Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-11-32112
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Määruse tegemise aeg ja koht
01. veebruar 2013 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-32112
Tsiviilasi
A. T. hagi Lõunalaenud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tarbijakrediidilepingu tühisuse tuvastamiseks ning enammakstud raha tagasinõudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
Hageja A. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxxxxx, esindaja Toomas Piirmann, [email protected]; kostja Lõunalaenud OÜ, registrikood 11232222, asukoht Jüri 39 Võru, esindaja juhatuse liige Tanel Riivits, [email protected].
2 (5)
Tuginedes eeltoodud põhjendustele ja juhindudes TsMS § 174 lg 3 ja lg 6 palub kostja jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
3 (5)
Kohus märgib, et hageja on ebaõigesti tõlgendanud 30. juuli 2012 kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5, millega mõisteti Lõunalaenud OÜ-lt riigituludesse riigilõiv hagiavalduselt summas 319 (kolmsada üheksateist eurot) ja 11 (üksteist) senti. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Tartu Maakohtu 16.septembri 2011 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumisest. Riigilõiv antud tsiviilasjas oli 639,11 eurot, millest hageja kanda osamaksetena jäi 320 eurot. Seega mõisteti kohtuotsusega kostjalt välja riigituludesse 319,11 eurot. Kohus tõlgendab hageja taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks selliselt, et hageja soovib kanda menetluskulude hulka enda poolt tasutud riigilõivu 320 eurot ja lepingulise esindaja kulud 900 eurot. Tartu Maakohtu 30. juuli 2012 kohtuotsusega jäeti menetluskulud kostja kanda. Seega võib hageja taotlusest aru saada selliselt, et hageja soovib kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 1220 eurot. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 320 eurot. Seega saab kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 320 eurot.
4 (5)
8.1 Tsiviilasja materjalide kohaselt on käesolevas asjas hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule õiguslikult analüüsitud hagiavalduse 5 lehel (tl 3-7). Samuti on hageja kohtule esitanud 4 lehel avalduse riigilõivust vabastamiseks (tl 30-33), määruskaebuse tähtaja ennistamiseks, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks ja menetluse jätkamiseks 2 lehel (tl 7273), vastuse kostja vastusele 3 lehel (tl 105-107), täiendava selgitused ja tõendid 3 lehel (tl 133-135) ja täpsustuse viivisearvestusega kohta 4-lehel (tl 176-179) ning osalenud kolmel kohtuistungil. Arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt keskmist keerukusastet; hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu, kohtuistungite arvu; samuti menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, loeb kohus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 500 eurot koos käibemaksuga. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja esindaja poolt esitatud tundide arvestuse osas ega pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks kostja vastuväidetele käibemaksu osas märgib kohus, et TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt töö tellija on A. T. , kellele õigusabikulude arve esitati, pole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa maha arvestada käibemaksuga seonduvaid kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.