Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav Asjaolud, menetluse käik 28.12.2012. a esitas hageja Krediidikassa AS kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 343,67 euro, intressi 62,42 euro ja viivise 281,20 euro, kokku 687,29 euro nõudes /tlk 1-3/. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 287,60 eurot /tlk 4/. 10.01.2013. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat teatama kirjalikult kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid allkirja vastu üle antud 10.01.2013. a. /tlk 26/. Kompromissleping 18.01.2013 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja poolte vahel sõlmitud kompromissleping. Kompromisslepingu alusel AS Krediidikassa, kui hageja, esindaja volikirja alusel Silver Eensaar ja Olga Allik kui kostja, edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui pool ja pooled, leppisid kokku alljärgnevas. Võttes arvesse, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 212-56195, milles hageja palub kostjalt välja mõista 687,29 eurot; võttes arvesse, et kostja tunnistab võlgnevust 546,69 eurot ning hageja kohtukulusid summas 193,80 eurot (1/2 riigilõiv summas 50 eurot ja esindustasu 143,80 eurot) ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel; võttes arvesse, et pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromisslepingu sõlmimise teel, on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:

kuupäevaks 30 eurot kuni 15.01.2015 (k.a) ning viimane osamakse summas 20,49 eurot tasuda 15.02.2015. a.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning pooled loobusid määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 50 eurot ja hageja õigusabikulud summas 143,80 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Julianus Inkasso OÜ tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot /tlk 15/. Kohus on kontrollinud riigilõivu tasumist 31.12.2012. a /tlk 17/. Riigilõivu summas 100 eurot tasus Julianus Inkasso OÜ 27.12.2012. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: RL hagilt Olga Allik /tlk 15/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.