2-12-30274/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Time Finans AB (edaspidi hageja) ja * (surnud) vahel sõlmiti 24.10.2008 ja 21.12.2009 laenulepingud, mille alusel andis hageja * (surnud) laenu kogusummas 16 000 krooni (so. 1022,59 eurot), mis kanti hageja poolt üle * (surnud) arvelduskontole. Laenulepingute tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et * (surnud) kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena alates 10.12.2008 ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus (ehk 24% aastas) tasumata laenusummalt. * (surnud) ei tagastanud hagejale laenusummat vastavalt laenulepingutes kokkulepitule ega tasunud kohaselt igakuiseid intressi makseid, mistõttu ütles hageja laenulepingud alates 22.02.2011 üles ja nõudis kogu laenusumma kohest tagastamist. * (surnud) suri 07.10.2010. * (surnud) on 17.10.2006 koostatud testamendiga nimetanud oma vara pärijaks Toomas Jõesaar’e (isikukood: *). Toomas Jõesaar (edaspidi kostja) on teadlik * (surnud) surmast (kostja on peale * (surnud) surma tema eest osaliselt tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid) ega ole notarile esitanud pärandist loobumise avaldust. Kuna kostja ei ole, vaatamata hageja korduvatele nõuetele, kuni käesoleva hetkeni hagejale laenusummat ja viivist tasunud, siis on hageja pöördunud käesoleva nõudega kohtu poole.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Hagiavalduse esitamise ajal (03.08.2012) kehtinud TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 03.08.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt 629,37 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus on 570,91 eurot ning viivis 58,46 eurot. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: 24.10.2008. a ja 21.12.2009. a laenulepingud koos laenulepingu tingimustega, isikuandmete blankettidega ning passi koopiatega /tlk 7-10/; Time Finans AB arvelduskonto väljavõtte laenusummade ülekandmise kohta /tlk 11/; * (surnud) laenu arved /tlk 11 pöördel – 24 pöördel/; 22.02.2011 * (surnud) saadetud meeldetuletus tasumata maksete kohta /tlk 25/; 10.03.2011 * (surnud) saadetud viimane meeldetuletus, hoiatusega nõude loovutamise kohta inkassobüroole ning avalikustamisega Krediidiinfo maksehäireregistris /tlk 25 pöördel/; väljavõtte * (surnud) kohta rahvastikuregistrist /tlk 26/; * (surnud) testament /tlk 27-28/ ja viivisearvestuse /tlk 29/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 kohaselt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 116 lg 1 kohaselt pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. PärS § 118 lg 1 ja lg 3 kohaselt kui pärija PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärandist loobumiseks tuleb PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. PärS § 119 lg 1 kohaselt pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. * (surnud) on 17.10.2006 koostatud testamendiga nimetanud oma vara pärijaks kostja Toomas Jõesaar’e. Kostja on teadlik * (surnud) surmast ega ole notarile esitanud pärandist loobumise avaldust, seega on PärS § 130 lg 1 kohaselt kostjale üle läinud * (surnud) kohustused, sh laenulepingutest tulenevad kohustused. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja on hageja kohtule esitanud 15.01.2013, mida käesolevaks ajaks ei ole kostjale kätte toimetatud. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata, kui menetluskulud määratakse kindlaks käesoleva seadustiku §-s 1741 sätestatud korras. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on 15.01.2013 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud summas 350 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 200 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 100 eurot /tlk 30/ ning hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot /tlk 45/. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jääb hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kostja kanda. TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Hageja esitas 03.08.2012 taotluse hagi tagamiseks ning tasus taotluse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. 06.08.2012. a kohtumäärusega jättis kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu hageja enda kanda. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.