lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-54537/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 06.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-54537/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1241
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 1741 lg 3, 4TsMS § 175 lg 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-54537

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 6. veebruar 2013, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-12-54537

Tsiviilasi

Maire Oeselgi hagi Senta Svetlova vastu 9586,75 euro ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

12 964,71 eurot

Menetlusosalised ja nende hageja Maire Oeselg (IK 45111236512; elukoht XXX); esindajad kostja Senta Svetlova (IK 44802106524; elukoht XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maire Oeselgi hagi Senta Svetlova vastu osaliselt.
2.Välja mõista Senta Svetlovalt Maire Oeselgi kasuks võlgnevus 9586 (üheksa tuhat viissada kaheksakümmend kuus) eurot ja 75 senti, millest 8180,69 eurot on põhinõue, 346,14 eurot viivis ja 1059,92 eurot õigusabikulud.
3.Välja mõista Senta Svetlovalt Maire Oeselgi kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 2638 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 69 senti ajavahemiku 08.10.2009 kuni 20.12.2012 eest.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
Välja mõista Senta Svetlovalt Maire Oeselgi kasuks viivis põhinõudelt ja õigusabikuludelt 9240,61 eurot alates 21.12.2012 kuni nimetatud summa tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 6255,78 eurot.
5.Jätta menetluskulud Senta Svetlova kanda.
6.Välja mõista Senta Svetlovalt Maire Oeselgi kasuks menetluskulud 550 (viissada viiskümmend) eurot (riigilõiv).
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tartu Maakohtu menetluses on Maire Oeselgi (hageja) hagi Senta Svetlova (kostja) vastu 9586,75 euro ja viiviste nõudes. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 10.09.2009 sõlmitud võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe-kohustuse rikkumisest.
2.Kohus kohustas kostjat 02.01.2013 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 24-25). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 04.01.2013 (tl 26). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 26.04.2000 võlakirjast, 18.08.2009 võlanõudest koos võlgnevuse arvestusega, 10.09.2009 võlatunnistusest ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe-kohustusest, 20.10.2009 hoiatusest koos võlgnevuse arvestusega, 03.01.2011 lepingu ülesütlemisavaldusest koos ümbrikuga ning viivise arvestustest (tl 8-18).
6.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja on märkinud hagiavalduses (tl 3), et ei ole alates 15.01.2011, so kogu nõude sissenõutavaks muutumise ajast arvestanud viivist viiviselt 346,92 eurot, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 6 sisaldub intressilt (sh viivisintressilt) viivise arvestamise keeld. Viivise arvestusest (tl 18) nähtub, et hageja on nimetatud ajast alates kuni 20.12.2012 arvestanud viivist summalt 9240,83 eurot, mis koosneb eelduslikult tasumata põhivõlgnevusest ja õigusabikuludest (8180,69 + 1059,92 = 9240,61). Samas on hageja palunud hagiavalduse resolutsiooni p-s 3 (tl 6) lisanduva viivise välja mõista 9586,75 eurolt, pidades seda summat põhinõudeks. Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud nõue õiguslikult põhjendatud, kuivõrd sisaldab sissenõutavaks muutunud viivist summas 346,14 eurot (9240,61 + 346,14 = 9586,75). Arvestades VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keeldu ja asjaolu, et kostja ei ole hageja arvutusi vaidlustanud, on põhjendatud lisanduva viivise väljamõistmine 9240,61 eurolt.
7.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 8180,69 eurot, õigusabikulud 1059,92 eurot, 20.12.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2984,83 eurot ja alates 21.12.2012 viivis protsendina 9240,61 eurolt (põhinõue ja 2(3)

õigusabikulud) kuni nimetatud summa tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte enam kui 6255,78 eurot.

8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude sisuliselt täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on 05.02.2013 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kohus märgib, et hageja on tasunud kohtusse nõude esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja kohtukulu (riigilõiv) summas 550 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS §-s 144 on sätestatud kohtuvälise kulu liigid, mida menetlusosalisel on õigus nõuda vastaspoolelt, kelle kanda menetluskulud on jäetud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise viis, kus pooltel ei ole võimalik menetluse käigus saada ülevaadet vastaspoole võimalike tulevikus tekkivate kulutuste kohta, ei vasta tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb reeglina arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. Kostjale ega kohtule ei ole olnud nähtav kohtumenetluses hagejale õigusteenuse osutamine ja sellega seoses õigusabikulude tekkimine. Kuivõrd käesolevas kohtumenetluses on hageja osalenud isiklikult, siis ei saanud hagejal tekkida õigusabikulusid, mis kuuluksid kostjalt väljamõistmisele TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 550 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-3867/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus