Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Jätta kõik menetluskulud solidaarselt IS ja OK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud AHAS esitas 09.11.2011 kohtule hagi IS ja OK vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. 09.08.2012 esitas hageja kohtule avalduse haginõude suurendamiseks. Hagiavalduse ning haginõude suurendamise avalduse kohaselt oli kuni 06.08.2012 kostjate ühisomandis korteriomand Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus aadressil XXX. Kõnealuse elumaja korteriomanikud on 21.05.2007.a üldkoosoleku otsusega nimetanud valitsejaks hageja, kellel on korteriomandiseaduse (KOS) §-s 21 sätestatud õigused ja kohustused. Hageja volitusi valitsejana on viimati pikendatud 19.05.2010 üldkoosoleku otsusega. Hageja on esitanud kostjale 1 arveid, milliseid kostja 1 ei ole nõuetekohaselt tasunud. Kostjad ei ole alates 25.08.2010 tasunud mitte ühtegi korteriomandi kasutamise ja valitsemisega seoses esitatud arvet ning ei ole seda teinud ka peale hagiavalduse esitamist. Kokku võlgnevad kostjad hagejale 3941,13 eurot, millest 2890,33 eurot on põhivõlg ja 1050,80 eurot moodustavad viivised. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 2890,33 eurot, viivised 1050,80 eurot ja viivise 0,100% põhivõlalt päevas alates 09.08.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Kostjate vastuväited Kostja 2 hagi ei tunnista. Kostja 2 ei ela alates 19.05.2009.a kostjaga 1 koos ega kasuta XXX asuvat korterit ega sellega seotud kommunaalteenuseid. Kostja 1 ei ole oma seisukohta hagiavalduse osas kohtule esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja 2 vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kuni 06.08.2012 oli korter asukohaga XXX, XXX kostjate ühisomandis. Pooled ei vaidle ka selle üle, et elamu asukohaga XXX valitsejaks on hageja. Samuti puudub poolte vahel vaidlus ka selle üle, et kostjad ei ole alates 25.08.2010 tasunud korteriomandi kasutamise ja valitsemisega seoses esitatud arveid. Arvetega nr M036501860, M036501909, M036501959, M036502009, M036502059, M036502109, M036502159, M036502209, M036502259, M036502309, M036502359, M036502409, M036502459, M036502509, M036502559, M036502609, M036502659, M036502709, M036502759, M036502809, M036502859, M036502909, M036502959 ja M036503009 (tlk 37-66 ja 190-207) on tõendatud, et kostjatel on tasumata kommunaalmaksete ja majandamiskulude võlgnevus kokku 2890,33 euro ulatuses. Hageja viivisearvestusest (tlk 67 ja 208-209) nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid kokku 1050,80 euro ulatuses. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud korraldada kokkuleppe alusel kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus). KOS § 17 lg 1 järgi võetakse KOS või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. KOS § 8 lõike 3 kohaselt kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud kui KOS või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega. Viidatud paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused korteriomaniku õigusjärglase kohta kinnistusraamatusse kandmata. KOS § 15 lg 3 kohaselt võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Korrapärase majandamise raames võivad korteriomanikud asju otsustada häälteenamusega, mis lubab valitsemist lihtsustada - KOS § 12 lg 2, § 14 lg 3, § 15 lg 3 ja lg 6, § 20 lg 1, § 22 lg 5. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikud võivad ka nimetada valitseja. Harjumaal Viimsi vallas, Haabneeme alevikus aadressil Tammepõllu tee 21 asuva elumaja korteriomanikud on 21.05.2007 üldkoosoleku otsusega nimetanud valitsejaks AHAS kellel on KOS §-s 21 sätestatud õigused ja kohustused (tlk 18). AHAS volitusi valitsejana on pikendatud 19.05.2010 üldkoosoleku otsusega. Kostja 2 leiab, et temal ei lasu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumise kohustust, kuna tema ei ela alates 19.05.2009.a koos kostjaga 1 eespool nimetatud korteris ega tarbi seal ühtki teenust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt AÕS § 75 lg 1 kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kostja 2 on 16.01.2013 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et ta oli haginõude suurendamise avalduse esitamise ajal (s.o seisuga 09.08.2012) Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus XXX asuva korteri ühisomanikuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt VÕS § 76 lg 1

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja 2 oli kantud kinnistusraamatusse XXX asuva korteri ühisomanikuna, siis on tal tulenevalt KOS § 13 lg 1 kohustus tasuda korteriga seonduvad kommunaalkulud. Asjaolu, et kostja 2 reaalselt kõnealuses korteris alates 19.05.2009 ei elanud ning ise kommunaalteenuseid ei tarbinud, ei vabasta kostjat 2 kõnealuse korteriga seonduvate kommunaalkulude tasumise kohustusest. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Korteriomanike 21.05.2007 üldkoosoleku otsuse lisaga (tlk 19) on kinnitatud viivise päevamäär (0,100% tähtaegselt tasumata summalt). VÕS § 101 lg 1 punkti 6 § 113 lg 1 ning korteriomanike 21.05.2007 üldkoosoleku otsuse alusel ja vastavalt esitatud arvetele on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumisega viivitamise korral viivist 0,100% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kõike eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hagi täielikult rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3941,13 eurot, millest põhivõlg moodustab 2890,33 eurot ja viivis 1050,80 eurot. Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% põhivõlalt päevas alates 09.08.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hageja nõude täielikult rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostjate kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.