Kohtuasja number
2-12-31720
Otsuse kuupäev
06.veebruar 2013
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
K OY hagi AS A vastu võla nõudes
Hagihind
3 227,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K OY (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Eveli Kaunispaik [email protected]);
(e-post:
Kostja: AS A (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst 6, 10143 Tallinn, epost: [email protected]) Kirjalik menetlus Menetlustoiming
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AS-lt A K OY kasuks viivis 177,60 EUR (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 60 senti). Lõpetada menetlus K OY nõude AS A vastu põhivõla 2 000 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta 68 % ulatuses kostja AS A kanda ja 32 % ulatuses hageja K OY kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosalistel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue AS A tellis K OY-lt juveelitooteid. Hageja on kostjale juveelitooted üle andnud ning selles osas pooltel vaidlus puudub. Hagiavalduses esitas hageja kostja vastu põhinõude 2 000 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 027,90 euro välja mõistmiseks. Menetluse käigus hageja loobus põhinõudest, kuna kostja on selle tasunud ning vähendas viivisenõuet 1 000 euroni. Hageja esitas kostjale 20.08.2009 arve nr 25793 summas 2 122,09 eurot maksetähtajaga 30.11.2009. Kostja tasus arve ositi, 06.07.2010 summas 2 045 eurot ja 21.07.2011 summas 77,09 eurot. Tasumata on viivis 97,94 eurot. 20.08.2009 esitas hageja kostjale arve nr 25794 summas 5 499,68 eurot maksetähtajaga 31.12.2009. Kostja on nimetatud arvest tasunud 21.07.2011 1 499,68 eurot, 05.01.2012 1 000 eurot, 05.09.2012 1 000 eurot, 09.11.2012 1 000 eurot ning 10.12.2012 1 000 eurot. Tasumata on viivis 933,76 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pooltel puudus kokkulepe viivise kohaldamise ning selle määra osas. Hageja oli aastatel 2010-2011 nõus sellega, et kostja peab realisatsiooni võetud kaupade eest tasuma pärast müüki. Hageja ei esitanud sellel perioodil kostjale mingeid nõudeid, sh ka mingeid viivisenõudeid. Hageja alustas nõuete esitamist 05.01.2012 leides, et toodete müügi- ning makseaeg on läinud pikale. See tähendab, et mõlemad pooled olid nõus maksetähtaja kulgemisega kuni 04.01.2012. Seega on pooled oma tegevuse ja käitumisega pikendanud kostja kohustuse täitmise tähtaega kuni 04.01.2012. Selline lepingupoole kohustuse määramine on vastavuses VÕS § 23 lg 1 sätestatuga. Kostja palub viivist mitte arvestada ajavahemiku 01.01.2010 kuni 04.01.2012 eest, st vähendada väljamõistetava viivise suurust juhul kui hageja esitab viivisearvestuse. Kostja ei tunnista hageja menetluskulusid, kuna hageja ise on põhjustanud liigset kohtuskäimist. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole sooviga sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe, kuid hageja on sellest keeldunud. Kostja tegi sellise ettepaneku ka makseettepanekule esitatud vastuväites, pakkudes välja tasumise kuupäeva. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et antud juhul oli poolte vahel sõlmitud müügileping. Vaidlus puudub kauba üleandmise osas. Hageja on esitanud 20.08.2009 kostjale arved nr 25793 ja 25794. Arvetel on märgitud maksetähtaeg. Arve nr 25793 maksetähtajaks on 30.11.2009 ja arve nr 23794 maksetähtajaks
31.12.2009. Arvetest tulenevalt saab järeldada, et pooled olid kokku leppinud tavapärasest pikema maksetähtaja, so 3-4 kuud. Selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja, tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et hageja hakkas nõudma kostjalt oma kohustuse täitmist alles 2012 alguses, ei tõenda, et pooltel oli selleks eelnev kokkulepe. Pärast kohtusse pöördumist on kostja täitnud oma kohustuse põhivõla osas ning hageja, muutes haginõuet, sisuliselt loobus põhinõudest. Kohus lõpetab menetluse hageja põhinõude osas. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja täitis oma kohustuse hageja ees viivitusega. VÕS § 101 lg 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja poolt esitatud arvetel on märgitud viivise määraks 10,25 % aastas, kuid hageja on hagiavalduses lähtunud VÕS § 113 ettenähtud viivisemäärast, 8 % aastas. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses viivisenõude ajavahemiku 05.01.2012 kuni 16.08.2012 eest 10,25 % aastas, 1 266,06 eurot ja hagiavalduses alates nõude täidetavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 16.11.2012, summas 1 027 eurot. Täiendatud hagiavalduses on viivisenõue 1 000 eurot. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et selline hageja käitumine on vastuoluline ning vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja jättis maksekäsu kiirmenetluses kostjale mulje, et ta nõuab viivist üksnes ajavahemiku 05.01.2012- 16.08.2012 eest. Samas ületas maksekäsus nõutud viivise suurus hiljem hagiavalduses esitatud suuruse. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis, milles hagejal tekkis nõudeõigus alates 05.01.2012. Kostjal oli tasumata seisuga 05.01.2012 arve nr 25794 summas 3 000 eurot. Viivise arvestus on järgmine: 05.01.2012-04.09.2012 (3 000 x 0,02 % x 243 päeva = 145,80 eurot), 05.09.2012-08.11.2012 (2 000 x 0,02 % x 65 päeva = 26 eurot), 09.11.2012-10.12.2012 (1 000 x 0,02 % x 29 päeva = 5,80 eurot. Kokku moodustab viivis 177,60 eurot. Eelnevast lähtudes kuulub rahuldamisele viivisenõue summas 177,60 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et õiglane on jätta poolte menetluskulud 68 % ulatuses kostja kanda ja 32 % ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.