorrale. Seetõttu ei ole vaidlusalused laused mitte faktiväited, vaid kostja hinnangud olukorrale. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded, ei ole ka kostjal kohustust tõendama oma vastuväiteid. VÕS § 1047 lg 2 sätestab küll tõendamiskoormise ümberpööramise reegli, kuid käesoleval juhul see ei kohaldu, sest väited ei ole hagejate au teotavad ega neile majanduslikult kahjulikud. Asjaolu, et hagejad tundsid end puudutatutena, ei ole piisav, et nimetada artiklis avaldatud väiteid au teotavateks. Kostja on esitanud mitu tõendit selle kohta, et vaidlusalused väited vastasid tõele. Kohus on aga need tõendid põhjendamatult arvestamata jätnud ning rajanud otsuse hagejate paljasõnalistele ning tõendamata väidetele, rikkudes sellega oluliselt TsMS § 232 lg-s 1 ja § 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Kohtuotsusega on kostjat kohustatud avaldama omal kulul valeandmeid ümberlükkava avalduse ning selle kohustuse täitmiseks tellima AS-lt Äripäev selle avalduse avaldamise väga konkreetsel viisil ning vormis. Kostja ei saa tagada sellise resolutsiooni täitmist, kuna avalduse avaldamise fakti, sisu

ja vormi üle otsustab AS Äripäev, kellele ei tulene kohtuotsusest mingeid kohustusi. Kohtuotsuse resolutsioon on mittetäidetav. Vaidlusalused väited ei saa rikkuda M G i õigusi. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et keskmisele lugejale oleks teist artiklit lugedes meenunud kohe ka esimene ning et ta oleks seetõttu seostanud M G it ka selle artikli väidetega. Maakohus oleks pidanud eristama kostja poolt avaldatud andmed ajalehe toimetuse poolt avaldatud andmetest, et otsustada kostja vastutuse üle. Maakohus on aga käsitlenud kostja väiteid ja toimetuse avaldatut kompleksselt, omistades ekslikult ajalehe ”Äripäev” artiklite väidetavalt halvustavat konteksti kostjale. Kohus on kohustanud kostjat ebaõigeid andmeid kolmekordselt ümber lükkama. Kostjat on kohustatud kaks korda ütlema, et avaldatud väited olid valed ning lisaks avaldama väidetavalt õiged andmed. Selline otsus on vastuolus seadusega, mis võimaldab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ainult ühe korra. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus rahuldas hagejate nõude andmete ümberlükkamise teksti sõnastuse osas täielikult. Muuta tuleb otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas jääb maakohtu otsus jõusse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, mis puudutavad artiklites I ja II avaldatud faktiväidete õigusvastasust, tõendamiskoormuse jagamist, nõude selgust, hagi rahuldamise võimalikkust kostja vastu ja andmete ümberlükkamise viisi, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalused artiklites I ja II avaldatud väited on faktiväited VÕS § 1047 mõttes. Ka väide „Eeldan, et sellist, piraatlusega sarnanevat pahatahtlikku ülevõtmist koordineerib läbi R P i Kovalenko väimees A Z“ on faktiväide. Selline väide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on väidetu vale ja kohus saab kohustada selle ümber lükkama. Kostja, teades, et ta ei suuda oma väiteid materiaalõiguses esineva advokaadi usaldussuhet kliendiga kaitsva normi tõttu tõendada, võttis andmete avaldamisega endale riski. Nimetatu ei pööra ümber tõendamiskoormust. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et andmete avaldamine oli õigusvastane, lasus väidetu õigsuse tõendamiskoormus kostjal. Maakohus leidis õigesti, et väidetu sõnastus ei ole au teotav, kuid nende au teotav iseloom tuleneb väidetust kogumis ja kontekstis. Mõistliku inimese jaoks ei ole kauaaegse äripartneri teadmata variisikute abil aktsiaid kokkuostvad aktsionärid häid äritavasid austavad. Tegemist on teadliku ja kavala tegevusega ning just sellepärast on sellised valeväited au teotavad. Sisuliselt on tegemist ahnuse motiivil mõjuvõimu saavutamise eesmärgil tegutsemisega. Sellised isikud ei austa teise inimese vara ja ärisuhetes vajalikku partnerlust ning lojaalsust, nad ei ole usaldusväärsed äripartnerid. Mõistlik inimene tajub esitatud andmete avaldamist hagejate avaliku häbistamisena. Põhjendatud ei ole apellandi etteheited maakohtule tõendite hindamise osas. Maakohus leidis sisuliselt, et kaudsete tõenditega ei ole kostja väited arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes püüab teise suuraktsionäri eest varjatult aktsiaid omandada, teeb seda oma volitatu nime välja öeldes. Seda enam, et väikeaktsionärid, kellelt aktsiaid osta tahetakse, on kunagised ettevõtte töötajad ja ilmselt

lojaalsed ka ettevõtte juhile ning teisele suuraktsionärile, kostjale. Kovalenko poolt huvi tundmine EVK valduses olevate aktsionäride andmete vastu enne 29.06.2010 üldkoosolekut võib olla ajendatud soovist aktsiaid omandada, kuid ei tõenda asjaolu, et K andis korralduse tunnistajatele helistada ja aktsiaid varjatult omandada. Aktsiate omandamise soov kui selline ei ole taunitav, samas kui selle soovi realiseerimine varjatult ja variisikute kaudu ei ole häid äritavasid järgiv. Hagi on esitatud õige kostja vastu. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Kui andmed avaldatakse meedias, siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele esitanud isik. Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka kostja, kes esitab andmed meediaväljaandele ja temalt saab nõuda andmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-166-12, p 13). Kohus saab kohustada seega kostjat lükkama ümber hageja nõutud viisil ebaõiged andmed vaidlusalused artiklid avaldanud meediaväljaande ees. Põhjendamatu on apellandi väide, et kuivõrd M.Gnidini nime väidetes ei mainitud, ei rikkunud see hageja II huve. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on isikul, kes on väite avaldamisest isiklikult puudutatud. See eeldab, et isikut on üldsusele äratuntavalt esitletud. Äratuntavus esineb juba sellisel juhul, kui isik on ilma tema nime nimetamata vähemalt osale artiklite lugejaskonnast või adressaatide ringist artiklis esitatud väidete kaudu piisavalt äratuntav. Hageja II identifitseerimiseks ei piisa küll üksnes tema subjektiivsest arvamusest, et artiklites avaldatud väited käivad tema kohta. Samas piisab, kui ta on äratuntav oma tutvus- või äriringkonnas. Kostja ei ole eitanud, et AS BLRT Grupp näol on tegemist Eesti majandusruumis olulise käibe ja suurusega ettevõttega, kelle juhtivate aktsionäride vahelised suhted on avalikkuse või vähemalt äriringkondade suure tähelepanu all. Vaidlusaluste väidete põhjal leidis maakohus õigesti, et hoolimata M.G nime mittemainimisest artiklis I on hageja II selle põhjal identifitseeritav. Nimetatud järelduse tegi maakohus juba üksnes artikli I ja II põhjal, 27.07.2011 ilmunud artikkel üksnes süvendas nimetatud muljet. Maakohus ei ole leidnud, et artiklite halvustav iseloom tuleneb meediaväljaande toimetuse täiendustest ning küsimuste sõnastuse kontekstist. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohtul tulnuks hagejate nõue rahuldada kitsamalt. Kui kohus kohustas ümber lükkama tegelikkusele mittevastavad väited ja kinnitama, et need väited olid valed, puudus vajadus avaldada veel lõik samade andmete parandusega. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsust muuta. Kostjat ei saa lisaks andmete ümberlükkamisele kohustada avaldama lõiku, mille kohaselt ei ole hagejad isiklikult ega mistahes isikute kaudu enne 2010 aktsionäride üldkoosolekut ostnud kostja selja taga kokku AS BLRT Grupp aktsiaid ega omandanud sellise tegevuse tulemusena isiklikult ega mistahes isikute (sealhulgas V K väimehe A Z või OÜ R P ) kaudu tehase endistelt töötajatelt AS BLRT Grupp aktsiaid. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja hageja nõue jätta rahuldamata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et otsus on hagejate poolt nõutud viisil andmete ümberlükkamiseks täidetav. Nimetatud osa hagejate taotlusest on käsitletav kohtuotsuse täitmise korra määramisena TsMS § 445 lg 1 mõttes. Tegemist ei ole andmete ümberlükkamise materiaalõigusliku nõude rahuldamisega. Hagejad on teinud AS-le Äripäev vastavasisulise päringu ja nimetatud meediaväljaandelt saabunud vastuse kohaselt (I kd, tl 112-113) on kostjal võimalus osta võrgu- ja paberväljaande lehepinda ebaõigeid andmeid ümberlükkava teksti avaldamiseks päevalehes „Äripäev“ vastavalt tsiviilasjas jõustunud kohtuotsuses toodud tingimustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seega hagejate poolt valitud andmete ümberlükkamise viisi puhul olla täitmise takistuseks asjaolu, et AS Äripäev ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejate nõue rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsust tuleb muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist hagi rahuldamisega 70 % ulatuses, mistõttu jäävad poolte menetluskulud maakohtus 70 % ulatuses kostja kanda ja 30 % ulatuses hagejate kanda võrdsetes osades (TsMS § 163 lg 1). Ringkonnakohtu istungil pakkus kohus pooltele kompromissina hagejate nõude rahuldamist sarnases ulatuses, viidates kostja vastuses pakutud variandile (I kd, tl 118). Kumbki pool kompromissiga sellisel kujul ei nõustunud. TsMS § 163 lg-s 2 sätestatust tulenevalt jätab ringkonnakohus seetõttu poolte kohtukulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.