Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi V Li vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.10.2012a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood: 10434248, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Elis Vija; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): V L (isikukood: xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx), tehinguline esindaja Igor Sumarok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.10.2012.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 44% Swedbank Liising AS-i kanda ja 56% V Li kanda. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jätta Swedbank Liising AS-i kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-476 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.11.2011.a esitas hageja maakohtusse kostja ja OÜ Tomisaal vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summas 19620,75 eurot ning viivise 0,25% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 28.03.2012.a määrusega lõpetas kohus menetluse OÜ Tomisaal vastu esitatud hagi osas, kuna OÜ Tomisaal oli lõppenud 24.01.2012.a ilma õigusjärgluseta. 28.03.2012.a tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi kostja vastu 28 284,94 euro ulatuses ja jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja ning 12.06.2012.a määrusega kohus taastas menetluse kostja vastu esitatud hagi osas. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 18.10.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Kohus rahuldas hagi põhinõude, s.o 19 038,05 euro osas ning viivisenõude 8664,19 euro osas. Maakohus asus seisukohale, et hageja taotles kostjalt välja mõista viivise 0,25% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, arvestamata kostja vastutuse maksimummäära. Arvestades viivist 0,25% päevas põhinõudelt, on viivise suuruseks otsuse tegemise päeva seisuga 31035,20 eurot. Kuna kohus mõistis kostjalt välja põhinõude 19038,05 eurot ning kostja vastutuse rahaline piirmäär oli 28 284,94 eurot, rahuldas kohus viivisenõude 8664,19 euro ulatuses. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt 44% ulatuses hageja ja 56% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega muudetakse menetluskulude jaotust selliselt, et kõik menetluskulud jäetakse kostja kanda ning märgitakse, et hagi rahuldati täies ulatuses. Hageja arvates on kohus otsust tehes rikkunud menetlusnorme, mis on endaga kaasa toonud ebatäpse resolutsiooni ja menetluskulude ebaõige jaotuse. Hageja on hagile lisanud käenduslepingu, mille punktist 1 nähtub käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ja hageja on sellele eraldi osundanud hagiavalduse punktis 1.2.2, mis tähendab, et hageja ei nõudnud kostjalt kohustuse täitmist piirmäära ületavas summas. Hagejale oli teada, et liisinguvõtja vastutab täies ulatuses ning käendaja vastutust on kooskõlas VÕS §-ga 143 piiratud summani 28 284,94 eurot. Kuna 2010.a jaanuaris esitatud hagiavalduses oli nõue sõnastatud ühes lauses, milles oli viidatud liisinguvõtja ja käendaja solidaarvastutusele, siis võis kohtul tekkida ekslik arusaam nagu hageja oleks nõudnud jooksva viivise tasumist nn täies ulatuses ka käendajalt.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-476
Harju Maakohus tegi 28.03.2012.a tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi täies ulatuses, kuna leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus tõi eraldi välja kostja vastutuse rahalise maksimumsumma. Hageja järeldab sellest, et kohus pidas hagi täies ulatuses põhjendatuks ka olukorras, kus kostja suhtes sai hagi rahuldada vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus esitanud vastuväiteid pärast hagiavalduse esitamist arvestatava viivise osas, mis tähendab, et kostjale oli hagiavaldusest selge, et hageja ei nõua temalt kohustuse täitmist piirmäära ületavas osas. Kohtuistungil ei tõusetunud käendaja vastutuse maksimummäära küsimus. Kohus oleks pidanud laskma hagejal võtta seisukoha maksimummäära ületava nõude osas. Kui kohus oleks selles osas täpsustavaid küsimusi esitanud, oleks hageja oma nõuet kohtule selgitanud. Hagejale tuleb üllatusena, et hageja nõue jäi kohtule hagiavalduse põhjal ebaselgeks. Eelneva tagaseljaotsuse tegemisel ei olnud käendaja vastutuse maksimummäära takistuseks hagi täies ulatuses rahuldamiseks. Hageja ei ole nõudnud kostjalt lepingujärgsete kohustuste täitmist käenduslepingus märgitud maksimummäära ületavas osas, järelikult ei ole tegemist hagi osalise, vaid täies ulatuses rahuldamisega. Sisuliselt on lahend tehtud täies ulatuses kostja kahjuks. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, järelikult oleks kohus pidanud menetluskulud jätma täies ulatuses kostja kanda. Kostja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata ja Harju Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, st osas, milles maakohus jättis menetluskulud 44% ulatuses hageja kanda ning osas, milles maakohus märkis, et hagi rahuldatakse osaliselt (maakohtu otsuse resolutsiooni p. 1). Kuivõrd hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust väljamõistetud summa suuruse osas, siis selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli.
7.Kohtutoimikust nähtub, et hageja esitas 05.01.2011.a Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista solidaarselt OÜ-lt Tomisaal ja V Lilt hageja kasuks välja põhinõude ning viivise protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 28.03.2012.a määrusega lõpetas maakohus menetluse OÜ Tomisaal vastu esitatud hagi osas, kuna OÜ Tomisaal oli lõppenud 24.01.2012.a ilma õigusjärgluseta. Seega palus hageja välja mõista kostjalt 19 620,75 eurot ja viivise põhinõude täitmiseni 0,25% päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt, kui hageja taotleb viiviste väljamõistmist, tuleb kohtul arvestada välja viivised summaarselt kuni kohtuotsuse kuulutamiseni ning sealt edasi protsendina. Seega pidi hageja arvestama, et maakohus teeb otsuse, millega määratakse viivised summaarselt kindlaks kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Seega ei saanud hagejale tulla üllatusena, et maakohus hindas otsuse tegemisel just vastava summa põhjendatust.
8.Hagimenetluses määrab hageja, millise nõude hageja kostja suhtes esitab ning milliste asjaoludega hageja nõuet põhjendab. Kusjuures hageja võib kostja suhtes esitada ka osaliselt põhjendamatu hagi, st sellise nõudega hagi, millest osa ei saa hageja poolt kohtu ette toodud
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-476 asjaolude alusel rahuldada. Tsiviilasja lahendamisel otsustab kohus, kas hageja poolt väljendatud nõue kuulub hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel rahuldamisele. See, kui hageja esitab hagi aluseks olevate asjaolude raames mingid asjaolud, mis viitavad sellele, et hagi ei saa täielikult rahuldada, ei tähenda, et hageja oleks hagi eseme väljendanud väiksemas summas. Hagimenetluses määratleb hagi eseme hageja ja hagimenetluses ei määratle hagi eset kohus hageja eest. Käesoleval juhul arvutas maakohus välja summa, mis oleks tulnud kostjalt välja mõista kohtuotsuse kuulutamise seisuga eeldusel, et hageja poolt selgesti (hagi esemena) väljendatud nõue oleks kuulunud tervikuna rahuldamisele. Seejärel leidis maakohus, et kostjalt ei saa vastavat rahasummat tervikuna välja mõista, sest kostja kui käendaja suhtes rakendati käendaja vastutuse piirmäära. Ringkonnakohus ei hinda selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust, sest hageja ei ole kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summa suurust apellatsiooni korras vaidlustanud. Küll aga leiab ringkonnakohus, et juhul, kui maakohus jättis kostjalt hageja kasuks 44% ulatuses rahasumma välja mõistmata, tuleb seda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestada viisil nagu seda tegi maakohus. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja ei hakka neid kordama.
9.Kuivõrd maakohus tuvastas, et haginõude järgi taotles hageja kostjalt suurema summa väljamõistmist, kui kohus lõpuks hagiga välja mõistis, siis märkis kohus õigesti, et hagi rahuldatakse osaliselt ja ka selles osas ei saa maakohtu otsust muuta.
10.Juhul, kui tagaseljaotsuse peale esitatakse kaja, siis ei oma tagaseljaotsus õiguslikku tähendust ning kohus ei ole tagaseljaotsusega õiguslikult seotud. Seetõttu ei saa apellandi väited, mis puudutavad seda, et tagaseljaotsus oli sisulisest otsusest teistsugune, olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb üheselt, et kohtul tuleb viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summaarselt välja arvestada ja summana välja mõista, ei saa kohtu selline tegevus krediidiasutusest hagejale üllatusena tulla. See, et kostja ei esitanud selget vastuväidet, et viivist ei tohi piirmäära ületavas osas välja mõista, ei tähenda, et nii hagejale kui ka kostjale oli selge, et hageja ei soovi kostjalt käenduse piirmäära ületavaid viiviseid välja mõista. Hageja peab oma nõude selgelt väljendama ning kohus ega kostja ei pea hageja tegelikku tahet tuletama sellest, et hageja hagiavalduse punktis
1.2.2.viitas sellele, et kostja suhtes rakendati käenduse piirmäära.
11.Kohus ei ole rikkunud ei selgitamiskohustust ega ka muid menetlusnorme. Kohus ei pea menetluse kestel juhtima hageja tähelepanu sellele, et hagi võib jääda osaliselt või täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et olukorras, kus kostja hagi õigeks ei võta, peab hageja alati arvestama võimalusega, et hagi võib jääda osaliselt või täielikult rahuldamata. Isegi siis, kui kohus juhib menetluse käigus hageja tähelepanu sellele, et hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt ei saa hagi täielikult rahuldamisele kuuluda ning isegi siis, kui hageja selle tagajärjel oma nõuet vähendab, tuleb menetluskulude jaotuse küsimus lahendada algse haginõude suurusest lähtuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette seda, et juhul, kui hageja menetluse kestel oma nõuet vähendab, et siis tuleks menetluskulude jaotuse küsimuse lahendamisel lähtuda lõpliku (st vähendatud) haginõude suurusest. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et hageja poolt kostja suhtes esitatud haginõue jäi maakohtule ebaselgeks. Hageja nõue oli väljendatud piisavalt selgelt. Hageja väidab apellatsioonkaebuses lihtsalt, et tema tegelik, sisemine tahe erines hageja poolt selgesti väljendatud taotlusest. Kuid see ei tähenda, et hageja poolt väljendatud tahe oleks olnud ebaselge või et maakohus oleks pidanud selgesti väljendatud hagieseme puhul üle küsima, kas hageja ikka selle juurde jääb.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-476 Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Nagu eespool väljendatud, ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud hageja, Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.