lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-24772/27

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 31.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-24772/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405LihtmenetlusKOS § 13KÜS § 15TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-11-24772

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2013. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

KÜ Põhja hagi A. B. vastu 658,28 euro nõudes

Hagihind

633,28 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)

Menetlusosalised

Hageja:

KÜ Põhja (RK 80038057; asukoht: Põhja allee 5-39, 30324 KohtlaJärve)

Hageja lepinguline esindaja:

S. G. (Sergei Gromtsev Juriidiline Büroo OÜ, e-post: [email protected] )

Kostja:

A. B. (IK xxx; elukoht: xxx, e-post: xxx )

Kolmas isik kostja poolel:

I. V. (IK xxx; elukoht: xxx, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1.KÜ Põhja hagi A. B. vastu rahuldada.
2.Välja mõista A. B.lt KÜ Põhja kasuks 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) eurot 28 senti.
3.Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-3867/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1.Korteriühistu (KÜ) Põhja esitas 26.05.2011. a hagi A. B. vastu võlgnevuse 633,28 euro ja viivise 25 euro, kokku 658,28 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt teostab KÜ Põhja elumaja, mis asub xxx, haldamist ja majandamist. Korteriomand asukohaga xxx kuulub A. B.le. A. B. on korteriühistu liige. KÜ põhikirja järgi on ühistu liige kohustatud regulaarselt (üks kord kuus) tasuma kommunaalteenuste eest. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja võlgneb hagejale 01.05.2011. a seisuga 633,28 eurot. Põhivõlale lisandub viivis vastavalt KÜ põhikirja punktile 4.2.7 0,007% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise võlg 01.05.2011. a seisuga on 25 eurot.
3.Kostja kohtuväliselt võlgnevust tasunud ei ole. Hageja tugineb nõudes korteriomandiseaduse (KOS) §-le 13 ja korteriühistuseaduse (KÜS) §-dele 7 lg 4 ja 15` lg

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja hagi ei tunnista.
5.Kostja selgitab, et ta on nõus hageja väidetega selle kohta, et kostjale kuulub korteriomand ning kostja on ühistu liige. Samas pole kostja nõus hagejapoolse väitega

selle kohta, et kostja on oma kohustused hageja ees täitmata jätnud, millest tingituna on tekkinud võlgnevus.

6.Kostja ei ela xxx korteris ning kostja on andnud korteri alates 04.03.2010. a kolmeks aastaks üürile I. V.ile, kellega 04.03.2010. a on sõlmitud üürileping. Võlgnevus on tekitatud üürniku poolt. Üürilepingu järgi kohustus üürnik tasuma korteriühistu poolt esitatud arved igakuiselt kuu 15-ndaks kuupäevaks. Üürilepingus on kokku lepitud, et juhul, kui üürnikul tekib korteriühistu ees võlgnevus, muutub võlgnikuks üürnik. Lisaks kohustus üürnik vastutama ka võimalike kohtukulude eest. Kostja taotles, et kohus kaasaks menetlusse kaaskostjana üürniku.

HAGEJA SEISUKOHT

7.Hageja arvates on põhjendamatu kostja väide, et võla peab kustutama ning menetluskulud tasuma teine isik. Hageja ei ole üürilepingu pooleks. Üürilepingust tulenevalt on kostjal nõudeõigus I. V.i vastu.

MENETLUSE KÄIK

8.Kostja esitas 06.01.2012. a kohtule taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Kostja taotles, et kohus kaasaks kolmanda isikuna menetlusse I. V.i vastavalt TsMS §-le 216 lg 1 ja lg 2.
9.M. F. (isik, kellele kostja palus oma vastuses edastada menetlusdokumendid) saatis kohtule 30.01.2012. a e-kirja ja maksekorraldused selgitusega, et võlgnevus korteriühistu ees on tasutud.
10.Hageja selgitas oma 28.02.2012. a seisukohas, et võla suurus ei ole muutunud, kuna esitatud maksekorralduste järgi on tasutud jooksvaid arveid perioodil 01. juuni 2011. a kuni 01. veebruar 2012. a, mitte varasemat võlgnevust.
11.Kohtu 05.10.2012. a määrusega kaasati menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel I. V..

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et seisuga 01.05.2011. a oli korteriomandil xxx lasunud kommunaalteenuste võla suurus koos viivisega kokku 658,28 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas võlakohustuse peab tasuma kostja kui korteriomanik ja ühistu liige või korteriomandi üürnik, kolmas isik. Samuti on kostja oma ema kaudu märkinud seda, et võlgnevus on tasutud.
14.Kuna hagis märgitud nõude suuruse üle vaidlus puudub, loeb kohus tuvastatuks võla suuruse (põhivõlg 633,28 eurot ja viivise võlg 25 eurot, kokku 633,28 eurot).
15.Kohus märgib kostjale, et viimase kohustused korteriühistu (hageja) ees tulenevad liikmelisusest korteriühistus. Korteriühistu liikmena ja korteriomanikuna on kostja kohustatud täitma korteriühistu põhikirja sätteid, korteriühistu üldkoosoleku otsuseid, korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse sätteid, mis kohustavad eluruumi omanikku tasuma majanduskulude ning kommunaalkulude eest (KÜS § 15 `lg 1, KOS § 13, korteriühistu põhikirja p 4.2).
16.Asja materjalidest tuleneb, et kostja ja kolmas isik on sõlminud üürilepingu (tl 45-48). Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma korteriühistu poolt esitatud arveid ning võla tekkimisel ka võla sissenõudmisega kaasnevaid kulusid. Kuid kohus ei nõustu kostjaga selles, et hagejal tekiks nimetatud üürilepingust nõudeõigus kolmanda isiku ehk kostja üürniku vastu. Kolmanda isiku poolt lepingu rikkumisel tekib õiguskaitsevahendite kohaldamise õigus kostjal, mitte aga hagejal. Kostjal on võimalus oma nõue kostja vastu maksma panna (üürilepingu ennetähtaegne ülesütlemine, lepingu täitmisest tuleneva võla väljanõudmine, kahju hüvitamine). Nõude maksmapanekuks tuleb hagejal nõudega pöörduda kolmanda isiku vastu. Hageja ei saa tulenevalt üürilepingust nõuet kolmanda isiku vastu esitada, sest üürileping on siduv vaid lepingu pooltele (kostja, kolmas isik) ning toimib nende omavahelistes suhetes.
17.Kohus märgib kostjale, et kohtule esitatud maksekorraldused ei tõenda võla tasumist. Asja materjalidest tuleneb, et perioodi eest mai 2011. a kuni jaanuar 2012. a on kostjale arvestatud tasumiseks 1 047,49 eurot, samal perioodil tasuti 900 eurot. Seega ei ole kostjalt hagiavalduses nõutav võlasumma vähenenud, vaid hoopis kasvanud (tl 25, 62-68, 71-78).
18.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

19.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses kostja kanda.
20.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja