Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Creditmarket OÜ esitas Tartu Maakohtusse Joosep Kinksi vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 256.92 eurot ja viivised 256.92 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.02.2008.a portaali www.creditmarket.ee vahendusel laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 191.73 eurot. Laen anti pangaülekandega 12.02.2008.a. Kostja kohustus laenult tasuma lepingutasu 65.18 eurot ning laenu koos lepingutasuga tagastama hiljemalt 11.03.2008.a. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ja hageja palub kostjalt välja mõista 256.92 eurot. Lepingu lisa p 7.2.1 kohaselt leppisid pooled kokku viivise määras 0.75%. Alates tasumise tähtajast 11.03.2008.a kuni 27.02.2012.a on hagejal õigus nõuda viiviseid 2790.15 eurot, hageja palub kostjalt välja mõista 256.92 eurot. Hageja leidis viivise määra kohta, et kui kostja oleks tagasimakse kohustuse täitnud nõuetekohaselt, ei oleks hagejal tema vastu viiviste nõuet tekkinud. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oli vastuses nõus tasuma põhivõlgnevuse 256.92 eurot, kuid vaidles vastu viivistele. Kostja leidis, et viiviste määr on ebamõistlikult kõrge ning lepingu p 7.2.1 on VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine. Kostja leidis, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ei ole hagejal õigus nõuda seaduses sätestatust suuremat viivist. Kostja oli kompromissi korras nõus tasuma seadusjärgsed viivised summas 64.77 eurot.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • Pooled sõlmisid 12.02.2008.a laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 191.73 eurot; • Kostja kohustus tasuma lepingutasu 65.18 eurot; • Kostja kohustus laenu ja lepingutasu kokku 256.92 eurot tagastama 11.03.2008; • Kostja ei ole laenu tasunud. Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Seega on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning kostja ei ole laenu tagastanud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas laenuleping on ka tarbijakrediidileping. Kohus lähtub lepingu sõlmimise ajal, 12.02.2008.a kehtinud VÕS §-st 403 lg 3 p-st 1 ja 2, mille kohaselt tarbijakrediidilepingu kohta käivaid sätteid ei kohaldata krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind on väiksem 200 eurole vastavast summast ning mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul. Kuna kostja sai laenuks 191.73 eurot ja kohustus selle tagastama 30 päeva jooksul, ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostjale ei laiene tarbijat kaitsvad sätted. Kostja on leidnud, et viiviste kokkulepe on tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Nimetatud lõige sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus leiab, et antud juhul ei ole viiviste kokkulepe tühine. Arvestades sellega, et laen on antud tagatiseta ning selle saamiseks tuleb täita vaid taotlus internetikeskkonnas, on laenu andmine hageja jaoks riskantne. Lisaks ei saa väita, et lepingust tulenevate kohustuste tasakaalu oleks oluliselt rikutud. Kui kostja oleks võetud laenu tagastanud lepingus kokku lepitud ajaks, ei oleks tal tekkinud kohustust viiviseid tasuda. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu 14.06.2005.a otsusele nr 3-2-1-66-05, milles Riigikohus leidis, et „Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada.“ Riigikohtu otsuse kuulutamise ajal kehtis VÕS § 42 lg 1 samas sõnastuses nagu 2008.a. Lisaks on hageja viiviseid vabatahtlikult vähendanud põhivõla ulatuseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks eeltoodu ning VÕS § 396; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel välja põhivõla 256.92 eurot ja VÕS § 94; 113 lg 1 kohaselt viivised 256.92 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 320 eurot ja tasutud riigilõivu 63.91 eurot. Kostja leidis, et hageja poolt nõutud õigusabikulud ei ole kohased, kuna esindajad on olnud hageja töötajad. Lisaks ei ole tegemist keeruka kohtumenetlusega. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 63.91 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude summat 320 eurot. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ja viiviste kohta seisukoha esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 113.91 eurot. Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et hageja esindajad oleksid hageja töötajad. Olga Lomakina ja Reimo Tomingase tööandjaks on kontaktandmetest nähtuvalt RKM Solution OÜ.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.