KÜ Järveküla tee 54 hagi Sarmite Praulinja vastu võlgnevuse summas 254,69 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
254,69 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sarmite Praulinja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Sarmite Praulinja
esindajad
Vastustaja (hageja): KÜ Järveküla tee 54, esindaja Margit Ahu
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 21. mai 2012 otsus
2.Tühistada Viru Maakohtu 21. mai 2012 otsus osaliselt hagi täieliku rahuldamise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Sarmite Praulinjalt KÜ Järveküla tee 54 kasuks 186,31 eurot (ükssada kaheksakümmend kuus eurot 31 senti).
3.2.Välja mõista Sarmite Praulinjalt KÜ Järveküla tee 54 kasuks võlgnevus 186,31 eurot (ükssada kaheksakümmend kuus eurot 31 senti).
3.3.Menetluskulud maakohtus jätta 73,2% ulatuses Sarmite Praulinja kanda ja 26,8% ulatuses KÜ Järveküla tee 54 kanda.“
Edasikaebamise kord
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 73,2% ulatuses Sarmite Praulinja kanda ja 26,8% ulatuses KÜ Järveküla tee 54 kanda Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Järveküla tee 54 (hageja) esitas 25. jaanuaril 2011 hagi Sarmite Praulinja (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 254,69 eurot. Samuti taotles hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kõik menetluses kantud kulud, sh hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kokku summas 159,91 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter XXX. Alates 16. jaanuarist 2007 teostab Järveküla 54 elumaja haldamist ja majandamist KÜ Järveküla tee 54. KÜ Järveküla tee 54 03. juuni 2008 otsusega kehtestati remondifondi igakuise sissemakse suuruseks 8 kr/m2 ja hooldustasu suuruseks 4 kr/m2. KÜ põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Samuti peavad ühistu liikmed tasuma ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Kostja on oma kohustusi hageja ees täitnud osaliselt. 01. jaanuari 2011 seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 254,69 eurot. Kostja ei ole hagejat teavitanud, millal ta läks keskkütte süsteemi täielikult väljalülitamiselt osalise väljalülitamiseni. KÜ Järveküla tee 54 19. detsembri 2008 otsuse kohaselt kohustati kostjat esitama dokumendid, mis tõendaksid kostjale kuuluva korteri alternatiivküttele üleminekut. Nimetatud protokolli väljavõtte kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga.
06.jaanuaril 2009 teostati aadressil Järveküla tee 54 soojusenergia audit. Auditi käigus tuvastati, et kostja korterisse on täiendavalt paigaldatud keskkütte radiaatorid, mis olid ühendatud keskkütte süsteemiga. Auditi käigus koostati akt, mille kostja allkirjastas. Seega tunnistas kostja,
et on korterisse paigaldanud keskkütte radiaatorid, kuid hagejat sellest ei teavitanud. Alates veebruarist 2009 on hageja kostja korteri keskkütet arvestanud vastavalt veebruaris 2009 RevProEst poolt teostatud Soojuskoormuse muutmise arvestusele. Arvestuse kohaselt oli kostja korteri köetava jääkpinna suuruseks 30,2 m2. Kostja poolt tellitud OÜ Virgas korteri jääkpinna arvestuses on Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnainstituudi professorite poolt tuvastatud olulisi puuduseid. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg-test 1 ja 2, § 2 lg-st 1 tulenevalt on elamusisene küttesüsteem ja tema üksikud elemendid korteriomanike kaasomandis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 kohaselt võis kostja muuta elamus keskküttesüsteemi, eraldades sellest kostja korteris olevad keskkütte radiaatorid, ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Selline kokkulepe antud juhul aga puudus.
2.Kostja S. Praulinja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt oli hagiavaldus eksitav. Hagiavalduses viidatakse KÜ Järveküla tee 54 03. juuni 2008 otsusele, millega olevat kehtestatud remondifondi igakuine sissemakse suurusega 8 kr/m2. Hagile on siiski lisatud 01. märtsi 2008 üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt otsustati, et alates maist 2008 tasutakse majapidamiskulude katteks 8 kr/m2. Kostja ja hageja vahel on vaidlus soojuse maksumuse üle. Kui kostja omandas korteri 2005. aastal, siis köeti korterit keskküttega vaid osaliselt. Väikeses toas ja vannitoas olid radiaatorid alles, kuid suures toas ja köögis olid need eemaldatud ja seal kütab kostja elektriga. 2008. aasta sügisel tellis kostja OÜ-lt Virgas korteri köetava jääkpinna arvestuse keskküttesüsteemi osalise väljalülitamise korral. OÜ Virgas 17. novembri 2008 arvamuse kohaselt oli kostja korteri köetav jääkpind 17,6 m2 või 43, 8% endisest kütmisele kuuluvast pinnast. Kohtla - Järve Linnavalitsuse 10. veebruari 2009 korraldusega nr 128 väljastati kostja korterile kasutusluba elektrikütte kasutamiseks. Kostja esitas hagejale nii OÜ Virgas arvamuse kui linnavalitsuse korralduse. Kostja on tasunud soojuse eest vastavalt faktiliselt tarbitud soojusele ning tal ei olnud hageja ees võlgnevusi. Kostja ei olnud teadlik 06. jaanuari 2009 aktist ning see ei ole tema poolt ka allkirjastatud. Kostja ei ole allkirjaga tunnistanud, et tema korterisse on paigaldatud radiaator. Pärast OÜ Virgas poolt teostatud soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestust ei ole korteris mingeid muudatusi kütte osas tehtud. Hageja poolt esitatud RevProEst arvestusest kostja teadlik ei olnud. Kostja lähtub kütte eest tasumisel OÜ Virgas poolt teostatud arvestusest, mida peab tõeseks ja põhjendatuks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 21. mai 2012 otsusega rahuldati hagi ja mõisteti S. Praulinjalt KÜ Järveküla tee 54 kasuks välja võlgnevus summas 254,69 eurot. Poolte menetluskulud jäeti täies ulatuses kostja kanda. Maakohus tuvastas, et kostja oli Järveküla tee 54 korteri XXX omanik alates oktoobrist 2005. Korteri üldpind oli suurusega 40,2 m2. 16. jaanuaril 2007 asutati korterelamus Järveküla tee 54 korteriühistu. Pooled vaidlesid soojusenergia tasu suuruse üle. Hageja põhiväiteks oli, et kostja pidi soojusenergia eest tasuma korteri köetava jääkpinna arvestusega 30,2 m2. Kostja väitis, et tasumisel pidi lähtuma köetavast jääkpinnast suurusega 17,6 m2. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg-le 2 on KÜ põhikirjaga kokku lepitud, et soojusenergia maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinna suurusest. KÜS § 151 lg 1 kohaselt arvestatakse majandamiskulude suurus ostetud teenuste eest eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui KÜ
põhikirjas ei sätestata teisiti. Tasu kütte eest on korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning kuivõrd põhikirjas ei ole kokkulepitud teisiti, siis tuli selle eest tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Tasu keskkütte eest arvestataks reeglina 100%, kuid tasu võib olla väiksem, kui üldkoosolekul otsustataks teisiti. Hageja arvestas 2008. aasta detsembri ja 2009. aasta jaanuari eest tasu kostja korteri üldpinna alusel (100%) ja edaspidi väiksemas ulatuses, lähtudes teostatud soojuskoormuse muutmise arvestusest. Eeltoodu alusel ei nõustunud maakohus kostja seisukohaga, et ta ei pidanud tasuma soojusenergia eest hageja nõutud ulatuses (sh 100% detsembri 2008 ja jaanuari 2009 eest). Kostja selline kohustus tuleneb eelkõige KÜS § 4 lg-st 2, § 151 lg-st 1 ja kuni 09. märtsini 2010 kehtinud põhikirja p-st 3.2.8.2 ja alates 10. märtsist 2010 kehtiva põhikirja p-st 3.2.8.1. Arvestus ei sõltu kostja teostatud kütte jääkpinna hinnangust ega ka sellest, mitu radiaatorit on kostja korteris. Samuti tuleneb KOS § 13 lg-st 1, et korteriomanik on kohustatud osa võtma kulutuste kandmisest kaasomandi esemele, st tasuma soojusenergia eest, mis kulub keldriruumide, torustike ja trepikodade soojendamiseks. Kostja väide, et ta tasub lähtudes enda poolt tellitud jääkpinna arvestusest, ei ole kooskõlas KÜ tegevuse eesmärgiga ja on vastuolus KÜS § 151 lg-ga 1 ja KOS § 13 lg-ga 1. Kuna maakohus tuvastas, et kostjal oli kohustus tasuda kütte eest hageja poolt nõutud ulatuses, puudus vajadus käsitleda poolte väiteid soojussüsteemi muutmise ulatuse kohta kostja korteris ja erinevate äriühingute (OÜ Virgas, RevProEst) ja Tallina Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi poolt koostatud hinnanguid. Maakohus nõustus hageja väitega, et korterelamu keskküttesüsteemi muutmiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Lähtudes KOS § 1 lg-st 1 ja §-st 2 kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud korteriomanike kaasomandisse (Riigikohtu otsus 3-2-1-116-11, p 27). Seega kuulub küttetorustik korteriomanike kaasomandisse, sõltumata sellest, et see läbib kostja korteriomandi reaalosa. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 ja KOS § 15 lg 1 järgi keskküttesüsteemi ühiselt, kui korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Hageja nõudis kostjalt perioodi detsember 2008 kuni november 2010 eest võlgnevuse tasumist. Kostja vaidlustas arve nr 90098 (soojuse ümberarvestuse tasu 708 krooni) ja leidis, et see oli põhjendamatu, sest ei olnud kaasomandi ega ka kaugküttest loobumisega seotud kulutus. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette KÜ põhikirjas. Majandamiskulud on KÜ § 151 lg 1 järgi ka tasu KÜ poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuse eest. Kuni 09. märtsini 2010 kehtinud põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ka muud ühistu tegevusega seotud kulud ning põhikirja p 3.2.10 järgi on ühistu liige kohustatud maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses. Maakohus leidis, et soojuse ümberarvestuse teostamise kulu oli kaasomandiga ja ühistu tegevusega seotud kulu ning oli korteriomaniku huvides. Seega tuli kostjalt soojuse ümberarvestuse tasu 708 krooni välja mõista. Kostja tasumiskohustus tulenes eelkõige KÜS § 4 lg-st 2 ja § 151 lg-st 1. Kuna kostja rikkus maksekohustust, siis tuli hagi lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-st 1, § 76 lg-st 1, §-st 100 ja § 100 lg-st 1 rahuldada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. Praulinja esitas Viru Maakohtu 21. mai 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jäetakse hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) rikkus kohus TsMS § 436 lg-d 3 ja 4. Kohus leidis, et kostja peab tasuma soojusenergia eest hageja nõutud ulatuses ja selline kohustus tuleneb eelkõige KÜS § 4 lg-st 2 ja § 151 lg-st 1 ning kuni 09. märtsini 2010 kehtinud põhikirja p-st 3.28.2 ja kehtiva põhikirja p-st 3.2.8.1. Vastustaja ei tuginenud menetluses asjaolule, et soojusenergia eest tasumist nõutakse lähtuvalt seadusest või põhikirjast. Vastustaja on nõudnud soojusenergia eest tasumist vastavalt vastustaja poolt teostatud soojuskoormuse muutmise arvestusest. Kohus tugines seega asjaolule, mida menetluses ei arutatud ega uuritud; 2) vaidlus oli selles, kas korteri köetava jääkpinna suurus oli 30,2 m2 või 17,6 m2. Kohus ei suutnud otsustada, millistest tõenditest otsuse tegemisel lähtuda ja lahendas vaidluse menetluses mittearutatud asjaolude põhjal; 3) nõustus kohus otsuse põhjenduste p-s 2 hageja väitega, et korterelamu keskküttesüsteemi muutmiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Sellist väidet hageja menetluses ei esitanud; 4) märkis kohus, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida lahendatakse kaasomanike kokkuleppel. Kohus tuvastas valesti asjaolu, et apellant eraldas korteri elamu üldisest küttesüsteemist. Apellant omandas korteri, kus osaliselt puudus keskküttesüsteem. 17. novembril 2008 teostas OÜ Virgas köetava korteri jääkpinna arvestuse ning sellest ajast on apellant tasunud vastavalt faktiliselt tarbitud soojusele. Seetõttu ei ole põhjendatud detsembri 2008 ja jaanuari 2009 eest 100%-lise tasu nõudmine; 5) kohtu viidatud KÜS § 4 lg 2 ja § 151 lg 1 ning põhikirja sätted ei kohusta kostjat tasuma tarbimata soojuse eest. Kohtu ülesanne oli välja selgitada, millises ulatuses on apellant soojust tarbinud ja kui palju selle eest pidi tasuma. Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et kohtul puudub vajadus käsitleda poolte väiteid soojussüsteemi muutmise ulatuse ja erinevate äriühingute hinnanguid; 6) on vale kohtu seisukoht, et soojuse ümberarvestuse teostamise tasu 708 krooni on kaasomandiga ja ühistu tegevusega seotud kulu. Tegemist on tõendi esitamisega seotud kuluga. Kui tegemist oleks kaasomandi või ühistuga seotud kuluga, siis tuleks see jagada kõigi kaasomanike vahel võrdselt.
5.Vastustaja KÜ Järveküla tee 54 apellatsioonkaebusele vastanud ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 21. mai 2012 otsuse osaliselt hagi täieliku rahuldamise osas, rahuldab hagi osaliselt ja välja mõista S. Praulinjalt KÜ Järveküla tee 54 kasuks 186,31 eurot.
7.Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-d 3 ja 4, leides, et kostja peab tasuma soojusenergia eest hageja nõutud ulatuses ja selline kohustus tuleneb eelkõige KÜS § 4 lg-st 2 ja § 151 lg-st 1 ning kuni 09. märtsini 2010 kehtinud põhikirja p-st 3.28.2 ja kehtiva põhikirja p-st 3.2.8.1. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida poolel oli võimalik uurida, ja asjaolule, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada, sama paragrahvi lg 4 järgi otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 8 peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima muuhulgas seadused, mida kohus kohaldas. Antud juhul on maakohus täitnud seadusest tulenevat kvalifitseerimiskohustust ning seaduse kohaldamine ei ole asjaolule tuginemine, mida ei ole menetluses arutatud.
8.Samas on õige apellandi väide, et kuna vaidluse all on asjaolu, kas kostjale kuuluva korteri köetava jääkpinna suurus on 30,2 m2 või 17,6 m2, siis oleks pidanud maakohus hindama poolte poolt asjas esitatud tõendeid ning tuvastama, kui suur on vaidlusaluse pinna suurus, s.o pinna suurus, mida tuleks arvesse võtta soojusenergia eest tasumisel, kuid maakohus ei ole seda teinud. Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja esitanud nõude kostjalt majandamiskulude võlgnevuse 254,69 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduses ei ole täpsustatud, milliste majandamiskulude osas on kostjal võlgnevus tekkinud. Vastusest hagiavaldusele (I kd tl 37) on kostja märkinud, et poolte vahel on vaidlus soojusenergia maksumuse üle, muud majandamise kulutused on ta tasunud ja nende osas vaidlust ei ole. Hageja väite kohaselt ei ole kostja teavitanud, millal ta on talle kuuluvas korteris keskküttesüsteemist täielikult väljalülitamiselt üle läinud keskküttesüsteemi osalisele väljalülitamisele ning RevProEst poolt veebruaris 2009 teostatud arvestuse (I kd tl 54-55) kohaselt on kostjale kuuluva korteri köetava jääkpinna suuruseks 30,2 m2. Kostja vastuväite järgi on korteri köetava jääkpinna suuruseks OÜ Virgas poolt 17.11.2008 koostatud arvestuse (I kd tl 38-47) kohaselt 17,6 m2 ning hageja poolt nimetatud köetava jääkpinna suurus 30,2 m2 on ebaõige.
9.Ringkonnakohus, hinnates asjas olevaid tõendeid, asub seisukohale, et kostjale kuuluva korteri köetava jääkpinna suurus on 30,2 m2, s.o ringkonnakohus leiab, et korteri köetava jääkpinna suuruse kindlaksmääramisel tuleb aluseks võtta RevProEst poolt 2009 veebruaris koostatud soojuskoormuse muutmise arvestus. Kostja on tuginenud oma vastuväites OÜ Virgas poolt 17.11.2008 koostatud korteri jääkpinna arvestusele keskküttesüsteemist osaliselt väljalülituse korral. Viidatud arvestuse lähteandmetest nähtuvalt kõik küttesüsteemi püstikud, mis läbivad väljalülitatavat korterit, peavad olema kaetud soojust isoleeriva materjaliga. Samas on ka lähteandmetes märgitud, et kesküttesüsteemi püstikute torud on mitteisoleeritud. Seega ei ole selge, kas arvestus on koostatud lähtudes sellest, et korterit läbivad keskküttesüsteemi torud on isoleeritud või sellest, et torud ei ole kaetud soojust isoleeriva kattematerjaliga (või olid kesküttesüsteemi torus osaliselt kaetud soojust isoleeriva kattematerjaliga). Samuti on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti määratud väljalülitavate tubade pindalaks 26,1 m2. Väljalülitavate tubade pindala on saadud, lahutades korteri üldpindalast 40,2 m2 köetava toa pindala 14,1 m2 (40,2 – 14,1 = 26,1). Siinjuures on jäetud arvestamata sellega, et juhul, kui keskküttesüsteemi püstikute torud ei ole kaetud soojust isoleeriva kattematerjaliga, siis on arvatavasti köetav pind suurem, kui on selle toa pind, kus paikneb keskkütte radiaator. Samuti tuleks arvatavasti võtta arvesse seda, et juhul, kui korteri kütmine toimuks täielikult keskküttesüsteemi kaudu, siis toas paiknev keskkütte radiaator soojendaks ka neid ruume (näit esik), kus radiaatoreid ei paikne. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Virgas poolt 17.11.2008 koostatud arvestus ei ole võtnud arvesse reaalset olukorda ning seetõttu on see ebausaldusväärne. Asjaolu, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt 16.02.2009 väljastatud kasutusloal on märkus, et korterit XXX köetakse 17,6 m2 ulatuses keskkütte süsteemist, ülejäänut elektriradiaatoritega (I kd tl 43), ei tõenda seda, et reaalselt kütmine nii toimus.
10.Isegi kui pidada usaldusväärseks OÜ Virgas poolt 17.11.2008 koostatud korteri jääkpinna arvestust keskküttesüsteemist osaliselt väljalülituse korral, võis see siiski õige olla vaid selle koostamise momendil. Asja materjalidest nähtub, et hiljem olukord muutus ning kostja on paigaldanud täiendava keskkütte radiaatori. Hageja juhatuse liikmed ja revisjonikomisjoni liikmed on koostanud 06.01.2009 akti (I kd tl 90, 146), mille kohaselt oli kostjale kuuluvasse korterisse paigaldatud täiendav radiaator, mis oli
ühendatud keskküttesüsteemi. Kostja väitel akti allkirjastanud korteri XXX elanikku M. P. S. ei ole olemas. Hageja selgituse kohaselt akti allkirjastas korteris viibinud kostja ema M. P. Praulinja ning perekonnanimi S. on märgitud ekslikult. Ringkonnakohus leiab, et akti ei muuda ebaõigeks asjaolu, et akti on allkirjastanud Praulinja, kuid ekslikult on märgitud S. Lähtudes 06.01.2009 aktis märgitust saab asuda seisukohale, et RevProEst poolt 2009 veebruaris koostatud soojuskoormuse muutmise arvestus on usaldusväärne ja hageja on õigustatud lähtuma kostjalt soojusenergia eest tasu nõudmisel sellest.
11.Hageja enda väite kohaselt ei ole kostja teavitanud, millal ta on talle kuuluvas korteris keskküttesüsteemist täielikult väljalülitamiselt üle läinud keskküttesüsteemi osalisele väljalülitamisele, s.o hageja on olnud teadlik sellest, et kostja ei tarbinud üldse keskküttesüsteemi kaudu edastatavat soojusenergiat (või tarbis seda osaliselt). Seetõttu on arusaamatu hageja nõue kostjale tasuda detsembri 2008 ja jaanuari 2009 eest soojusenergia eest arvestades köetavaks pinnaks kogu korteri pind 40,2 m2. Kuna OÜ Virgase poolt koostatud arvestus on ebausaldusväärne ja asjas ei ole esitatud muid arvestusi, mida võiks aluseks võtta perioodil detsember 2008 – jaanuar 2009 soojusenergia eest tasumisel, siis ringkonnakohus leiab, et kuigi RevProEst poolt on koostatud soojuskoormuse muutmise arvestus 2009 veebruaris, võib selle aluseks võtta ka detsembri 2008 ja jaanuari 2009 eest küttekulu kindlaksmääramisel. Lähtudes eeltoodust peaks kostja tasuma soojusenergia eest detsembris 2008 507,92 krooni (arvel 676,91) ja jaanuaris 2009 585,62 krooni. Kuna ülejäänud vaidlusalusel perioodil on arvestatud köetavaks pinnaks 30,3 m2 ja lähtuvalt sellest on esitatud arved, siis kuulub hageja nõue kostja vastu tarbitud soojusenergia eest tasumiseks summas 2 915,09 krooni, s.o 186,31 eurot, rahuldamisele. Nõude suuruse kindlaksmääramisel lähtub ringkonnakohus I kd tl-1 4 olevast arvestusest ning I kd tl-del 5-22 olevatest arvetest. Nõude õigusliku aluse on maakohus õigesti määranud (KÜS § 151 lg 1; KOS § 13 lg 1) ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.
9.Kostja on vastu vaielnud arve nr 90098 summas 708 krooni tasumisele (I kd tl 8). Arvele on märgitud selgituseks „soojuse ümberarvestus.“ Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hilisemas menetluse käigus täpsustanud, milles täpsemalt seisnes „soojuse ümberarvestus“. Hageja kirjalikust seisukohast (I kd tl 84) võiks aru saada, et soojuse ümberarvestus on seotud kostja poolt kaugküttelt teisele kütteliigile üleminekuga, kuid kuigi kostja on nõudele vastu vaielnud, ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kandnud kulusid seoses sellega, et kostja oma korteris läks osaliselt kaugküttelt üle teisele kütteliigiline ning seetõttu tuleb jätta hageja nõue kostja vastu 708 krooni tasumiseks rahuldamata.
10.Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et korterelamu keskküttesüsteemi muutmiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, kuid kuna antud asjas ei ole esitatud nõuet endise olukorra taastamiseks, siis ei oma see asjaolu, vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust.
11.Apellant on apellatsioonkaebuses taotlenud ekspertiisi määramist. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel taotluse rahuldamata.
12.Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jagada TsMS § 163 lg 1 alusel. Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust jäävad apellandi kanda menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 73,2% ulatuses ning vastustaja kanda 26,8% ulatuses.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.