Maire Mõttuse kaebus Tartu kohtutäitur Anne Böckleri 7. mai 2012 otsuse peale täiteasjas nr 182/2012/419
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. detsembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maire Mõttuse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – Maire Mõttus (ik: 45805105718) Puudutatud isik – Tartu kohtutäitur Anne Böckler Puudutatud isik – Condor Inkasso OÜ (rk: 11081243), esindaja Jüri Koger
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.detsembri 2012 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Tartu kohtutäitur Anne Böckleri menetluses oli Maire Mõttuse suhtes algatatud täiteasi nr 182/2012/419, mille aluseks oli Tartu Maakohtu 10. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-60521 ja sissenõudja Condor Inkasso OÜ avaldus. Nõude sisuks oli võlgnevus 581,24 eurot, viivis 25,21 eurot ja viivis 0,05% päevas põhiosalt alates 10. märtsist 2012, millele lisanduvad täitekulud, sh kohtutäituri tasu 187,76 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kulud 1,84 eurot, kokku nõude suurus 796,05 eurot.
2.aprillil 2012 koostas kohtutäitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, millega arestis võlgniku pangakontod 796,05 euro ulatuses tingimusel, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Samal kuupäeval koostas täitur ka rahalise nõude (pension) arestimise akti, millega kohustas pensioniametit kinni pidama võlgniku pensionist igakuiselt 25 eurot kuni nõude rahuldamiseni, ning keelumärke seadmise avaldused, millega palus kanda käsutamise keelumärked võlgnikule kuuluvatele sõidukitele Ford Escort Turner ja Audi 80 Avant ning kinnistule XXX). M. Mõttus esitas 11. aprillil 2012 kohtutäiturile kaebuse, milles taotles: 1) kinnisasjale keelumärke seadmise avalduse tühistamist; 2) pangakontode arestimise akti tühistamist; 3) pensioni arestimise akti alusel kinni peetava osamakse suurendamist; 4) täiteasja üleandmist Valga kohtutäiturile. Kohtutäitur otsustas 7. mai 2012 otsusega: 1) jätta rahuldamata taotlus kinnisasjale keelumärke seadmise avalduse tühistamiseks, kuna kinnisasjale ei ole keelumärget seatud; 2) jätta rahuldamata taotlus pangakontode arestist vabastamiseks, kuna sissenõudja ei ole kohtutäiturile vastavat taotlust esitanud; 3) rahuldada taotlus pensionist kinni peetava summa suurendamiseks vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg-s 3 sätestatule; 4) jätta rahuldamata taotlus täiteasja üleandmiseks Valga büroos tegutsevale kohtutäiturile.
2.M. Mõttus esitas 17. mail 2012 kohtutäituri 7. mai 2012 otsuse peale maakohtule kaebuse.
15.juunil 2012 esitatud täpsustatud kaebuses palus avaldaja kohtul: 1) tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsus täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja pangakontod ja pension aresti alt; 2) tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsus täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja sõidukid (Ford Escort Turner, Audi 80 Avant) ning kinnistu (XXX) aresti alt; 3) tühistada kohtutäituri otsus täiteasjas nr 182/2012/419 täitekulude väljamõistmise kohta. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri tegevus võlgniku varade arestimisel vastuolus seaduse ja heade kommetega. Kohtutäitur arestis nii võlgniku pangakontod, pensioni, sõidukid kui ka kinnistu, s.o vara suuremas ulatuses kui täitmisel olev nõue ning eeldatavad täitemenetluse kulud moodustavad. Arestimisega kahjustati isiku liikumis- ja tegevusvabadust, põhjustati võlgnikule lisakulutusi ja kahju. Seadusevastaselt arestiti ka pangakontole laekuv puudega inimese sotsiaaltoetus ning töövõimetuspension arestiti seadusega lubatust suuremas summas.
3.Kohtutäitur A. Böckler vaidles 14. septembril 2012 esitatud kirjalikus vastuses kaebusele vastu. 7. detsembril 2012 teatas kohtutäitur kohtule, et täitemenetluses on võlgnevus võlgniku pensionist täies ulatuses laekunud. Seoses nõude tasumisega vabastas kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg 1 alusel avaldaja vara arestist. 10. detsembri 2012
täitemenetluse lõpetamise otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse juhindudes TMS § 48 p-st 3, kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 12. detsembri 2012 määrusega M. Mõttuse kaebuse Tartu kohtutäitur A. Böckleri 7. mai 2012 otsuse peale täiteasjas nr 182/2012/419 läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel M. Mõttuse kanda. Määruse kohaselt võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Eeltoodust lähtuvalt on kohtul alus menetleda avaldaja kaebust üksnes osas, milles avaldaja palub tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsuse täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja pangakontod ja kinnistu aresti alt. Avaldaja teised nõuded kohtutäituri otsuse tühistamiseks jättis kohus tähelepanuta. TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitemenetluste andmebaasi järgi on 29. novembri 2012 seisuga kõik nõuded täitemenetluses nr 182/2012/419 võlgniku poolt rahuldatud ning arestitud vara kohtutäituri poolt arestist vabastatud. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus oli seisukohal, et esitatud avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna lõpetatud täitemenetluses ei ole võimalik avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse tühistamiseks ja avaldaja vara aresti alt vabastamiseks rahuldada. Avaldaja on täitemenetluses sissenõudja nõude täitnud ning täitur on avaldaja vara arestist vabastanud. Esitatud kaebuse rahuldamine ei oma lõpetatud täitemenetluses mingeid õiguslikke tagajärgi. Seega lähtuvalt kaebuses esitatud nõudest ei ole kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus märkis, et kuna kohus jätab avalduse läbi vaatamata, siis tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada avaldajale menetluses tasutud riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tuleb avaldajal riigilõivu tagastamiseks esitada vastav taotlus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.M. Mõttus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. detsembri 2012 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) teatas avaldaja 11. detsembril 2012 kohtule, et ei loobu kaebusest ning soovib asja sisulist läbivaatamist, sest kaebuse eesmärgiks oli muuhulgas kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tuvastamine ja avaldajal hilisema kahjunõude esitamise aluse loomine. Kohus eiras kaebuse läbi vaatamata jätmisel asjaolusid ning rikkus oluliselt nii materiaal- kui menetlusõigusnorme; 2) sätestab TsMS § 438 kohtu põhjendamiskohustuse ja kohustuse võtta seisukoht kõigi esitatud nõuete osas. Kohus ei võtnud seisukohta nõude osas kohtutäituri ebaseadusliku otsuse tühistamiseks ega ka nõude osas täitekulude väljamõistmise otsuse tühistamiseks; 3) jättis kohus ebaõigesti avalduse läbi vaatamata nõude perspektiivituse motiivil. Kohus käsitles ebaõigesti avaldaja nõudena üksnes vara arestist vabastamise nõuet, eirates avaldaja nõuet kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse/toimingu tuvastamiseks ja seadusevastase otsustuse tühistamiseks. Kaebuse sisuks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitetoimingute
tegemisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Kaebuse lahendamisel tuvastab kohus ka täituri toimingute õiguspärasuse täitemenetluse korraldamisel ning kaebuse rahuldamine võib kaasa tuua võlgniku kahjuhüvitisnõude esitamise võimalikkuse kohtutäituri vastu (3-2-1-113-04; 3-2-3-1-04). Avaldaja on põhjalikult selgitanud täituri tegevuse ebaseaduslikkust ja avaldajale kaasnenud kahju. Kohtupraktika järgi võivad võlgniku võimalikuks kahjuks olla ka mõistlikud kulutused, mida ta kandis seoses täituri tegevuse vaidlustamiseks algatatud kohtumenetlusega. Kaebuse esitamise ajal oli avaldajal õigustatud huvi ja seaduslik alus kõigi kaebuses toodud nõuete rahuldamiseks. Asjaolu, et kohtuasja menetluse vältel on sissenõudja nõue rahuldatud ja seetõttu võlgniku vara aresti alt vabastatud, ei muuda esitatud kaebust perspektiivituks. Avaldajal säilib jätkuvalt õiguslik ja põhjendatud huvi kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks ning õigusvastaste otsustuste ja aktide tühistamiseks.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Tartu kohtutäitur A. Böckler vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa TMS § 218 järgi kohtutäituri otsuste või toimingute peale, mille osas võlgnik ei ole esitanud kaebust kohtutäiturile, kohtule otse kaevata. Avaldaja ei vaidlustanud kohtutäiturile esitatud kaebuses sõidukitele keelumärke seadmist, pensioni arestimist ega täitekulude väljamõistmist. Seega oli nimetatud taotluste läbi vaatamata jätmine kohtu poolt igati õiguspärane. Avaldaja oli kohtule esitatud kaebuses TMS § 218 lg 1 kohaselt õigustatud taotlema konto arestist vabastamist ja kinnisasja keelumärke kustutamist; 2) võib kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Võlgniku pangakontod olid kohtumääruse tegemise ajaks arestist vabastatud nõude täies ulatuses laekumise tõttu TMS § 49 lg 1 alusel. Võlgniku kinnisasjale täitemenetluses keelumärget ei seatud; 3) otsustas kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 3 avaldajale tagastada. Seega kaebuse läbi vaatamata jätmisega vältis kohus muuhulgas avaldaja tarbetuid kulutusi seoses kaebusega, milles taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
7.Condor Inkasso OÜ esitas määruskaebuse kohta seisukoha, mille kohaselt on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.detsembri 2012 määrus muutmata.
9.Maakohus on õigesti viidanud TMS § 218 lg-le 1, mille kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
11.aprillil 2012 kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles võlgnik: 1) kinnisasjale keelumärke seadmise avalduse tühistamist; 2) pangakontode arestimise akti tühistamist; 3) pensioni arestimise akti alusel kinni peetava osamakse suurendamist; 4) täiteasja üleandmist Valga kohtutäiturile.
Maakohtule esitatud kaebuses palus avaldaja kohtul: 1) tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsus täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja pangakontod ja pension aresti alt; 2) tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsus täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja sõidukid (Ford Escort Turner, Audi 80 Avant) ning kinnistu (XXX) aresti alt; 3) tühistada kohtutäituri otsus täiteasjas nr 182/2012/419 täitekulude väljamõistmise kohta. Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus TMS § 218 lg 1 alusel põhjendatult, et maakohtul on alus menetleda avaldaja kaebust üksnes osas, milles avaldaja palub tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsuse täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja pangakontod ja kinnistu aresti alt, kuna nimetatud nõuded oli avaldaja esitanud ka 11. aprillil 2012 kohtutäiturile esitatud kaebuses. Avaldaja teised nõuded jättis kohus tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et kuna võlgnik ei esitanud kohtutäiturile esitatud kaebuses nõuet vabastada võlgniku pension ja sõidukid (Ford Escort Turner, Audi 80 Avant) aresti alt ning tühistada kohtutäituri otsus täiteasjas nr 182/2012/419 täitekulude väljamõistmise kohta, ei olnud maakohtul alust neid nõudeid menetlusse võtta ning maakohus oleks pidanud tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 ja § 371 lg 1 p-st 3 kaebuse menetlusse võtmisest nende nõuete osas määrusega keelduma. Ringkonnakohus leiab aga, et tegemist ei ole sellise olulise menetlusnormi rikkumisega, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ja asja tagasi maakohtule uueks lahendamiseks saatmise.
10.Riigikohus tsiviilkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et lähtudes TsMS § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagimenetluses võib kohus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada. Kolleegiumi arvates tuleb sama põhimõtet kohaldada ka hagita menetluses. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata, juhul kui selleks on alust (3-2-1-79-06 p 13; 3-2-1-85-12 p 9). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti avaldaja kaebuse osas, milles avaldaja palus tühistada kohtutäituri 7. mai 2012 otsuse täiteasjas nr 182/2012/419 ning vabastada avaldaja pangakontod ja kinnistu aresti alt, TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda oma määruses selles osas maakohtu põhjendusi. Avaldaja taotlus, et ta ei loobu kaebusest ning soovib asja sisulist läbivaatamist, ei ole kohtule siduv, kuna TsMS § 423 lg 2 p-st 2 tulenevalt esines alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
11.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Määruskaebuses vaidlustatakse kaebuse läbi vaatamata jätmist eelkõige motiivil, et kohus käsitles ebaõigesti avaldaja nõudena üksnes vara arestist vabastamise nõuet, kuid kaebuse lahendamisel tuvastab kohus ka kohtutäituri toimingute õiguspärasuse täitemenetluse korraldamisel. Võlgnik viitab oma põhjendatud huvile kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tuvastamiseks ning õigusvastaste otsustuste ja aktide tühistamiseks seoses võimaliku kahju hüvitamise nõude olemasoluga. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja asjaolusid, sh nii võlgniku poolt kohtutäiturile kui ka maakohtule esitatud kaebuste ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse põhjendusi, ei ole antud hagita asja menetluse jätkamine kohtutäituri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt võlgniku kinnistule tegelikkuses keelumärget ei kantud ning 2. aprillil 2012 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel
arestimise akti kohaselt kuulusid pangakontod arestimisele arvestades võlgnevuse suurust (796,05 eurot koos täitekuludega), sealjuures on vastavalt seadusele (TMS § 133 lg 1) märgitud, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Juhul, kui võlgnik siiski leiab, et kohtutäituri tegevus oli ebaseaduslik ja võlgnikule on sellega kahju tekitatud, on tal õigus tulenevalt kohtutäituri seaduse § 9 lg-st 8 esitada maakohtule kohtutäituri vastu hagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Asjaolu, et maakohus ei võtnud antud hagita asja raames seisukohta kohtutäituri tegevuse/toimingute õiguspärasuse osas, ei takista võlgnikul kohtutäituri vastu kahju hüvitamise hagi esitamist ning nimetatud menetluses tõendamast kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, sh ka seda, et kohtutäituri tegevus täiteasja menetluses oli õigusvastane.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.