Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-27287
Tsiviilasi
Condor Inkasso OÜ hagi Evgeny Kobenyaki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
322,19 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Condor Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Condor Inkasso OÜ (rk: 11081243), esindaja Jüri Koger Vastustaja (kostja) – Evgeny Kobenyak (ik: 35202093736)
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2012 otsus.
esindajad
RESOLUTSIOON
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Condor Inkasso OÜ hagi Evgeny Kobenyaki vastu ning mõista Evgeny Kobenyakilt Condor Inkasso OÜ kasuks välja võlgnevus 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 19 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 15.02.2013 seisuga 141 (ükssada nelikümmend üks) eurot ja 63 senti ja viivis
protsendina (0,07% päevas) põhinõudest 322,19 eurot alates 16.02.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud maakohtus Evgeny Kobenyaki kanda.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Evgeny Kobenyaki kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Condor Inkasso OÜ esitas 13.06.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Evgeny Kobenyaki vastu võlgnevuse 602,18 eurot saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohtule esitatud hagiavalduses palus Condor Inkasso OÜ mõista E. Kobenyakilt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 322,19 eurot, viivis nõude loovutamise hetkel summas 4,84 eurot, viivis alates 30.05.2011 kuni 17.11.2011 summas 38,53 eurot (322,19 eurot x 0,07% x 171 päeva) ja TsMS § 367 alusel viivis 0,07% päevas põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi XXX omanik. Kostjal oli tekkinud korteriühistu ees majandamiskulude võlgnevus (põhivõlg 322,19 eurot, viivis 4,84 eurot), mille Korteriühistu XXX loovutas 29.05.2011 hagejale. Hageja väitel teavitati kostjat nõude loovutamisest koos korteriühistu jooksvate arvetega. Kostja esitatud arved ei tõenda võlgnevuse puudumist hageja ees, sest loovutatud nõue ei saa kajastuda võlana korteriühistu arvel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole talle nõude loovutamisest teatatud. Võlgnevuse tekkimise hetkel oli kostja töötu. 2011 juunis-juulis tasus kostja võla täies ulatuses ja juulis 2011 tegi olulise ettemakse. Kuna kostja ei teadnud nõude loovutamisest, tasus ta võla korteriühistule. Kuna kostja tasus juulis kogu võlgnevuse koos arvetel esitatud viivisega, puudub alus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 22. mai 2012 otsusega Condor Inkasso OÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt VÕS § 169 lg-st 1; §-st 170 ja § 172 lg-st 1 asjas oluline tuvastada, kas kostja oli teadlik nõude loovutamisest ning kas ta võis võla tasuda korteriühistule. Kostja eitas, et ta oli nõude loovutamisest teadlik. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et korteriühistu teatas nõude loovutamisest kostjale või et hageja ise esitas kostjale nõude loovutamise kohta vastava dokumendi. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on perioodi 01.01.2011 kuni 30.03.2011 osas esitatud kostja vastu põhinõue 383,72 eurot ja kõrvalnõue 136 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud korteriühistu arvetest nähtub, et 30.03.2011 seisuga oli kostja võlgnevus korteriühistu ees 338,55 eurot. Seda summat ei ole korteriühistu edasistest arvetest välja jätnud ning on arvestanud kostjale edasi nii jooksvaid kulusid kui võlgnevust eelmisest perioodist. Kostjale on arvestatud aprillis võlgnevust eelmisest perioodist, s.o 30.03.2011 seisuga, 338,55 eurot ja jooksvaid kulusid aprilli eest 67,91 eurot. Jätkuv võlgnevuse arvestus ei ole kadunud ka mai, juuni ja juuli arvetest. Kohus tuvastas arvete alusel, et kostjale arvestati lisaks võlgnevusele majandamiskulusid järgmiselt: mais 46,17 eurot, juunis 42,80 eurot ja juulis 42,17 eurot. Kostja tasus võlgnevust järgmiselt: 26.04.2011 summas 88,81 eurot, 20.05.2011 summas 57,69 eurot, 30.06.2011 summas 35,51 eurot ja 29.07.2011 summas 359,77 eurot. Seega ei vasta tõele hageja väide, et loovutatud nõue ei saa kajastuda võlana korteriühistu arvel, kuna see on võlana korteriühistu arvel kajastunud. Korteriühistu oleks pidanud selguse mõttes jätma nõude loovutamise korral arvestamata võlgnevuse, mille ta loovutas. Seetõttu ei saa arvestada hageja väidet, et kostja oli nõude loovutamisest teadlik ning oleks pidanud võlgnevuse tasuma hagejale. Võlgnevuse tasumisel hagejale oleks kostja võlgnevus korteriühistu arvestuse näitel püsinud ka edaspidi. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 13.06.2011 oli kostja võlgnevus korteriühistu arvest nähtuvalt 315,51 eurot, kuid enne makseettepaneku kättesaamist oli kostja võlgnevuse tasunud. Makseettepanek (summas 602,18 eurot, sh põhinõue 383,72 eurot, kõrvalnõue 136 eurot, jooksev viivis 0,5% päevas, riigilõiv 47,93 eurot) toimetati kostjale kätte 29.09.2011. Kostja esitas sellele vastuväite, kuna oli võlgnevuse korteriühistule tasunud. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja on võlgnevuse perioodist 01.01.2011 kuni 30.03.2011 tasunud korteriühistule 29.07.2011, s.o enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse kättesaamist. Alles makseettepaneku esitamisega kostjale on tõendatud kostja teadlikkus nõude loovutamisest. Hageja oleks pidanud enne hagi esitamist novembris 2011 kontrollima kostja vastuväiteid ja esitama kõik nõuet tõendavad dokumendid, sh postikviitungid nõude loovutamise teatise kostjale üleandmise tõendamiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Condor Inkasso OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. mai 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada; juhul kui otsuse tegemine ringkonnakohtu poolt ei ole võimalik, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) märgib kohus ekslikult, et hagi esitati 24.11.2011. Hageja esitas hagi 17.11.2011, mille kohta saabus automaatne kinnitus, et kohus võttis vastu hagimaterjalid E. Kobenyaki vastu;
2) oleks asjaolu, millal sai kostja teada nõude loovutamisest, et otsustada, kas kostjal oli õigus tasuda võlgnevus endisele võlausaldajale, oluline siis, kui oleks tõendatud võla tasumine. Kohus leidis alusetult ainult korteriühistu arvete alusel, et kostja tasus võlgnevuse 29.07.2011. Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis ega põhjendanud, miks tuleb osa tõendeid jätta tähelepanuta. Kostja väide võla puudumisest seoses tasumisega on tõendamata, kuna kostja ei esitanud vastavat maksekorraldust ka pärast hageja sellekohast viidet. Kohus ei andnud hinnangut korteriühistu 12.10.2011 teatisele, kus korteriühistu selgitab võlgnevuse suurust ja seda, et kostja on endiselt kohustatud tasuma võla. Asjaolu, et antud tõendi esitas kohtule kostja, tõendab, et kostjale on lisaks arvete esitamisele selgitatud võla olemasolu. Seega oli kostja võlast teadlik. Teatisest järeldub üheselt, et korteriühistu ei tunnista, et nõue, mis loovutati hagejale, oleks korteriühistule tasutud 12. oktoobriks 2011. Korteriühistu 04.08.2011 arves on võla jääk kajastatud ebapiisava selgitusega, kuid kuna korteriühistu on andnud välja tõendi oma raamatupidamise/arvete kohta, siis tuleb lähtuda korteriühistu 12.10.2011 tõendist; 3) pöördus hageja pärast kohtuotsuse saamist veelkord korteriühistu poole, et saada aru, miks korteriühistu näitas 04.08.2011 arves laekumise. Juhataja selgituse järgi ei ole võlasummat 322,19 eurot reaalselt laekunud, kuid raamatupidaja otsustas mingil hetkel näidata, et raha on laekunud, põhjendades seda asjaoluga, et kui nõue on loovutatud, siis ei saa korteriühistu edaspidi arvetes näidata, et korteriomanikul on võlgnevus nimetatud summas. Selleks, et saldo läheks nulli, pidigi näitama laekumise, kuigi laekumist tegelikult ei olnud. Hageja on samuti seisukohal, et pärast nõude loovutamist ei tohiks korteriühistu enam oma arvetes näidata, et loovutatud nõue kuulub tasumisele korteriühistule. Korteriühistu andis selles osas täiendava selgituse 12.10.2011 teatisega. Korteriühistu andis selgituse ka 04.06.2012 arves, kus on kirjutatud (tõlge): vastavalt 11.05.2011 lepingule 110427 on Teie võlgnevus Condor Inkasso OÜ ees seisuga 31.05.2012 summas 322,19 + 4,84 (viivis) = 327,03 eurot. Korteriühistu raamatupidaja väljastas korteriühistu juhatuse nõudel 25.05.2012 tõendi, millest nähtub täiendavalt 04.08.2011 arves laekumise kajastamise põhjus. Korteriühistu arvete ebaõigete andmetega tegemise põhjuseks oli korteriühistu ebajärjekindel tegevus: - korteriühistu juhatuse esimees andis raamatupidajale nõude loovutamisega seotud dokumente juulis 2011, vaatamata sellele, et nõue loovutati 29.05.2011; - raamatupidaja jättis loovutatud nõude välja (näidates laekumist, mida pole olnud) korteriühistu arvetest alates 04.08.2011 raamatupidamise korraldamise selguse mõttes. Seega jätkuv võlgnevuse arvestus kadus 2011 augusti arvest, kuigi oleks pidanud kaduma juba juuni arvest. Hageja ei ole süüdi selles, kui pärast nõude loovutamist teeb esialgne kreeditor oma raamatupidamises vigu; 4) taotleb apellant täiendavate tõendite asja juurde võtmist. 29.07.2011 maksekorralduse, KÜ XXX arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 01.-31.07.2011 kohta (millest nähtub, et kostja ei ole hagis nõutud summat tasunud), 25.05.2012 raamatupidamistõendi ja 04.06.2012 arve maakohtus esitamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et korteriühistu loovutas hagejale nõude 29.05.2011. Hageja ei vastuta selle eest, et korteriühistu arvestas jätkuvalt võlgnevust korteriühistu mai, juuni ja juuli arvetes ning seejärel näidati 04.08.2011 arves laekumist, mida tegelikult ei olnud. Hageja lähtus heauskselt korteriühistu juhataja selgitusest, mille kohaselt mingit raha ei ole kostjalt võla katteks laekunud. Hagejal tuli pärast asja lahendamist maakohtus täiendavalt pöörduda selgituste saamiseks korteriühistu raamatupidaja poole. Hageja sai uusi tõendeid alles pärast otsuse tegemist. Tõendeid kogumis arvestades on üheselt tõendatud, et kostja ei ole oma võlajääki ei hageja ega ka esialgse võlausaldaja ees tasunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Viru Maakohtu 22. mai 2012 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning mõistab E. Kobenyakilt Condor Inkasso OÜ kasuks välja võlgnevuse 322,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 15.02.2013 seisuga 141,63 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise 0,07% päevas põhinõudelt 322,19 eurot alates 16.02.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Asja materjalidest nähtuvalt omandas hageja kostja vastu nõude KÜ-lt XXX loovutamislepingu alusel. Nõude loovutamisega läksid hagejale üle nii majandamiskulude (KÜS § 151) võlgnevuse kui viivise (KÜS § 7 lg 4) nõue. Maakohus menetles Condor Inkasso OÜ hagi E. Kobenyaki vastu lihtmenetluses TsMS § 405 sätete alusel. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 peab kohus ka lihtmenetluses tagama oluliste menetlusõiguste järgimise. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Asja materjalidest nähtub lühidalt alljärgnev. Hageja nõue kostja vastu põhines kostja poolt korteriühistule majandamiskulude mittetasumisel. Kostja vastusest nähtuvalt on ta võlgnevuse korteriühistule tasunud 2011 juulis (sh hagejale loovutatud nõude) ning seetõttu ei saa nõuet olla ka hagejal. Kostja lisas vastusele muu hulgas korteriühistu poolt talle 12.10.2011 saadetud teatise, millest nähtuvalt Condor Inkasso OÜ on kostja vastu pöördunud kohtusse võla sissenõudmiseks. Vastuseks kostja vastusele on hageja teatanud maakohtule, et kostja väited võla tasumisest ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras oleks maakohus pidanud võimaldama pooltele esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, kas kostja väide ka loovutatud nõude tasumisest on tõene või mitte. Sellega rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud selgitamiskohustust. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kuivõrd maakohus rikkus asja menetlemisel selgitamiskohustust, siis rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse ja võtab asja materjalide juurde 04.06.2012 arve, KÜ XXX raamatupidaja kirjaliku selgituse, 29.07.2011 maksekorralduse ja KÜ XXX arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku kohta 01.07.2011-31.07.2011.
7.Maakohus on põhjendanud hagi rahuldamata jätmist sellega, et kostja on võlgnevuse loovutatud nõude osas tasunud 29.07.2011 korteriühistule ning kuna kostja ei teadnud nõude loovutamisest, siis on tal hageja nõutud kohustus täidetud. Maakohtu selline järeldus on ebaõige ning seetõttu on maakohus põhjendamatult jätnud hagi rahuldamata. KÜ XXX arvelduskonto väljavõte ajavahemiku kohta 01.07.2011-31.07.2011, 29.07.2011 maksekorraldus ja KÜ XXX raamatupidaja kirjalik selgitus tõendavad, et kostja tasus 29.07.2011 korteriühistule üksnes 32,74 eurot, s.o osaliselt 2011 juunikuu teenuste eest. Hagejale loovutatud nõuet ei ole kostja korteriühistule tasunud ning märge 04.08.2011 arvel
(t.l 37), et kostja on tasunud korteriühistule 29.07.2011 359,77 eurot, ei tõenda loovutatud nõude tasumist. Lisaks nähtub korteriühistu 12.10.2011 selgitusest kostjale (t.l 38) seoses 04.08.2011 arvega, et hagejale loovutatud nõue on kostja poolt tasumata. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et võlgnevuse tasumist korteriühistule saanuks kostja tõendada kirjalike tõenditega (näiteks maksekorraldus vaidlusaluse summa tasumise kohta). Selliseid tõendeid ei ole kostja esitanud ka apellatsioonimenetluses. Seetõttu on hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse 322,19 euro väljamõistmiseks põhjendatud. Lisaks põhivõlgnevusele nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates 30.05.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi põhinõudelt 0,07% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vaidles viivisenõudele vastu üksnes põhjusel, et ta on põhivõlgnevuse tasunud ning seetõttu puudub alus temalt viivist nõuda. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on olnud viivituses võlgnevuse 322,19 euro tasumisega kokku 628 päeva (ajavahemikul 30.05.2011 kuni 31.12.2011 216 päeva; 2012 366 päeva ja ajavahemikul 01.01.2013 kuni 15.02.2013 46 päeva) ning nimetatud ajavahemiku eest tuleb kostjalt välja mõista viivis kokku 141,63 eurot (322,19 x 0,07% x 628 päeva = 141,63 eurot). Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis TsMS § 367 järgi 0,07% päevas põhinõudelt 322,19 eurot alates 16.02.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi ja ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.