A. T. hagi Lõunalaenud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tarbijakrediidilepingu tühisuse tuvastamiseks ning enammakstud summa tagasinõudes
Tsiviilasja hind
1035,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg
16.03.2012, 21.05.2012, 26.06.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
-
Hageja A. T. ; Hageja lepinguline esindaja Toomas Piirmann; Kostja seaduslik esindaja Tanel Riivits
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada A. T. ja Lõunalaenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingu punkt 3.6 ja 30.07.2012 sõlmitud maksegraafiku tühisus.
Tuvastada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alus ja tunnistada lubamatuks Lõunalaenud OÜ avalduse alusel Võru kohtutäitur Taive Peedosaare algatatud täitemenetlus nr 119/2011/863.
4.Välja mõista Lõunalaenud OÜ-lt A. T. kasuks 1035 (üks tuhat kolmkümmend viis) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) eurosenti.
5.Välja mõista Lõunalaenud OÜ-lt riigituludesse riigilõiv hagiavalduselt summas 319 (kolmsada üheksateist eurot) ja 11 (üksteist) eurosenti. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 1(7)
2-11-32112
6.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6).
7.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078538. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1.A. T. (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi Lõunalaenud OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, tarbijakrediidilepingu tühisuse tuvastamiseks ning enammakstud raha tagasinõudes. 1.1 Hageja ja kostja sõlmisid 12.märtsil 2009 laenulepingu nr V-2009-12-03-01. Hageja selgitab, et leping sõlmiti kiirustades ja temale ei tutvustatud kõiki lepingu tingimusi. Laenulepingu sõlmimise ajal oli hageja Maksehäirete registris ja seega poleks tohtinud temale üldse laenu anda. Kostja kasutas ära hageja sundolukorda, hagejal oli võlgnevus kiirlaenufirma ees, mis tekkisid venna tegevuse tõttu. Hageja täitis laenutaotluse internetis, hiljem helistas kostja esindaja Meriliin Kookmaa, kes pakkus välja esimese notariaja, et sõlmida laenuleping ja vormistada laenulepingu tagatiseks hüpoteek. Laenuleping sõlmiti notaribüroos vahetult enne hüpoteegi seadmist, kohal oli ka hageja ema S. T. (kinnisasja kaasomanik). Hageja kutsuti notari juurde 15 minuti enne hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist. Laenulepinguga sai tutvuda vahetult enne laenulepingu allakirjutamist. Meriliin Kookmaal oli kaasas laps, kes oli nutune ja ei lasknud Merliin Kookmaal laenulepingu tingimusi selgitada. Hageja sai aru ainult niipalju, et laenuintress on 96 % aastas ja tagasimakse aeg on poolteist aastat, muus osas laenulepingu tingimusi ei tutvustatud. Lõunalaenude esindaja ütles, et kinnisvara tagatise puhul ei huvita neid hageja eelnev maksekäitumine ega sissetulek, sest laen on kinnisvaraga tagatud. 1.2 Hageja leiab, et sõlmitud laenuleping ei vasta seaduse nõuetele: - laenulepingus ei ole märgitud krediidikulukuse määra, mida nõuab VÕS § 404 lg 6; - laenulepingu punktis 4.1 märgitud viivis 0,5% päevas (182,5%) aastas on umbes kaks korda kõrgem kui laenu intress (92% aastas). VÕS § 113 lg 1 ja 415 lg 1 järgi ei või nõuda suuremat viivist kui on samas lepingus intress. Laenulepingu punktid 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4. käsitlevad 2(7)
2-11-32112 viivise arvestamist ka juhul, kui jäädakse võlgu laenu osamakse ühe osa so intressiga, mida ei luba VÕS § 113 lg 6 ja mille järgi ei või nõuda viivist intressimaksetega viivitamise korral. - laenulepingu 4.3 järgi võib kostja nõuda viivist, VÕS § 421 ei saa krediidiandja nõuda lisaks viivisele ka leppetrahvi. - laenulepingu punkti 4.4 järgi arvestatakse viivist kogu tasumata osamakse summalt mis ei vasta VÕS § 421 mõttele ja on tühine. - laenulepingu punkt 3.6, mille kohaselt arvestatakse laekunud summalt esmalt maha viivisvõlgnevus (kui see tekib), seejärel intress, seejärel leppetrahv (kui see tekib) ja seejärel alles põhiosa on vastuolus VÕS § 415 sätestatuga. Kõrge viiviseprotsendi juures on võimalik, et võlgnik jääbki tasuma viiviseid. Kostja on küll selgitanud, et tasutud summast on esmalt maha arvestatud viivised ja kahju, kuid kostja ei ole esitanud hagejale maksete hilinemisega tekitatud kahju kohta selgitusi. VÕS paragrahv 421 järgi on sellised kokkulepped tühised. 1.3 Hageja tasus laenumakse perioodi lõpuni laenumakseid summas 47 061 krooni, laenulepingu lisas oleva maksegraafiku kohaselt oli põhivõlg koos intressidega laenumakse perioodi lõpuni 40 338 krooni. Lõunalaenud OÜ juhatuse liige Tanel Riivits teatas 30.07.2010 e-kirjas, et hageja on võlgu ning esitas uue maksegraafiku, mille kohaselt seisuga 30.07.2010 oli tasumata põhiosa summas 12 887 krooni, intresse 5775 krooni ja kõrvalkulutusi summas 7104 krooni. Hageja allkirjastas eelnimetatud maksegraafiku. Kostja esitatud maksegraafikust ei nähtu, mida, kui palju on hageja maksnud ja millele tugineb kostja viivisearvestus. Hagejapoolse arvestuse tulemustest nähtub, et esimese maksegraafiku viimaseks päevaks oli tasutud kogus põhiosa, intress kui ka arvestatud viivis. Kostja viivise suurus on arvestades põhiosa suurust alates 1759 – 6500 protsendini. Isegi sellise viivise suurusega on hageja tasunud kogu nõude, kui nõude kujunemisel oleks järgitud VÕS paragrahvi 415 lg 2. 2011 märtsis tasus hageja kostjale täiendavaid makseid summas 1035,23 eurot (16 195.14 krooni). Hagejal puudub kogemus krediteerimisega seonduvate asjaolude osas ja Lõunalaenud OÜ juhatuse liige Tanel Riivits viis hageja maksegraafiku esitamisega eksitusse. Teine sõlmitud maksegraafik on tühine, sest hageja ei võlgnenud kostjale peale esimese maksegraafiku lõppemist midagi. 1.4 Kostja esitas 6.06.2011 kohtutäiturile Taive Peedosaarele täitmisavalduse ning nõutavaks summaks on 4213,18 eurot (65894 krooni). Kohtutäiturile ei esitatud laenulepingut ega nõuet. Esitatud nõue ühtib peaaegu hüpoteegi suurusega, mis tagas hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut. Hageja leiab, et hüpoteegi summa tulenebki hüpoteegi suurusest, mitte võlaõiguslikust lepingust. Kostja on oma hoiatuses esitanud nõudeks koos tasuga 1509,58 eurot, osamaksete suurus 748,40 eurot ja viivis 748,40 eurot. Hageja on veendunud, et juba algselt laenulepingu sõlmimisel on kostja käitunud hageja suhtes pahatahtlikult, soovides teenida raha kogu hüpoteegi summa suuruses. Hageja on kostjale maksnud 4113,91 eurot (64 358 krooni) ning kostja nõuab veel täiendavalt 4213,18 eurot (65 894 krooni). Hageja on arvamusel, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on heade tavade vastane, sest ilmselgelt on leping tasakaalust väljas hageja kahjuks. 1.5 Kostja pole esitanud hagejale tegelikke arvestusi nõuete kohta ega ole neid põhjendanud. Kostja ei ole põhjendanud, millise arvestuse alusel tegi uue maksegraafiku. Kirjavahetuses on kostja kirjutanud kord leppetrahvidest, kord viivistest, mille suurus ja tekkimise alused jäävad selgusetuks. Laenumaksetega viivitamisel ei saa samaaegselt esitada nii viivise kui ka leppetrahvi nõuet. E- kirjavahetuses on kostja teatanud, et põhiosa jääk on 8389 krooni ja teatab põhiosa laekumistest summas 12 610,92 krooni, intresside laekumisest summas 20606 krooni. Arvestus jääb selgusetuks.
3(7)
2-11-32112 1.6 Hageja on tulnud vastu kostjale ja pole nõudnud kogu lepingu tühistamist, mille tõttu peaks kostja tagastama kogu teenitud intressi ja kostja arvestatud viivised. Hageja arvab, et laenulepingu ühe osa tühistamine ei tähenda automaatselt kogu lepingu tühistamist, sest ilma laenulepingu punkt 3.6 järgimata saab laenuleping üle jäänud osas jääda kehtima. Hageja tasus veel täiendavalt peale esimese maksegraafiku lõppemist 1035 eurot, mille tagasinõude ka hageja hagis esitas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja esitatud hagi ei tunnista, palub selle jätta rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. 2.1 Hageja oli kursis laenulepingu tingimustega. Kostja esindaja, Meriliin Kookmaa selgitas hagejale kõiki lepingulisi üldtingimusi telefonitsi enne laenulepingu sõlmimist. Laenulepingu tingimusi tutvustas Meriliin Kookmaa põhjalikult hagejale ja selle allkirjastamine toimus kostja kontoris Jüri 39, Võru linn. Krediidikulukuse määraks on kostja käsitluses intressimäär, mida sai ka hagejale sellisena tutvustatud. Hageja küsis notarilt enne hüpoteegi seadmise lepingu allkirjastamist väga põhjalikult ja palju küsimusi lepingulise kohustuse täitmise ja mittetäitmise kohta. Kostja esindaja eeldas, et hageja, täie mõistuse juures olev eesti keelt valdav täiskasvanud inimene, mõistab neid. 2.2 Lõunalaenud OÜ laenutingimuste kohaselt kui laenutehingu täitmine on tagatud varaga (ehk minimeeritud riskitingimustes) pole Maksehäireregistri staatus niivõrd olulise osakaaluga võrreldes tagatiseta laenuga. Hageja ei avaldanud kostjale laenuvõtmise juures, et tal on võlgnevused, mis seni kasvavad. Kostja ei esitanud ega pidanudki esitama hagejale küsimusi tema perekondliku seisu kohta, see oleks liigne eraellu tungimine, millel puudub põhjuslik seos laenusaamisega. Kostjat huvitas, kas hageja on suuteline võetavat laenu tasuma mõistes laenutingimusi ja mõistab ka tagatise seadmisega seonduvaid riske. Viimaseid selgitas ka notar väga detailselt. Kostja teadis vaid seda infot kui palju hageja talle rääkis lähtudes heausksusest, et see on tõde. Laenuotsuste langetamisel lähtub kostja faktilistest asjaoludest : 1. laenusaaja maksevõime 2. tagatise väärtus 3. laenusaaja muud kohustused. Kostja teatas lepingu eelsete läbirääkimiste faasis võetava laenu kuumakse suuruse. Hageja kinnitas, et ta tuleb sellega toime ning kuumakse on talle jõukohane. 2.3 Laenulepingu punktis 4.1. märgitud määr sisaldab ka tekitatavat kahju kooskõlas VÕS § 415 lg. 1. Pooled on kokkuleppinud kindlas maksesuuruses 100 eek/päev. Hageja on regulaarselt olnud osamaksete tasumisega viivituses ja tasunud lepingulisi osamakseid kokkulepitud maksegraafikust kõrvale kaldudes. Kõik arvestuslikud nõuded on lepingust tulenevad. Makseviivitustega on hageja rikkunud lepingut tekitades kostjale kahju, mis kuuluski hüvitamisele. Kostja on tulnud hagejale vastu ning soovinud samuti vältida täitemenetlust. Kokkulepitud tingimustel sõlmisid pooled 30.07.2010 a uue maksegraafiku. Hageja jätkas endiselt maksegraafikust mitte kinnipidamisega rikkudes maksetähtaegu. Terve lepinguperioodi kestel on hageja tähtajaliselt korrektselt tasunud osamakseid vaid kahel korral. Pidevalt on toimunud maksetega viivitamine ja seda üsna pika perioodi vältel. Näiteks mitte ühtki laekumist pole toimunud järgnevate kuude sees : 11.2009 a. ; 06.2010 a. ; 09.2010 a. ; 04.2011 a. kuni täitemenetluse alustamiseni 06.2011. Kusjuures hagejal oli aega ligi 3 kuud oma maksedistsipliini parandamiseks enne täitemenetluse alustamist ja peale lepingu ülesütlemist 15.03.2011 a. Kostja lootiski sellele, mistõttu viivitas teadlikult täitemenetluse alustamisega, mida oleks sisuliselt saanud alustada ka 16.03.2011 a. 2.4 Kostja võtab õigeks, et hagejalt on laekunud märtsis 2011 a. 16 195,14 EEK. Nimetatud summaga sai tasaarveldatud oktoobri 2010 a. osamakse mittetasumisega tekitatud kahju ja viivised. Viivitus kestis 5 kuud. 4(7)
2-11-32112 Seega pole hagejat eksitusse viidud, mistõttu puudub kostjal alus nõutud summa tagastamiseks. Kohtutäiturile iseenesest pole tarvis esitada laenulepingut. See pole täitedokument TMS § 2 mõistes. Täitemenetluse avaldus oli vormistatud korrektselt, mille kohta kohtutäitur märkuseid ei teinud. Kohtutäitur lähtub oma tööülesannetes formaliseerituse printsiibist ning võttis aluseks poolte vahel sõlmitud notariaalse lepingu, millest piisas täitemenetluse algatamiseks. 2.5 Kostja täpsustuse kohaselt on esialgset maksegraafikut muudetud kahel korral. Vaid paar üksikut laekumist on olnud tähtajaliselt. 12.03.2009 sõlmitud maksegraafik nägi ette laenu põhiosa 21 000 krooni, intressid 19 338 krooni, tasumise tähtaeg 06.09.2010. Viimane maksegraafiku muudatus toimus 30.07.2010 selle alusel tulnuks hagejal tagasi maksta laenu põhiosa 12 887 krooni, intresse 5 775 krooni, kõrvalkohustused 7 104 krooni, sisaldavad kõiki viiviseid. Kahjuna käsitles kostja refinantseerimise kulusid. Sellise muudatusega hageja nõustus. Hageja on olnud viivituses terve senise perioodi. Viivisteks on arvestatud 18 400 krooni, millest 17 930 krooni on hageja tasunud. Leppetrahvi pole arvestatud. Intressi summaks on ekslikult märgitud 28 811 krooni, tegelikult peaks olema 21 695 krooni, kostja vähendab täitemenetluses esitatud nõuet 7116 krooni võrra ehk 454,79 euro võrra.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kostja saatis kohtule kirja, milles teatas, et jääb esitatud seisukohtade juurde ning nõustub asja lahendamisega ilma tema osavõtuta (tl 70,73). TsMS § 408 p-st 1 juhindudes lahendab kohus asja sisuliselt.
4.Kohus märgib, et lahendades hagiavaldust vastavalt esitatud nõuetele, ei hinda kohus poolte väited, mis on seotud laenulepingu sõlmimise asjaoludega. TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi ei ole tõendil tähtsust eelkõige siis, kui asjaolu ei ole vaja tõendada, muuhulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Hageja on esitanud küll nõude laenulepingu tühisuse tuvastamiseks, kuid menetluse käigus taotlenud tuvastada laenulepingu punkti 3.6 ja 30.07.2010 sõlmitud maksegraafiku tühisus. Asjaolud, mis on seotud laenulepingu punkti 3.6 tühisuse tuvastamisega, ei ole seotud laenulepingu sõlmimise asjaoludega. Seega jätab kohus hindamata laenulepingu sõlmimise asjaolud ja poolte väited, samuti tunnistajana ülekuulatud Meriliin Kookmaa ütlused, kuna nimetatud tõendid on seotud laenulepingu sõlmimisega ja ei ole antud vaidluse lahendamisel asjakohased.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohus loeb tõendatuks, et Lõunalaenud OÜ ja A. T. (Tuum) vahel on 12.03.2009 sõlmitud laenuleping nr V-2009-12-03-01, mille kohaselt A. T. sai laenu 21 000 krooni (tl 8-11). Laenuleping sõlmiti tingimusel, et täitmise tagamiseks seatakse ühishüpoteek kinnisasjale 63 000 krooni ulatuses. Intress laenatavalt summalt on kokku 96% aastas ehk 19 338 krooni ning laenusumma ja intressid kohustub A. T. a tagastama hiljemalt 06.09.2010. Vaidlust ei ole selles, et Lõunalaenud OÜ tegutses laenu andes oma majandustegevuses ning pooltevahelistele suhetele tuleb kohaldada võlaõigusseaduses sätestatud tarbijakrediidilepingu sätteid.
5(7)
2-11-32112
6.Hageja palus tuvastada laenulepingu punkt 3.6 tühisus, kuna see on vastuolus VÕS § 415. Laenulepingu punkt 3.6 on järgmises sõnastuses : laenulepingu alusel laenusaaja poolt tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekord on alljärgnev: 1. viivisevõlgnevuse (kui see tekib), 2. intress; 3. leppetrahv (kui see tekib); 4. põhiosa. VÕS § 415 lg 2 sätestab, et kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 421 sätestatu kohaselt tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral kaasa tuua tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 esimeses lauses sätestatu kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Maksegraafiku kohaselt pidi A. T. tasuma põhiosa makse summas 21 000 krooni ja intresse 19 338 krooni hiljemalt 06.09.2010. Konto väljavõttest nähtuvalt (tl 19-20) ja kohtuistungil on pooled kinnitanud, et kostja on hagejalt saanud 64 358 krooni (tl.165).Kostja on vastustes selgitanud, et hageja poolt makstud summast on kostja maha arvanud intressid, viivised ja kahjud, samas ei ole kostja esitanud vastavat arvestust. Seega on kostja lähtunud laenulepingu punktist 3.6 sõnastusest. Kohus leiab, et laenulepingu punkt 3.6 on tühine, kuna see on vastuolus VÕS § 415 lg 2 sätestatuga ning kaldub kõrvale seaduse sättest tarbija kahjuks. Kohus nõustub hagejaga, et selliselt sõlmitud laenulepingu kohaselt jääkski võlgnik tasuma viivist ja intressi ning põhivõla tasumiseni ei jõuakski. VÕS § 415 lg 2 sätestatud kohustuste täitmise eesmärgiks ongi see, et ebapiisavate maksete korral väheneb võlgnetav põhisumma ning seega ka viivis ja intress. Kostja on märkinud, et laekunud summast on maha arvestatud ka kostjale tekitatud kahju, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Samas leiab kohus, et pooled oleksid laenulepingu sõlminud ka ilma punkti 3.6 ja seega ei ole tühine kogu laenuleping.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kui palju ja mille eest hageja maksnud on. Vaatamata hageja taotlusele ja kohtu nõudmisele ei ole kostja esitanud omapoolseid arvutusi. Kostja on nõude täpsustuses esitanud küll üldised arvud ja viivitatud päevade arvu, kuid ei ole ära näidanud arvutuskäiku (tl. 172 -173). Kohus leiab, et seega ei ole kostja tõendanud kehtivat nõuet hageja vastu. Hageja on esitanud omapoolse arvestuse laenukohustuse täitmise kohta ja esitatud arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hageja arvestuste kohaselt on kokku tasutud 47 161 krooni, sellest põhiosa 21000 krooni, intresse 19338 krooni ja viiviseid 6823 krooni. Laenulepingu järgi kuulus tasumisele 40 388 krooni, millest põhiosa 21000 krooni, intress 19338 krooni ja viivised 6400 krooni (tl 179). Hageja on tasunud 27.09.2010 kuupäeval sõlmitud maksegraafiku alusel 1035,23 eurot, mille tagastamist ta nõuab.
8.VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega ning VÕS § 187 lg 1 järgi lõpevad kohustuse lõppemisel lõpevad ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole hageja poolt maksete laekumisel arvestanud VÕS § 415 lg 2 sätestatut, ning jätkanud hagejalt maksete nõudmist. Kohus asub seisukohale, et hageja on täitnud laenulepingust nr V-2009-12-03-01 tuleneva nõude. Hageja on võtnud laenud 21 000 krooni, tagasi on maksnud 64 358 krooni. Kostja ei ole tõendanud, milliste ja kui suurte kulutuste kandmiseks on hageja poolt makstud summa arvestatud.
9.Kohus kontrollib, kas 30.07.2010 sõlmitud maksegraafik on tühine. Laenulepingu punkti 3.1 kohaselt kohustub laenusaaja tasuma laenuandjale laenusumma ja intressid vastavalt graafikule.
6(7)
2-11-32112 Uus maksegraafik on sõlmitud ajal, millal laenusaajal oli kohustus laenuandja ees juba täidetud. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. Kohtupraktika kohaselt on tehing vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu (RKL 32-1-111-08 p 23). Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul kasutas kostja ära hageja kogenematust ja hageja on sõlminud enda jaoks äärmiselt kahjuliku maksegraafiku. Kostja on arvestanud hageja poolt makstud summad tühise laenulepingu punkti 3.6 järgi ja seega eksitanud hagejat selliselt, et käsitlenud teda jätkuvalt võlgnikuna. Selline käsitlus ei ole kooskõlas ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese õiglustundega. Eeltoodu alusel on 30.07.2010 sõlmitud maksegraafik tühine ning TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt saab tühise tehingu alusel saadu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete kohaselt. VÕS 1028 lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlust ei ole selles, et hageja maksis uue sõlmitud maksegraafiku alusel kostjale 1035,23 eurot. Kohus tuvastas, et sõlmitud maksegraafik on tühine, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 alusel välja 1035,23 eurot.
10.Hageja on esitanud nõude tunnistada täitemenetlus nr 119/2011/863 lubamatuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Täitmisteatest nähtuvalt on täitedokumendiks Võru Notar Inga Anipai 12.03.2009 notariaalne dokument nr 596 (tl 23). Märgitud notariaalse dokumendi kohaselt on kaasomanikud A. T. , S. T. sõlminud Lõunalaenud OÜ-ga hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega on Möldre kinnistule seatud ühishüpoteek 63000 krooni (tl. 13-18). Hüpoteegi seadmise – ja asjaõiguslepingu punkti 2.2 kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud laenulepingust nr V-2009-12-03-01 ja selle võimalikest lisadest tulenevad nõuded. Kohus on tuvastanud, et A. T. on laenulepingust tulenevad nõuded täitnud, seega on kostja nõue rahuldatud ning täitemenetlus lubamatu.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Tartu Maakohtu 16.septembri 2011 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati ta osaliselt riigilõivu tasumisest. Riigilõiv antud tsiviilasjas oli 639,11 eurot, millest hageja kanda osamaksetena jäi 320 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse 319,11 eurot.
Heiki Kolk kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.