Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele (TsMS § 455 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

23.02.2011 esitas Eesti Vabariik Tartu Maakohtule hagiavalduse Kalev Klaari vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 alusel põhjusel, et nõue on rahuldatud. Hageja on teinud 03.02.2011 järgmised arvestused ja väljamaksed: 1465,73 eurot (isiku pangaarvele väljamaks), 18,74 eurot (kinnipeetud pensionikindlustusmakse), 389,63 eurot (tulumaks) ja 618,45 eurot (sotsiaalmaks), kokku summas 2492,55 eurot. Kohtute Raamatupidamiskeskus tegi maksed tulenevalt Harju Maakohtu 30.04.2010 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-58203, mille kohaselt tuli Kalev Klaari kontole kanda saneerimisnõustaja tasu 39 000 krooni (2492,55 eurot) nõustamisteenuse eest, mida Kalev Klaar andis OÜ Sombrero saneerimismenetluses. Kohtute Raamatupidamiskeskus arvas sellelt summalt maha ka eelpool nimetatud maksud. 08.02.2011 esitas Kalev Klaar kohtutäiturile täitmisavalduse 1026,83 euro ulatuses. 14.02.2011 sai Kohtute Raamatupidamiskeskus kohtutäitur Jaanika Pajustelt täitmisasjas nr 185/2011/214 täitmisteate, milles nõutakse 1199,89 euro (sisaldab täitekulusid) tasumist vabatahtlikult, kui nimetatud summat vabatahtlikult etteantud tähtajaks ei tasuta, siis on nõutavaks summaks 1353,79 eurot (koos täitekuludega).

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja asub seisukohale, et Harju Maakohtu 30.04.2010 määruse nr 2-09-58203 resolutsiooni punkte 5 ja 6 tuleb tõlgendada selliselt, et seal märgitud summa 2492,55 eurot tuleb kanda Kalev Klaari arvele. Kostja arvates ei tohtinud Kohtute Raamatupidamiskeskus sellelt summalt maha arvata seadusest tulenevaid makse (sotsiaalmaks, tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaks), kuna kohtumääruses ei ole seda kirjas. Kostja hinnangul saab saneerimisnõustaja tasu väljamaksmise aluseks olla ainult kohtumäärus ja seal sätestatud summad. Kostja arvates ei saa kohtunik kohtumääruse väliselt enam kohtumääruses kirjapandut tõlgendada. Kostja palub jätta hageja nõude rahuldamata ja rahuldada kohtutäitur Jaanika Pajuste otsus.

KOHTUISTUNG

Kostja jäi kohtuistungil varasemate seisukohtade juurde. Hageja tunnistas, et kohtuotsuse resolutsioon ei olnud üheselt mõistetav ja tekitas küsimusi ka Kohtute Raamatupidamiskeskusele, mistõttu nad pöördusid selguse saamiseks määruse teinud kohtuniku poole. Vastuseks said nad, et resolutsioonis nimetatud summalt tuleb maksud maha arvata. Kostja ei olnud endiselt nõus sellise kohtuniku poolse käitumisega, et kohus lahendab asja e-kirjade vahendusel. Kostja arvates tuleb selliseid asju teha kas otsuste või määruste kaudu.

KOHTU SEISUKOHT

TMS § 221 lg 1 annab Kohtute Raamatupidamiskeskusele kui võlgnikule õiguse esitada Kalev Klaari kui sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hageja on nõude 03. 02. 2011 rahuldanud. Hageja leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-58203 on täidetud ja Kalev Klaarile väljamaksmisele kuuluvalt summalt on maha arvestatud seadusest tulenevad maksud. Kostja on leidnud, et kohtumäärus makse ei sisalda. Kohus leiab, et tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 40 lg-st 1 on tulumaksu kinnipidajaks residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja. Käesoleval juhul on tulumaksu kinnipidajaks Kohtute Raamatupidamiskeskus kui riigiasutus. Käsunduslepingu kohaselt oli Kalev Klaari käsundiandjaks OÜ Sombrero, kes oleks pidanud tasult maksud kinni pidama. Kuna seda ei olnud tehtud, siis pidi seda tegema Kohtute Raamatupidamiskeskus kui riigiasutus, kes tasu määruse alusel välja maksis. TuMS § 40 lg 2 kohaselt peetakse tulumaks kinni väljamakse tegemisel. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 4 kohaselt maksab sotsiaalmaksu residendist juriidiline isik, füüsiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lg-s 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident, riigi-, valla- või linnaasutus, riik, vald või linna käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel. Tulenevalt SMS § 2 lg 1 p-st 1 tuleb sotsiaalmaksu maksta töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt. Tulenevalt kogumispensionide seaduse (edaspidi KoPS) § 2 lg 1 kohaselt jaguneb kogumispension kohustuslikuks ja täiendavaks. Tulenevalt sama seaduse §-st 9 on kohustusliku kogumispensioni makse määraks 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt. KoPS § 6 kohaselt on kohustatud isikuks tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt. Kohus leiab, et hageja on käitunud õiguspäraselt, pidades väljamakstavalt saneerimisnõustaja Kalev Klaari tasult kinni seaduses ettenähtud maksud. Harju Maakohtu poolt määrati 30.12. 2009 a. OÜ Sombrero saneerimisnõustajaks füüsiline isik Kalev Klaar (tl. 64-65).Määrusest nähtub, et audiitor Kalev Klaar ( kutsetunnistus nr. 505) on andnud nõusoleku asuda täitma OÜ Sombrero saneerimisnõustaja ülesandeid kokkulepitud töötasu eest. Harju Maakohtu 30.04.2010 määrusega jäeti saneerimiskava kinnitamata. Määruse resolutsiooni p.6 tuleb tõlgendada selliselt, et seal kirjas olevalt Kalev Klaari töötasu summalt tuleb maha arvata maksud vastavalt eeltoodud maksuseadustele, sest tegu on saneerimisnõustaja töötasuga. Käesoleval juhul kinnitab kohtu seisukohta ka määruse nr 2-0958203 teinud kohtu tõlgendus, mille kohaselt tuleb määruses nimetatud summalt maksud maha arvata. Kohus osundab, et täidetakse jõustunud lahendit ja täitmise käigus selgituse küsimine pole keelatud. Asjaolu, et teistes menetlustes ( 2-09-7171 tl. 102 ; 2-09-12156 tl. 104) on kohus saneerimisnõustaja tasu tasunud Ginnick OÜ arvele tuleb jätta tähelepanuta. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja sundtäitmine täiteasjas nr 185/2011/214 tuleb tunnistada lubamatuks, kuna nõue on 03. 02. 2011a. rahuldatud. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 4 jätab kohus täitekulud sissenõudja kanda.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eesti Vabariik kui menetlusosaline on TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Kostjalt tuleb TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 255,64 eurot riigituludesse.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.