Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 11.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-12-26182/24
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.02.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1531

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-26182

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi Lemme Engman’i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

494 eurot 48 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474, asukoht: Tartu mnt. 24 – 20, Tallinn 10115) Hageja esindaja: Kristjan Vahar (Tartu mnt 24-20, Tallinn 10115; elektronpostiaadress: *) Kostja: Lemme Engman (isikukood *, elukoht: *, e-post: *) Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja 1⁄2 riigilõivu tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts’i ja kostja Lemme Engman’i vahel 29.01.2013. a sõlmitud ja kohtule esitatud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:

1.1.Kostja Lemme Engman kohustub tasuma hagejale Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts’ile võlgnevuse ning 1⁄2 hageja poolt makstud riigilõivu kokku summas 440 (nelisada nelikümmend) eurot osamaksetena alates 15.03.2013. a kuni 15.12.2014. a igakuiselt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks 20 eurot.

1.2.Kostja Lemme Engman kohustub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis

1.1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 29.01.2013. a kohtule esitatud kompromissiga pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepinguga on pooled leppinud kokku, et kostja tasub hagejale 1⁄2 hageja poolt tasutud põhjendatud riigilõivust summas 37,50 eurot ning ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätta maksegraafikus märkimata poolte menetluskulud nende enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS §150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv enam tasutud osas. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ning ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist enam tasutud osas TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 85 eurot /tlk 36, 40, 48/. 15.10.2012. a kohtumäärusega palus kohus ekslikult hagejal tasuda täiendavalt riigilõivu summas 25 eurot. Hageja oli tasunud riigilõivu summas 60 eurot ning vastavalt tsiviilasja hinnale oleks hagejal tulnud täiendavalt tasuda riigilõivu summas 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunud riigilõivu 10 eurot ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub tagastada tema poolt tasutud riigilõivu. Poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts-ile tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel 1⁄2 menetluses tasutud põhjendatud riigilõivust summas 37,50 eurot ning TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada riigilõiv enam tasutud osas summas 10 eurot.