Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-09-12156

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Pankrotitoimkond on pankrotimenetluse lõpetamisega nõustunud.

3(10)

2-09-12156

OÜ HH (pankrotis) pankrotimenetluses on vahendite ebapiisavuse tõttu jaotise alusel tehtud väljamakse ainult AS Eesti Krediidipank pandiga tagatud nõude osaliseks rahuldamiseks summas 61 869 eurot. II järgus väljamakseid ei tehtud, III järgus nõudeid ei tunnustatud. Andmed tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud OÜ HH(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: tunnustatud nõude eest jäänud raha saamata (eurodes)

võlausaldaja

Kokku Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta

1 788 903,87

Pandieseme - registriossa nr XXX kantud, XXXasuva korteriomandi - müügist laekus pankrotivarasse 63 000 eurot (müügisumma ei sisaldanud käibemaksu). Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotivara on müüdud. Võlgnikul teistelt isikutelt muud vara saada ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel - pankrotivara ja nõuete väljaselgitamisega seotud toimingud; - pankrotimenetlusega seonduva kuriteokaebuse ja tsiviilhagi ettevalmistamine ja esitamine.

4(10)

2-09-12156

Pankrotihaldur on läbi viinud kõik seadusega ettenähtud toimingud. Pankrotihaldur 22.03.2011.a esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Halduri avalduse alusel on 04.04.2011.a alustatud kriminaalasi nr

XXXXXXXXXX.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur on esitanud tsiviilhagi seoses kriminaalasjaga nr XXXXXXXXXX. Muid hagisid pankrotihaldur esitanud ei ole. Kohtukulud ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Lõpparuandest ei nähtu kohtukulusid. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel on OÜ HH(pankrotis) pankrotihaldur kindlaks teinud ja lõpparuandes ära märkinud alljärgneva: OÜ HH(pankrotis) pankrotimenetluse käigus on ilmnenud asjaolud, mis viitavad kuriteo toimepanemisele, s.h halduril on alust arvata, et osaühingu juhtimisorganite liikmed on:

5(10)

2-09-12156

18.11.2009.a sõlmis AG võlgniku juhatuse liikmena notariaalselt tõestatud korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille järgi võlgnik müüs OÜ-le B kokku 36 korteriomandit. Vastavalt lepingule oli kõikide korteriomandite müügihinnaks kokku 35 107 200 eesti krooni (ei sisaldanud käibemaksu). Lepingu p-s 2.37 kinnitas AG OÜ HH esindajana, et nimetatud summa oli OÜ B tasunud OÜ-le HH lepingu sõlmimise päevaks, s.o hiljemalt 18.11.2009. 26.11.2009.a sõlmis AG veel ka teise notariaalselt tõestatud korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille alusel müüs võlgnik OÜ-le B kokku 3 korteriomandit, mille reaalosadeks olid panipaigad. Vastavalt lepingu p-dele 2.1 – 2.4 oli nende korteriomandite müügihinnaks kokku 30 000 eesti krooni (ei sisaldanud käibemaksu). Lepingu p-s 2.4 kinnitas AG, et nimetatud summa oli OÜ B poolt tasutud lepingu sõlmimise päevaks, s.o hiljemalt 26.11.2009. Halduri hinnangul on alust arvata, et osaühingu juhatuse liige (liikmed) on eelnimetatud tehingute tulemusena suures ulatuses omastanud või pööranud kolmanda isiku (OÜ B ) kasuks võlgniku vara (KarS § 201 lg 2 p 2) või kasutanud ebaseaduslikult ära osaühingu vara käsutamise õigust ja osaühingu varaliste huvide järgimise kohustust, millega on tekitanud osaühingule suure varalise kahju (KarS § 2172). Vaatamata sellele, et AG’i poolt 18.11.2009.a ja 26.11.2009.a lepingutes antud kinnituse kohaselt oli OÜ B kogu korteriomandite ostuhinna kokku summas 35 137 200 krooni võlgnikule tasunud, ei ole OÜ HH (pankrotis) pangakontodele korteriomandite müügihinda laekunud (OÜ B ei ole võlgnikule mistahes summasid tasunud). Pankrotihalduri hinnangul on ebareaalne, et OÜ B oleks maksnud sellise summa ka sularahas. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ka raamatupidamisdokumente, mis kinnitaksid sellise summa laekumist kassasse. Haldurile kättesaadavate andmete põhjal on ka äärmiselt ebatõenäoline, et OÜ-l B oleks olnud selliseid rahalisi vahendeid korteriomandite müügihinna tasumiseks, kuna tegemist oli sisuliselt varatu ja majandustegevuseta äriühinguga. Seega on võlgnikule kuulunud korteriomandid, mille turuväärtuseks oli enam kui 35 miljonit krooni, antud üle OÜ B omandisse ilma, et viimane oleks nende eest midagi tasunud. Nimetatu on käsitletav osaühingu vara pööramisena suures ulatuses kolmanda isiku (OÜ B ) kasuks KarS § 201 lg 2 p 2 tähenduses. Välistada ei saa ka seda, et võõrandatud korteriomandid jäid võlgniku juhatuse liikme AG’i kontrolli alla, s.t juhatuse liige AG pööras osaühingu vara enda kasuks. Haldur märgib, et kui isegi asuda seisukohale, et võlgniku juhatuse liikme(te) ülalkirjeldatud tegevus ei vasta KarS § 201 sätestatud süüteo tunnustele, esinevad nende tegevuses KarS § 2172 sätestatud süüteo tunnused. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. See kohustus tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Osaühingule kuulunud korteriomandite (turuväärtusega enam kui 35 miljonit krooni) müümine ilma nende eest mistahes vastutasu saamata (s.t vara tasuta loovutamine) ei ole kooskõlas ÄS § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme kohustustega, vaid käsitletav osaühingu vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisega ja osaühingu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega KarS § 2172 tähenduses, millega tekitati osaühingule kahju enam kui 35 miljoni krooni suuruses summas. Pankrotihalduri arvates ei ole välistatud, et võlgniku ja OÜ B esindajate tegevuses esinevad ka KarS § 3892 sätestatud süüteo tunnused, kuna üheks eesmärgiks 18.11.2009.a. ja 26.11.2009.a 6(10)

2-09-12156

lepingute sõlmimisel võis olla OÜ-le B sisendkäibemaksu tagastusnõude tekitamine olukorras, kus oli ilmne, et võlgnik ei suuda tekkivat käibemaksukohustust täita. Haldur märgib, et osaühingu juhatuse liikme(te) tegevuses esinevad samade kuritegude tunnused ka seoses võlgniku pangakontodelt tehtud ülekannetega OÜ B kasuks. Sisuliselt kogu Heki tee 4-44 ja Heki tee 4-51 korteriomandite müügist laekunud summad, vastavalt 119 990 krooni ja 59 997 krooni on võlgniku arveldusarvelt kantud edasi OÜ-le B . Halduri hinnangul ei ole usutav, et OÜ B oleks tegelikult osutanud võlgnikule mistahes teenuseid, mille alusel oleks OÜ HH võlgnenud OÜ-le B nimetatud summad. Seetõttu on pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liikme(d) on ka eelnimetatud summad pööranud ebaseaduslikult kolmanda isiku (OÜ B ) kasuks või need omastanud või on tegemist osaühingu vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisega ja osaühingu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega KarS § 2172 tähenduses, millega on tekitatud osaühingule kahju. Eespool kirjeldatud asjaolud viitavad ka KarS § 384 lg 1 sätestatud kuriteo tunnustele. Korteriomandite võõrandamisega OÜ-le B muutsid võlgniku juhatuse liikmed võimatuks saneerimise ning sisuliselt varatuks ka osaühingu, põhjustades sellega vältimatult võlgniku pankroti väljakuulutamise. Vaieldamatult põhjustas see osaühingu maksevõime olulise vähenemise KarS § 384 tähenduses. Seega esinevad juhatuse liikme(te) tegevuses ka KarS § 384 lg 1 sätestatud süüteo tunnused. Võlgnik müüs 18.11.2009.a lepingu alusel OÜ-le B Heki tee 4-26 korteriomandi, mille oli ca 5 kuud varem sõlmitud lepingu alusel müünud DH’ile, mille eest oli saanud DH’ilt juba 614 344,67 krooni ning mille omandi oli ülejäänud müügihinna laekumisel võlgnik kohustatud üle andma DH’ile. Sama korteriomandi võõrandamisega OÜ-le B muutis võlgnik korteriomandi üleandmise DH’ile võimatuks. Sellest tulenevalt on DH esitanud osaühingu pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 39 263,78 eurot (614 344,67 krooni). Eeltoodust tulenevalt võib juhatuse liikmete tegevus vastata KarS § 209 sätestatud süüteo (kelmus) tunnustele. Vastavalt ÄS §-le 183 peab osaühingu juhatus muu hulgas korraldama raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded õigusaktides sätestatud korras ja säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamise kohustus hõlmab raamatupidamise seaduse § 14 kohaselt ka majandusaasta aruande koostamist. Osaühingu majandusaastaks oli kalendriaasta, seega pidanuks 2008. majandusaasta aruanne olema koostatud ja äriregistrile esitatud hiljemalt 30.06.2009 ning 2009. majandusaasta aruanne hiljemalt 30.06.2010. Osaühingu juhatuse liikmed ei ole eelnimetatud kohustusi täitnud. Osaühingu juhatuse liikmed ei ole esitanud pankrotihaldurile mistahes raamatupidamisdokumente ega ole pankrotihaldurile teadaolevalt tänaseni koostanud ega äriregistrile esitanud osaühingu 2008. ja 2009. majandusaasta aruandeid. Eeltoodust tulenevalt on haldur arvamusel, et võlgniku juhatuse liikmed on teadvalt rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid ning seeläbi oluliselt raskendanud ülevaate saamist OÜ HH varalisest 7(10)

2-09-12156

seisundist, mistõttu võivad nimetatud isikute tegevuses esineda KarS §-s 3811 lg 2 sätestatud süüteo tunnused. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Igal juhul pidi maksejõuetus olema võlgniku juhatuse liikme(te) jaoks ilmne alates hetkest, mil Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.01.2010.a määrusega muutmata Harju Maakohtu 12.10.2009.a määruse, millega jäeti kinnitamata saneerimiskava ja lõpetati saneerimismenetlus. Kuivõrd saneerimiskava nägi ette eelviidatud korteriomandite müügist saadavate vahendite arvel võlausaldajate pandiga tagatud nõuete rahuldamise 100 % ulatuses ning ülejäänud nõuete rahuldamise 27 % ulatuses, pidi võlgnik olema teadlik, et tema varadest ei piisa kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kui saneerimiskava jääb kinnitamata. Vaatamata sellele osaühingu juhatus pankrotiavaldust ei esitanud. Osaühingu pankrot kuulutati 07.05.2010.a välja AS SE(äriregistrist kustutatud) avalduse alusel. Osaühingu juhatuse liikme(te) tegevusetus pankrotiavalduse esitamisel võib vastata KarS § 3851 sätestatud süüteo tunnustele. Haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmete eelkirjeldatud tegevusega on toime pandud OÜ HH (pankrotis) maksejõuetuse tahtlik põhjustamine. Pankrotihaldur 22.03.2011.a esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Halduri avalduse alusel on 04.04.2011.a alustatud kriminaalasi nr XXXXXXXXXX. Samuti on haldur 28.11.2012.a. esitanud tsiviilhagi A Š ’lt ja AG’ilt kuriteoga tekitatud kahju summas 2 849 215,40 eurot (44 580 534 krooni) OÜ HH (pankrotis) kasuks solidaarselt väljamõistmiseks. Kriminaalmenetlus on halduri kinnitusel kohtueelses staadiumis, samas see ei takista pankrotimenetluse lõpetamist. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning vastutama juhatuse liikme kohustuse rikkumise eest. Pankrotihalduri poolt välja selgitatust lähtudes leiab kohus, et OÜ HH (pankrotis) juhatuse liikmed A Š ja AG on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, millega on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Kas on toime pandud ka kuriteo tunnustega tegu, selle selgitab välja pankrotihalduri avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Kohus on tuvastanud, et 27.05.2010 toimunud OÜ HH (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastu võetud otsus lõpetada OÜ HH (pankrotis) ettevõtte tegevus ning kustutada OÜ HH (pankrotis) kui juriidiline isik pankrotimenetluse lõppedes registrist, on kohtu poolt kinnitamata toimiku korduva pikaajalise viibimise tõttu määruskaebuste lahendamisel teise astme kohtus. Kohus leiab, et võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud 8(10)

2-09-12156

otsus võlgniku tegevuse lõpetamiseks ja likvideerimiseks pankrotimenetluse lõpuks tuleb kinnitada ning Andres Hermet’il tuleb kustutada OÜ HH (pankrotis) viivituseta registrist pärast seda, kui registrist kustutamist võimaldavad kriminaalasja ja tsiviilhagi menetlused.

9(10)

2-09-12156

Haldur on, täites kohtu poolt pandud kohustusi, selgitanud välja pankrotivara ja nõuded, müünud vara ning esitanud kuriteokaebuse ja tsiviilhagi. Haldur on täitnud ka kõik muud pankrotiseadusega ettenähtud kohustused – viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekud, s.h nõuete kaitsmise ja koostanud ning esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku ning lõpparuande. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 7 766,95 eurot, millele lisandub käibemaks 1 553,39 eurot. Taotletava tasuga on nõustunud pankrotitoimkond 05.12.2012 läbi viidud koosolekul. Lõpparuande järgi on pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 63 020,40 eurot. Pankrotihaldur on palunud tasu 7 766,95 eurot, millele lisandub käibemaks 1 553,39 eurot välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ’le L . Arvestades, et taotletav tasu on kooskõlas PankrS §-is 651 toodud halduri tasu piirmääradega, leiab kohus, et Andres Hermet’i taotlus tasu osas tuleb rahuldada.

Hannes Olev Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.