Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-55549 Tsiviilasi Krediidikassa AS-i hagi Maaja Eiche vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 406,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Krediidikassa AS (reg.nr 11344317, Tallinn, Jõe 3), hageja esindaja Silver Eensaar, kostja Maaja Eiche (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx, xxxx-xxxxxxxx xx) Resolutsioon Välja mõista Maaja Eichelt 406,48 eurot Krediidikassa AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Maaja Eiche kanda. Välja mõista Maaja Eichelt 100.- eurot riigilõivu ja 178,95 eurot tasu õigusabi eest Krediidikassa AS-i kasuks. Välja mõista Maaja Eichelt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Krediidikassa AS-i kasuks. Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata. Edasikaebamise kord Maaja Eiche võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 06.07.2009 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 203,24 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja intressid tasuma lepingus ja maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel ning nende mittetasumisel tasuma leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõla 203,24 eurot, intressid 61.- eurot, laenulepingu sõlmimise tasu 12,78 eurot. Lepingu kohaselt on viivise määr 1% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kokku on viivisevõlgnevus 129,46 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Eensaar palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 396 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: võla 203,24 eurot, viivise 129,46 eurot, intressid 61.- eurot, lepingu sõlmimise tasu 12,78 eurot, riigilõivu 100.- eurot, tasu õigusabi eest 178,95 eurot, viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 28.01.2013. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.