A. T. hagi Lõunalaenud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tarbijakrediidilepingu tühisuse tuvastamiseks ning enammakstud raha tagasinõudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
Hageja A. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxxxxx, esindaja Toomas Piirmann, [email protected]; kostja Lõunalaenud OÜ, registrikood 11232222, asukoht Jüri 39 Võru, esindaja juhatuse liige Tanel Riivits, [email protected].
RESOLUTSIOON
1.Määrata kindlaks A. T. menetluskulud A. T. hagis Lõunalaenud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tarbijakrediidilepingu tühisuse tuvastamiseks ning enammakstud raha tagasinõudes.
2.Rahuldada osaliselt A. T. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja välja mõista OÜ-lt Lõunalaenud A. T. kasuks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 320 eurot ning põhjendatud ja vajalik hageja esindaja kulu 500 eurot, kokku menetluskulu 820 eurot (kaheksasada) eurot, mis kanda OÜ Runnert Kaubagrupp arveldusarvele nr 221011768877.
3.Jätta rahuldamata A. T. avaldus tagastada kostjalt riigituludesse välja mõistetud riigilõiv summas 319,11 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.
1.A. T. esitas kohtule 09. oktoobril 2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Kohus on tsiviilasjas teinud lahendi, mille resolutsiooni kohaselt kannab hageja menetluskulud täielikult kostja. Hageja kandis tsiviilasjas menetluskulusid summas 1219 eurot, millest 319 eurot moodustas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 900 eurot hageja õigusabi kulud. Kohus on otsusega välja mõistnud kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõivu summas 319 eurot. Lähtuvalt sellest palub hageja välja mõista hageja kasuks õigusabi kulud summas 900 eurot ja tagastada hagi avaldusel tasutud riigilõiv summas 319,11 eurot hagejale. 25.01.2013 esitas hageja esindaja täpsustava menetluskulude arvestuse, mille kohaselt on osutatud õigusabi toimingud: konsultatsioonid 3 tundi, hagiavalduse koostamine 8 tundi, vastus kostja vastusele 3 tundi, täiendavad selgitused kohtule 2 tundi, maksegraafik koos viivisearvestusega (sisaldab maksete ajalugu koos intresside ja viivise arvestusega) 8 tundi, kolm kohtuistungit kokku 6 tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja on esitanud vastuväite hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele. Vastuväite kohaselt kostja leiab, et hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude taotlus pole korrektne. Puudused on nii vormilised kui sisulised. Hageja esindaja on esitanud kohtule arve Runnert Kaubagrupp OÜ nimelt. Arve on allkirjastamata ja kostjale jääb arusaamatuks milline seos on ettevõttel hageja esindajaga. Nimetatud ettevõte juhatusse hr. Toomas Piirmann Äriregistri andmetel ei kuulu. Lisaks sellele taotleb hageja esindaja ka arvel näidatud käibemaksu hüvitamist. TsMS § 174 lg 6 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Runnert Kaubagrupp OÜ on Maksuja Tolliameti andmetel käibemaksu kohustuslane. Mistõttu käibemaksu osa küsimine kuluarvelt pole vastavalt seadusele lubatav. Kostjale jääb ebaselgeks mitu tundi on hageja õigusabi teenust osutanud ja millise tunnitasuga. Kulude detailset lahtikirjutamist eeldab TsMS § 174 lg 3. Vastavalt toimiku materjalidele selgub, et asjas kulus hageja esindajal üpris palju aega riigiõigusabi taotlemiseks. Kostja leiab, et selleks kulutatud aeg ja kantud kulud tuleb jätta hagejale endale. Arvestades asjas toimunud kirjavahetusi ja istungeid leiab kostja, et mõistlik ja õigustatud kulu asjas oleks kuni 450 eurot. Riigilõivu on kostja riigituludesse juba tasunud vastavalt kohtu 30.07.2012. a määrusele. Kostjal puudub info, et nõutud riigilõivu summa oleks tasunud hageja isiklikult. Hageja esindaja väitel on tal kulunud 8 tundi hagiavalduse koostamiseks. Ehk terve tööpäev. See on äärmiselt ebamõistlik arvestades hagi mahtu ja sisu mis pole kooskõlas selleks väidetavalt kulunud ajaga. Taoline ajakulu ainuüksi hagi koostamiseks ei saa olla kuidagi loogiline. Samal seisukohal on kostja teise, väidetavalt 8 tunnise tööga, maksegraafiku ja viivisearvestuse koostamisel. Tegemist on ilmselgelt kohtu eksitamisega ja hageja on enda jaoks kujundanud menetluskuludest täiendava tuluteenimise vahendi mis pole kooskõlas tegelikkusega. Küsitavad on ka väidetavad konsultatsioonid kliendiga 3 tunni ulatuses. Kostja ei nõustu väitega-arvestusega, et kõik asjas toimunud istungid võtsid aega 2 tundi. Kokkuvõttes polnud tegemist niivõrd keeruka vaidlusega kus oleks kulunud niivõrd palju aega. Kostjal pole vaidlust fakti, kui sellise suhtes, et tal tuleb hüvitada hageja menetluskulud, kuid seda tuleb teha mõistlikus ulatuses. Hageja esindaja väidetavad kulud pole aga mõistlikud.
2 (5)
Tuginedes eeltoodud põhjendustele ja juhindudes TsMS § 174 lg 3 ja lg 6 palub kostja jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
HAGEJA SELGITUSED
3.Hageja vaidleb vastu kostja põhjendustele. Arve on allkirjastamata põhjusel, et kogu Runnert Kaubagrupp OÜ raamatupidamislik arvestus on netipõhine ja 99% arvetest saadetaksegi e-kirja teel (ka ilma ID-kaardiga kinnitamata). Seetõttu esitati ka menetluskulude avalduse juurde arve ilma allkirjata. Hageja lisab ka allkirjastatud arve. Toomas Piirmann töötab OÜ-s Runnert Kaubagrupp töölepingu alusel. Ettevõte esitabki tema tehtud töö eest arve töö tellijale. Töö tellijaks oli A. T. , kes oli selles tsiviilasjas hageja. Hageja esindaja töötab käibemaksukohustuslaseks olevas ettevõttes, mida tõendab ka kostja esitatud vastuväites e-maksuameti väljavõte. Seetõttu on OÜ Runnert Kaubagrupp kohustatud väljastama oma arved, lisades sinna käibemaksu. Hageja, kellele õigusabikulude arve esitati, pole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa maha arvestada käibemaksuga seonduvaid kulusid. Hageja esindaja ei pea põhjendama kostjale, mitu tundi ja millise tunnihinnaga õigusabi osutati, sest seda ei nõua TSMS § 174 lg 3. Õigusabiks kulunud summa suurus, mille hüvitamist kostjalt nõutakse, on oluliselt väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud piirmäär. Kostja väide, et riigiõigusabiga seonduvaid kulusid ei peaks kandma kostja, on alusetud. Riigilõivu vähendamisega vähenes ka kostja kulu, sest kostja pidi vastavalt kohtuotsusele tasuma määratud vähendatud riigilõivu. Riigi õigusabi oli riigilõivu vähendamise taotlus samas tsiviilasjas ja oli otseselt seotud kogu menetlusega, moodustas väikse osa kogu õigusabi kulust, mistõttu peab hageja õigeks, et hüvitataks kogu õigusabiga seonduvad kulud. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja välja mõista õigusabi kulus summas 900 eurot koos käibemaksuga.
KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
4.Tartu Maakohtu 30. juuli 2012 otsusega rahuldati A. T. hagi Lõunalaenud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tarbijakrediidilepingu tühisuse tuvastamiseks ning enammakstud summa tagasinõudes. Otsusega jäeti hageja A. T. menetluskulud Lõunalaenud OÜ kanda (tl 199-202). Tartu Maakohtu otsus jõustus 12.septembril 2012.
5.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Tartu Maakohtu 16.septembri 2011 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati osaliselt riigilõivu tasumisest. Riigilõiv antud tsiviilasjas kokku oli 639,11 eurot, millest hageja kanda osamaksetena jäi 320 eurot. Ülejäänud osa riigilõivust so 319,11 eurot mõisteti Tartu Maakohtu 30. juuli 2012 kohtuotsusega välja kostjalt.
3 (5)
Kohus märgib, et hageja on ebaõigesti tõlgendanud 30. juuli 2012 kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5, millega mõisteti Lõunalaenud OÜ-lt riigituludesse riigilõiv hagiavalduselt summas 319 (kolmsada üheksateist eurot) ja 11 (üksteist) senti. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Tartu Maakohtu 16.septembri 2011 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumisest. Riigilõiv antud tsiviilasjas oli 639,11 eurot, millest hageja kanda osamaksetena jäi 320 eurot. Seega mõisteti kohtuotsusega kostjalt välja riigituludesse 319,11 eurot. Kohus tõlgendab hageja taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks selliselt, et hageja soovib kanda menetluskulude hulka enda poolt tasutud riigilõivu 320 eurot ja lepingulise esindaja kulud 900 eurot. Tartu Maakohtu 30. juuli 2012 kohtuotsusega jäeti menetluskulud kostja kanda. Seega võib hageja taotlusest aru saada selliselt, et hageja soovib kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 1220 eurot. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 320 eurot. Seega saab kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 320 eurot.
6.Hageja on esitanud taotluse tagastada riigilõiv summas 319 eurot ja 19 senti A. T. arveldusarvele nr 10010753563010. Kohus jätab esitatud taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tagastamise võimalused on sätestatud TsMS §-s 150 ja RLS §s 15. Nimetatud sätted ei anna alust tagastada hagejale riigilõiv 319,11 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud ja mis on välja mõistetud kostjalt. Kohus märgib, et sellist riigilõivu tagastamist ei ole kohus otsustanud ka 30. juuli 2012 kohtuotsuses.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, samuti toimingute mahu ja nendeks kulunud aja. Vastavalt TsMS § 175 lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 5063,36 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 3200 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist Runnert Kaubagrupp OÜ poolt esitatud arve alusel. Arve nr 46, 8. oktoober 2012, on esitatud õigusabi osutamise eest tsiviilasjas 2-1132112 summas 900 eurot (sealhulgas käibemaks 150 eurot). Osutatud õigusabi toimingud: konsultatsioonid 3 tundi, hagiavalduse koostamine 8 tundi, vastus kostja vastusele 3 tundi, täiendavad selgitused kohtule 2 tundi, maksegraafik koos viivisearvestusega (sisaldab maksete ajalugu koos intresside ja viivise arvestusega) 8 tundi, kolm kohtuistungit kokku 6 tundi.
8.Kohus loeb hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks nimetatud arve alusel 500 eurot, arvestades järgmisi asjaolusid.
4 (5)
8.1 Tsiviilasja materjalide kohaselt on käesolevas asjas hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule õiguslikult analüüsitud hagiavalduse 5 lehel (tl 3-7). Samuti on hageja kohtule esitanud 4 lehel avalduse riigilõivust vabastamiseks (tl 30-33), määruskaebuse tähtaja ennistamiseks, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks ja menetluse jätkamiseks 2 lehel (tl 7273), vastuse kostja vastusele 3 lehel (tl 105-107), täiendava selgitused ja tõendid 3 lehel (tl 133-135) ja täpsustuse viivisearvestusega kohta 4-lehel (tl 176-179) ning osalenud kolmel kohtuistungil. Arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt keskmist keerukusastet; hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu, kohtuistungite arvu; samuti menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, loeb kohus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 500 eurot koos käibemaksuga. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja esindaja poolt esitatud tundide arvestuse osas ega pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks kostja vastuväidetele käibemaksu osas märgib kohus, et TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt töö tellija on A. T. , kellele õigusabikulude arve esitati, pole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa maha arvestada käibemaksuga seonduvaid kulusid.
9.Neil asjaoludel leiab kohus, et kuna jõustunud Tartu Maakohtu 30.juuli 2012 otsusega jäeti hageja A. T. menetluskulud OÜ Lõunalaenud kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 320 eurot ning põhjendatud ja vajalik hageja esindaja kulu 500 eurot (koos käibemaksuga), kokku 820 eurot.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 võib vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.