Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

tõendeid faktiliste asjaolude kohta. Kohus andis avaldajale tähtaja nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 alusel kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille lõike 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse hagiavalduses 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TMS § 218 lg 2 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Oma kaebuses vaidlustab avaldaja kohtutäituri 05. novembri 2012 otsust. Kaebus otsuse peale on jõudnud kohtusse 03. detsembril 2012. Kuna kaebuse esitamise tähtajaks on kümme päeva alates otsuse kättetoimetamisest, palus kohus käiguta jätmise määruses avaldajat täpsustada, millal kaebaja on kohtutäituri otsuse kätte saanud, ja lisada võimalusel vastavad tõendid. Kohus selgitas avaldajale, et kui seadusega ettenähtud tähtaeg on mööda lastud, tuleb avaldajal esitada tähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega, miks tähtaeg oli mööda lastud. Tähtaja ennistamise avalduselt tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142. Käiguta jätmise määruses selgitas kohus samuti, et faktilistest asjaoludest ei olnud kohtule ka selge, mida konkreetselt soovis avaldaja vaidlustada. Kohtul ei ole selge, mis tulemust soovib kaebaja saavutada – mida kaebaja saavutaks, kui kohus tühistaks kohtutäituri 05. novembri 2012 otsuse. Samuti ei ole selge, mitu korda on kaebaja kohtutäituri poole kaebustega on pöördunud ja millise kaebuse kohta on tehtud kohtutäituri 05. novembri 2012 otsus. Kohus palus kaebajat täpsustada, mida konkreetselt ta soovib vaidlustada (nt kohtutäituri poolt määratud hinda või midagi muud, kaebaja väidab, et talle oli tekitatud kahju). Kaebuse resolutsioonis on märgitud kaebaja nõueteks: tühistada 05. novembri 2012 otsus ja peatada täitemenetlus TMS § 45 alusel. TMS § 45 järgi kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et kui kaebaja leiab, et täitemenetluse jätkamine on mõnel põhjusel tema suhtes ebaõiglane ja täitemenetlus tuleb peatada, tuleb kaebajal seda põhjendada ja lisada vajalikud tõendid. Kui kaebaja ei ole nõus kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinnaga, see ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks (see ei ole ebaõigluse põhjenduseks). Sel juhul tuleb kaebajal vaidlustada kohtutäituri otsust, millega määrati kinnisasja hinna. Kohus palus kaebajat põhjendada ja tõendada TMS § 45 kohaldamise vajadust. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus leiab, et kaebuses toodud asjaolude põhjal ei ole kaebaja õigused rikutud. Samuti pole selge, millist eesmärki soovib kaebaja saavutada. 2(3)

TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 122 lg-te 1 ja 3 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 134 lg 1 ls 1 alusel hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 4 järgi avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kuna antud kaebuses on esitatud kaks hagita nõuet ja kaebus on esitatud elektrooniliselt, tuleb kaebajal tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.t vormikohase avalduse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Avaldaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-50784 tuleb jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.