Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(7)

Tsiviilasi nr 2-09-12156 raamatupidamisdokumendid. Samuti on neil kohustus anda pankrotihaldurile ja kohtule teavet, mida viimati nimetatud vajavad seoses osaühingu HHeelneva majandustegevuse ja käesoleva pankrotimenetlusega.

ASJAOLUD

AS SE esitas 23.04.2009 Harju Maakohtule avalduse võlgniku OÜ HH(varasema ärinimega OÜ KM) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldus liideti võlgniku saneerimismenetlusega, mis oli algatatud Harju Maakohtu 13.04.2009 määrusega. Saneerimismenetlus lõpetati maakohtu 12.10.2009 määrusega, mille peale võlgnik esitas määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2010 määrusega rahuldamata. Harju Maakohtu 25.03.2010 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andres H ning peatati võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine. 28.04.2010 esitas Andres H ajutise

2(7)

Tsiviilasi nr 2-09-12156 halduri aruande. Kohus arutas pankrotiavaldust 29.04.2010 kohtuistungil, kuhu võlgniku esindaja ei ilmunud. Võlausaldaja on nõustunud ajutise pankrotihalduri aruandes toodud järeldustega, samuti ajutise halduri tasu ja kulutustega.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Ajutise halduri aruandest nähtub, et halduril puudub täielik ülevaade võlgniku senisest majandustegevusest ja tehingute alusdokumentidest, kuna talle ei ole olnud kättesaadavad võlgniku raamatupidamise dokumendid ega võlgniku esindajad. Võlgniku varasema lepingulise esindaja vandeadvokaat Toomas V ’i väitel ei ole ka temal endal osutunud võimalikuks pikema aja jooksul OÜ-ga HH või tema juhatuse liikmega ühendust saada ning kliendisuhe Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo ja võlgniku vahel on lõpetatud seoses arvete maksmata jätmisega. Ajutise halduri aruandes toodud analüüsi koostamisel on haldur tuginenud saadud kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele. Äriregistrisse on OÜ HH(endine ärinimi OÜ KM) kantud 28. aprillil 2004 registrikoodiga XXX, omanikuks on käesoleval ajal KAOÜ (registrikood XXX). Alates 14.10.2009 ja ka käesoleval ajal on võlgniku juhatuse liikmeks AG (isikukood XXX). Perioodil 04.06.2004 kuni 11.11.2009 on võlgniku juhatuse liikmeks olnud A Š (isikukood XXX). OÜ HH põhiliseks tegevusalaks on olnud kinnisvara ja ehitusprojektide arendamine edasimüügi eesmärgil. Keskmine töötajate arv 2007. aastal oli 1. 2008. majandusaasta aruannet võlgnik äriregistrile esitanud ei ole. Osanikud on 24.11.2009 muutnud võlgniku asukohta, uueks asukoha aadressiks sai XXX (registrisse kantud XXX). Ajutise halduri väitel sellist aadressi tegelikkuses ei eksisteeri (XXX). Aadressi muutmise eesmärgiks võib ajutise halduri hinnangul olla soov takistada võlgnikule dokumentide kättetoimetamist ja seeläbi venitada võlgniku suhtes toimuvaid kohtumenetlusi. Võlgniku varad 1) pangakontol kokku 5.50 krooni; 2) Viimsis, Heki tee 4 asuva korteri nr 53 korteriomandi võlaõiguslikust müügilepingust on saada osa müügihinnast - 1 350 000 krooni; kinnistusraamatu registriossa nr 12665502 kantud korteriomand, mis on koormatud keelumärke, omandi üleandmise eelmärke ja hüpoteekidega, on seni võlgniku omandis; Vara kokku ajutise halduri hinnangu kohaselt ca 1 350 000 krooni. Võlgniku kohustused 1) AS-ile SE, võlg võlausaldaja andmetel kokku 3 311 091.71 krooni, millest kõrvalnõue moodustab kokku 366 252.26 krooni; 2) rendilepingust AS SEB Liising ees võlg kokku 381 011.77 krooni, millest kõrvalnõue moodustab 26 290.27 krooni; 3) vastavalt Justiitsministeeriumi poolt saadetud informatsioonile täitemenetluste kohta on algatatud kohtutäitur Urmas T poolt täitemenetlus (toimik nr 052/2009/1899), kus peamiseks sissenõudjaks on AS G, nõude summa võlgniku vastu on 10 021.26 krooni, täitemenetlus on peatatud;

3(7)

Tsiviilasi nr 2-09-12156 4) võlgniku maksuvõlgnevus 25.03.2010 seisuga on kokku 10 416 674.13 krooni, s.h käibemaksu võlgnevus 10 389 718.13 krooni, tasumata maksusummadelt arvestatud intress moodustab 639 616.42 krooni; 5) AS Eesti Krediidipank teatel on seisuga 31.03.2010 võlgnevus laenulepingust kokku 34 797 295.26 krooni, millest tasumata laenujääk 31 674 648.12 krooni, viivised 2 194 011.98 krooni ja trahvid 928 635.16 krooni. AS Eesti Krediidipank on seadnud panga kasuks võlgniku arveldusarvele broneeringu summas 5 860.00 krooni; Ajutise halduri hinnangul on võlgniku teadaolevad kohustused 14.04.2010 seisuga vähemalt 49,5 miljonit krooni. Võlgniku enda poolt esitatud saneerimisavalduse lisadest lähtuvalt võib võlgnikul olla täiendavaid kohustusi võlausaldajate ees veel orienteeruvalt kuni 30 miljonit krooni. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Ajutise halduri hinnangul on välja kujunenud olukord, kus võlgniku vara ei kata enam tema kohustusi, võlgnikul on teadaolevat vara 1,35 miljonit krooni, teadaolevaid kohustusi aga vähemalt 49,5 miljonit krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Võlgniku ajutised makseraskused algasid ajutise halduri hinnangul 2009. aasta alguses. Ajutine haldur hindab OÜ HH püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009. aasta novembrit, kui võlgnik oli võõrandanud suurema osa olemasolevast varast selle eest tasu saamata ja pidi olema teadlik, et nimetatud tehingute tagajärjel ei ole võimalik enam kõiki võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur märgib, et täpsemad maksejõuetuse põhjused saab välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur on seisukohal, et menetluses esinevad võimalused 2009. a novembris OÜ-le B (registrikood XXX) ja OÜ-le VM müüdud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise osas. Ajutise halduri hinnangul viitavad korteriomandite müügitehingu asjaolud sellele, et tegelikkuses ei ole OÜ B korteriomandite müügihinda (ka mitte käibemaksuta summat) võlgnikule tasunud ning võlgniku kinnitus raha saamise kohta notariaalses lepingus on ebaõige. OÜ’ga VM tehtud tehinguga võib olla teostatud tasaarveldus. Ajutine haldur märgib ka, et võlgnik on omanud OÜ KA omandis olnud 13 kinnistul asukohaga XXX 99-aastase kestvusega hoonestusõigusi, mis on kinnistusraamatust kustutatud 02.07.2008 asjaõiguslepingu alusel. Nimetatud lepingu täpsemad tingimused ei ole haldurile teada. Eelnevale tuginedes märgib ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei ole välistatud kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead (võlgniku poolt oma maksevõime tahtlikku olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve).

4(7)

Tsiviilasi nr 2-09-12156 Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja puuduvad igasugused väljavaated tegevuse jätkamiseks. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 23 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 7 854 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: 1) Järelepäringute teostamine, pangakontode ja muu vara arestimine – 3 tundi; 2) Järelepäringute vastuste analüüs, tutvumine varaga, kohtumine eelmärkega koormatud korteri valdajaga– 4 tundi; 3) Tutvumine võlgniku saneerimismenetluses esitatud andmetega, infovahetus Maksuametiga, tutvumine toimikutega – 2,5 tundi; 4) Kohtutäitur Priit P ́ile avalduse esitamine seoses täiteasjaga nr. 023/2010/155 – 1,0 tundi; 5) Harju Maakohtule pankrotiavalduse tagamise avalduse esitamine – 1,0 tundi; 6) Ajutise halduri aruande koostamine – 5 tundi; 7) Osalemine kohtuistungil – 0,5 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 23 800 krooni (17 tundi x 1 400 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Andres H välja mõista 18 168.00 krooni, näidates järgmiste kulutuste tegemise: 1) Postikulu, teostatud järelepäringud 17 x 5.50 = 93.50 krooni; 2) Postikulu, saadetud tähitud kirjad teabenõuetega 5 x 26.00 = 130.00 krooni; 3) Päringud tasulisest äriregistrist 12 x 20.00 = 240.00 krooni; 4) Päringud tasulisest kinnistusraamatust 114 x 10.00 = 1 140.00 krooni; 5) Õigusabi kulud vastavalt AB Kaevando & Partnerid OÜ 28.04.2010 arvele 15 714.00 krooni (Ajutine haldur kaasas kõigi enampakkumisega seotud materjalide läbivaatamisse vandeadvokaat Marko K , kelle büroo kaasabil enampakkumise tühistamise taotlused kohtule ja kohtutäiturile esitati); 6) Büroo-, transpordi- ja sidekulud kokku summas 850.00 krooni.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 19 lg 1 ja 3 kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku korral pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 85 lg 1 ja lg 3 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-09-12156 PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 90 alusel kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes, kui võlgnik on juriidiline isik. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 40 lg 1 sätestab, et pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse, samuti võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguste juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad - on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara hinnanguliselt 1,35 miljoni krooni eest, kohustusi vähemalt summas 49,5 (võimalikult ka 79,5) miljonit krooni. Aruandest nähtub, et ajutisel halduril puudub täielik ülevaade võlgniku senisest majandustegevusest ja tehingute alusdokumentidest, kuna talle ei ole olnud kättesaadavad võlgniku raamatupidamise dokumendid ega võlgniku esindajad. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ HH püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009. aasta november, kui võlgnik oli võõrandanud suurema osa varast selle eest tasu saamata ja pidi olema teadlik, et nimetatud tehingute tagajärjel ei ole võimalik enam võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur märgib, et menetluses esinevad võimalused 2009. a novembris ostjatele müüdud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise osas ning et täpsemad maksejõuetuse põhjused saab välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb OÜ HH pankrot välja kuulutada. Andres H on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ HH pankrotihalduriks. Andres H tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut,

6(7)

Tsiviilasi nr 2-09-12156 kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja võlgniku maksejõuetuse põhjused, samuti, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu ja kas on toime pandud raske juhtimisviga. Piisava aluse väljaselgitamisel halduril esitada süüdi oleva isiku suhtes kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Kohus kohustab haldurit raamatupidamisdokumentatsiooni kättesaamisel tutvuma kogu äriühingu majandustegevust puudutavate dokumentide, lepingute ja muu materjaliga ning teostama viivitamatult raamatupidamise erikontroll. Muuhulgas välja selgitama 02.07.2008 asjaõiguslepingu asjaolud, mille alusel kustutati kinnistusraamatust Saue vallas, Alliku külas, Koidu tee asuvad 99-aastase kestvusega hoonestusõigused. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab OÜ HH endist ja praegust juhatuse liiget A Š ’t (isikukood XXX) ja AG’i (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) saali nr 1, 27. mail 2010, kell

Hannes Olev Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.