Puudutatud isikud: kohtutäitur Arvi Pink (Narva mnt 7D, Tallinn, e-post [email protected]) Sissenõudja M AS (registrikood XXX, asukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta EOP kaebus kohtutäitur Arvi Pinki 05.10.2012 otsusele täiteasjas nr 024/2012/2084 rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta kõik EOP menetluskulud tema enda kanda ja kõik puudutatud isikute menetluskulud EOP kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Esitatud asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pinki 05.10.2012 otsusele täiteasjas nr 024/2012/2084.
2.Avaldaja esitas 11.09.2012 kohtutäiturile kaebuse 03.09.2012 otsusele, milles täitur oli välja mõistnud täiendava põhitasu 21 eurot. Kohtutäituri 03.09.2012 otsuses puudus info, missuguse nõude tõttu kohtutäitur täiendava põhitasu välja mõistis. Põhitasu väljamõistmise otsust oli põhjendatud kohtutäituri tasu väljamõistmist reguleerivate sätetega, samas jäi selgusetuks, mis asjaoludele vastavalt tekkis selline olukord, kus taoliste sätete rakendamine oleks olnud õigustatud. 12.09.2012 teatati avaldajale, et kohtutäituri 03.09.2012 otsusele esitatud kaebust ei vaadata läbi, kuna avaldajal on võimalik vaidlustada kohtutäituri 31.08.2012 otsus. Seepeale esitas avaldaja kirjaliku protesti, mis loeti kaebuseks ja sellele järgnes 11.09.2012 kaebuse läbivaatamine ja lahendamine kohtutäituri 05.10.2012 otsusega.
3.Kohtutäitur väitis 05.10.2012 otsuses, et väljamõistetud 21 euro suurune täiendav põhitasu kujunes sissenõudja poolt esitatud täiendavast viivisenõudest tingitud koguvõlgnevuse suurenemisest, mille tõttu tuli suurendada ka kohtutäituri tasu. Kohtutäituri selgituste kohaselt oli menetluse algatamisel võlgnevus 69,58 eurot ning sellisele nõudele vastab kohtutäituri tasu summas 45,60 eurot, eeltoodule lisandub täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot. Täidetav summa suurenes sissenõudja esitatud viivisenõude tõttu 138,12 euroni. Sellise nõude puhul on kohtutäituri tasu suuruseks 66,60 eurot. Täituritasude vahe on 21 eurot, mis on ühtlasi ka täituri tasuks sissenõudja nõude suurenemisel. Seetõttu leidis kohtutäitur, et 03.09.2012 otsuse tühistamiseks puudub alus.
4.Avaldaja hinnangul on menetluse põhitasu seotud täitemenetluse algatamisega, mis omakorda on seotud täitmisteate kättetoimetamisega, kui tegemist on rahalise nõudega. Täitemenetlust saab algatada vaid ühel korral, mistõttu on ilmne, et seaduses toodud tasuregulatsiooni kohaselt on ettenähtud põhitasu ühekordne väljamõistmine. Põhitasu saab täitemenetluse algstaadiumis välja mõista täitedokumendi resolutsioonis toodud summalt, mis on reaalselt sissenõutavaks muutunud. Sellest järeldub avaldaja hinnangul, et kuna kehtiv õiguskord pole ette näinud täiendavalt tulevikus esitatavatelt nõuetelt kohtutäituri menetluse põhitasu väljamõistmist, siis tuleb lugeda et täiendava menetluse põhitasu väljamõistmiseks puudub õiguslik alus ja põhitasu on ühekordne. Kohtutäitur saab nõuda küll lisatasu, kuid antud juhul seda nõutud pole ja selliseks nõudeks pole ka alust. Seega on täiendavate tasude nõudmine alusetu.
5.Vastavalt TsÜS §138 lõikele 1 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kohtutäituri tegevus täiendava põhitasu väljamõistmisel on liigkasuvõtlik ning täidab kohtutäituri erapoolikuid huve, ei ole objektiivne ning kooskõlas üldtunnustatud põhimõttega: ius est ars boni et aequi. Täiendava põhitasu väljamõistmine ei ole kooskõlas KTS § 2 lõikega 3, mille kohaselt kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. Kohtutäituri 03.09.12 otsuses on toodud, et väljamõistetud on põhitasu summas 17.50 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 3.50 eurot. Viidatud on Harju Maakohtu 30.04.12 otsusele, kuid selle otsusega seonduva põhitasu on kohtutäitur juba täitemenetluse alustamisel väljamõistnud. Avaldajale jääb selgusetuks millest tuleneb selline nõue, millele vastab 21 euro suurune põhitasu suurus. Samuti puudub vaidlustatavas otsuses nõude summa, mille suhtes peaks rakenduma säärane tasumäär.
6.Kohtutäitur on arestinud avaldajale kuuluva konto XXXXXXX Krediidipangas, aga arestimisel on täitmata jäetud TMS §115 lg 3.
7.Avaldaja leiab, et täiendava tasu alusetu väljamõistmine ning menetlusnormide korrektselt ja piisava mõistlikkuse ja heausksuse tasemeta järgimine viitab sellele, et kohtutäitur ei tegutse erapoolikult ja seaduslikult ning seab esikohale erapoolikud huvid. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tühistada kohtutäituri 05.10.2012 otsus ja 03.09.2012 otsus. Kohtutäituri seisukoht
8.Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäituri menetluses on Harju Maakohtu 30.04.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-1531, mis on algatatud 16.07.2012 sissenõudja M AS avalduse alusel summas 119,58 eurot, millele lisandub viivis kuni põhinõude täitmiseni. Nõudele lisandus kohtutäituri tasu 45,60 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot. Kohtutäitur on sissenõudja summat vähendanud 50 euro võrra vastavalt võlgniku ja sissenõudja poolt esitatud dokumentidele. Kohtutäituri tasu jäi muutmata kuna sissenõutav summa 69,58 eurot jäi tulenevalt KTS § 35 lg 1 tabelis toodud summa vahemikku. Seega jäi kohtutäituri tasu suuruseks kuni 130 euro suuruselt nõudelt 45,60 eurot.
9.12.09.2012 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 024/2012/2084, milles palus tühistada kohtutäituri 03.09.2012 tasu väljamõistmise otsuse. Kohtutäituri 05.10.2012 otsus toimetati võlgnikule kätte 10.10.2012. Kohtutäitur jääb oma 05.10.2012 otsuses avaldatud seisukohtade juurde. Kohtutäituri pädevuses ei ole võlgniku majandusliku olukorra hindamine. Võlgnikule on tagatud seadusest tulenevalt arestimisele mittekuuluv sissetulek. Lähtuvalt täitedokumendi resolutsioonist tuleb võlgnikult välja mõista alates 10.01.2012 viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 75 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 70,42 eurot. Ei sissenõudja ega ka kohtutäitur oska ette näha, millal võlgnik oma nõude kohaselt täidab ja milliseks kujuneb viivise summa. Viivise arvestus esitatakse alles peale põhinõude täitmist. Nõude suurenemine ei saanud võlgnikule tulla üllatusena, kuna vastav märge viivise lisandumise kohta oli nii täitedokumendis kui ka täitmisteates, mis on võlgnikule kätte toimetatud.
10.Võlgnik on põhinõude 75 eurot täitnud 02.08.2012. Sissenõudja on esitanud viivise arvestuse, mis on 02.08.2012 seisuga summas 68,54 eurot, millest tulenevalt lisandus nõude suurenemisel veel kohtutäituri tasu 21 eurot. Nimetatud summa kohta on kohtutäitur 03.09.2012 koostanud kohtutäituritasu väljamõistmise otsuse, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Antud juhul ei ole tegemist kohtutäituri lisatasu väljamõistmisega tulenevalt KTS
3.jaotisest, vaid sissenõude summast sõltuv põhitasu määra vahesumma tulenevalt KTS § 35 lg 1. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud kaebusega, kohtutäituri vastustega kaebusele ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et EOP kaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 05.10.2012 otsusele täiteasjas nr 024/2012/2084 tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud
vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
13.Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur on arvestanud kohtutäituri tasu valesti ning kohtutäitur ei oleks kaebajalt tohtinud täiendavat põhitasu küsida, kuna seadus näeb ette põhitasu ühekordse väljamõistmise. Kaebaja leiab, et kui täitur on täitemenetluse alustamisel tasu määranud, siis ei tohi ta hiljem täitemenetluses viiviste võrra nõude suurenemisel täiendavat tasu küsida.
14.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Vastavalt KTS § 29 lõikele 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kooskõlas KTS § 32 lõikega 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.
15.Avaldaja hinnangul on menetluse põhitasu seotud täitemenetluse algatamisega, mis omakorda on seotud täitmisteate kättetoimetamisega, kui tegemist on rahalise nõudega. Menetluse alustamise tasu sätestab KTS § 34, mille järgi on tasu 15,97 eurot. Menetluse alustamise tasu kujutab endast sisuliselt tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Alustamise tasu peab ära katma esmased kulutused, mida kohtutäitur menetluse alustamiseks teeb. Seega ei ole põhitasu seotud täitemenetluse algatamisega ja põhjendatud on kohtutäituri 03.09.2012 otsuses menetluse alustamise tasu kaebajalt nõudmine.
16.Kohus leiab, et väär on kaebaja seisukoht, et kohtutäitur ei tohi kaebajale täitemenetluses nõutava summa suurenemisel täiendavat põhitasu määrata. Kohtutäituril on õigus kaebajalt kohtutäituri täitemenetluses viiviste nõude suurenemisel suurendatud põhitasu nõudmiseks. Põhitasu eesmärk on katta menetluse peamised kulud, milleks on nii kohtutäituri büroo majandamise kulud kui ka kohtutäituri enda töötasu. Rahalise nõude puhul sõltub põhitasu sissenõutava nõude suurusest vastavalt KTS §-s 35 toodud tabelile. Kaebaja ei ole vaidlustanud 05.10.2012 otsuses märgitut, et kohtutäitur algatas 16.07.2012 sissenõudja M AS-i avalduse alusel täitemenetluse summas 119,58 euro nõudes, mida kohtutäitur vähendas 50 euro võrra vastavalt võlgniku ja kohtutäituri poolt esitatud dokumentidele. Põhivõlgnik täitis põhinõude 02.08.2012. Peale põhinõude täitmist esitas sissenõudja viivise nõude, mis 02.08.2018 seisuga on 68,58 eurot. Kuivõrd kohus mõistis E.-O.P välja viivised alates 10.01.2012 kuni põhinõude 75 euro täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 70,42 eurot, siis oli sissenõudjal õigus esitada täiturile täiendav viivise arvestus pärast põhinõude täitmist. Tulenevalt KTS § 35 lõikest 1 on kohtutäituri tasu sissenõude summa kuni 200 eurose nõude korral (käesoleval juhul 119,58-50+68,58=138,16 eurot) 66,60 eurot (55,50 eurot+käibemaks). Seega on kohtutäituril õigus nõuda täiendavat kohtutäituri tasu 21 eurot (66,60 eurot - varem mõistetud 45,60 eurot= 21 eurot).
17.Kohus leiab, et kohtutäitur on arvutanud tasu õigesti ning kohtutäituri 03.09.2012 täiendav põhitasu väljamõistmise otsus on põhjendatud ja kooskõlas eelpool nimetatud sätetega.
18.Kohus ei analüüsi kaebuse esitaja väidet selle kohta, et kohtutäitur on arestinud avaldajale kuuluva konto XXXXXXX Krediidipangas, aga on arestimisel jätnud täitmata TMS §115 lg 3, kuna nimetatud väidet kaebaja kohtutäiturile kaebust esitades ei esitanud ning kohus vaatab
tulenevalt TMS § 218 lõikest 1 kaebaja kaebuse läbi vaid ulatuses, milles on kaebus esitatud täiturile. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.