lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-25948/50

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-25948/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1775
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2013, tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number

2-10-25948

Tsiviilasi

B D hagi N M vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2556,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: B D (xxx, xxx ),xxx

esindajad

Kostja: N M (xxx, xxx), xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul, varasemalt suuline menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista N M B D kasuks 2556,47 eurot ning jätta B D ja N M menetluskulud N M kanda.
3.Jätta rahuldamata B D taotlus 27.02.2012 istungi protokolli parandamiseks ja lisada need väited protokollile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nõue, põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 40 000 krooni e. 2556,47 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja andis kostjale 20.11.2008 laenu 40 000 kr, mille kostja pidi ära tasuma 30.05.2009. Laenu saamist kinnitas kostja oma allkirjaga. Poolte vahel on laenuleping. Kohustus on täitmata. Hageja ei nõustunud sellega, et osaliselt võlg on tasutud KKOÜ-le ega aktsepteeri seda võla osalise tasumisega hagejale (lk 48) VÕS § 79 lg 1 järgi. Sellist nõusolekut ei ole ta kunagi andnud. See makse, mis on kostja poolt tehtud firma arvele, on tehtud KKOÜ ja MTÜ LK, kelle juhatuse liige kostja on, lepingu nr N06/-401 raames. Hageja ei ole kasutanud mingit vägivalda kostja suhtes. Kostja töötas varema hageja alluvusel, pooltel olid head suhted vaatama töösuhte lõppemisele ja hageja nõutus kostjale laenu andma. Võlakiri on antud kostja nimelt mitte MTÜ LK nimelt, ka tekst ise viitab sellele, et laenu võttis kostja isiklikult mitte tema juhitud äriühing.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tunnistuse koostamisel eksis kostja kogu aeg hageja nime kirjutamisel ja hageja pakkus, et ta kirjutab oma andmed tekstile ise juurde ja et kostja jätab vaba ruumi ja hageja kirjutaski sinna oma nime, isikukoodi ja allkirja juurde. Koostati dokument, millest tehti koopia ja nii originaalile kui koopiale kirjutas hageja juurde teksti, oma nime, isikukoodi ja allkirja (lk 147-148). Tõendid: võlakiri, leping nr N06/-401, KK OÜ konto väljavõte Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Esialgses vastuses 16.05.2011 (lk 36), aktsepteeris nõuet osaliselt ja märkis, et osaliselt on võlg ära tasutud 18 500 kr hagejale kuuluva firma kontole, kuna isikliku konto numbrit hageja ei andnud. Ülejäänud summa 21500 kr on ta nõus tasuma osade kaupa. 31.10.2011 muutis vastuväiteid. Esitatud võlakiri on koostatud hageja firma KKOÜ kabinetis lähtudes MTÜ LK jooksvast võlast, dokument on koostatud D survel, kes muutis dokumendi teksti ja kirjutas juurde teksti, et kostja on saanud raha D B . Kostja ei ole kirjutanud võlakirjale sellist teksti, mille järgi oleks ta saanud raha B. D . Mingit laenu ei ole hagejalt saanud. Võlasuhted on firmadel. Tõend: maksekorraldus ( lk 38), 15000 kr tasumise kohta OÜ KK arvele 30.05.2009 nr 1579, milles on märgitud, et võlg on tasutud D . Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS §100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatava asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama. Kohtule esitatud võlatunnistusest nähtuvalt on kostja kirjutanud dokumendis (lk 17, koopia, originaal ekspertiisiakti juures), et tema M N XXX võttis raha laenuks summas 40 (nelikümmend) tuh. krooni 20.11.2009. Järgmiselt realt nähtub, et raha kohustub tagastama 30.05.2009.a. Dokumendi teksti lõppu (paremal) on kirjutatud nimi N M, selle kohal on allkiri ja kõige all kuupäev 20.11.2008.a. Vaidlus puudus selles, et eelviidatud teksti on kirjutanud N M omakäeliselt ning ka see ei ole vaidluse all, et kostja on mainitud dokumendile kirjutanud oma allkirja ja kuupäeva ja nime (teksti lõpus paremal). Kostja taotluse alusel läbiviidud ekspertiisi tulemuste kohta koostatud aktist t lk 117jj) nähtub, et vaidlusalusele dokumendile on tekst juurde kirjutatud teise isiku poolt. Juba enne ekspertiisi tegemist võttis hageja omaks selle, et teksti „KV D B XXX“ (vene keeles) /tõlge „ mille võtsin D B XXX“/ on kirjutanud juurde hageja ja lisaks on seal hageja allkiri. Seega on iseenesest õige kostja väide, et teksti, mille kohaselt oleks kostja võlguoleva 40 000 kr võtnud hagejalt, ei ole tema kirjutanud. Kostja väitis, et märgitud võlakiri kinnitab temaga seotud äriühingu MTÜ LK võlga hagejaga seotud OÜ KK ees. Hageja vaidles sellele vastu. Esitatud dokumendist ei nähtu ühtegi seost ei OÜ -ga KK ega MTÜLK. Märgitud dokumendis on kostja kirjutanud teksti enda nimelt, lisanud sinna oma isikukoodi ja viidanud sellele, et raha on saadud laenuks. Kostja tunnistas esialgses vastuses oma võlga hageja ees 18500 kr ning kinnitas, et maksis osa sellest võlast isegi hagejale ära. Selle kohta esitas ka maksekorralduse enda kontolt 15500 kr tasumise kohta OÜ KK kontole 30.05.2009 nr 1579. Viidatud maksekorralduses on ta märkinud, et võlg on tasutud D . 2 (4)

Arvestades seda, et 1) kostja muutis oma vastuväiteid menetluse keskel (tegemist on hoopis tema firma võlakohustusega hageja firma ees), 2) võlatunnistuses ei ole ühtegi viidet kostja firma kohustustele või võlale OÜ KK ees, 3) selles on kirjeldatud vaid kostja kui füüsilise isiku poolt võetud võlga, 4) et kostja on maksekorraldusega 1579 maksnud 15500 kr OÜ-le KK viitega võla tasumisest D , leiab kohus, et märgitud tõend kinnitab kostja kui füüsilisi isiku võlga mitte võlasuhteid hageja ja kostjaga seotud äriühingute vahel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viidatud võlatunnistus ei tõenda kostja väidet, et MTÜ LK võlgneks OÜ- KK 40 000 kr või et MTÜ LK on nn üleval 40 000- kroonine kohustus OÜ KK ees. Ekspertiisiaktist (lk 183 jj) nähtuvalt on tekst „KV D B XXX“ (vene keeles) /tõlge mille võtsin D B XXX/ kirjutatud samaaegselt algtekstiga ning kas sama kirjutusvahendiga või samaliigilise värvainega kirjutusvahendiga (ekspertiisiakti juures on kaks dokumenti). Seega nähtub ekspertiisiaktist, et tekst, mille sisuks on raha saamine just hagejalt on kirjutatud samal ajal, mil on kirjutatud tekst, mille sisuks on see, et kostja võttis laenuks 40 000 kr. Eeltoodud ekspertiisiakt kinnitab seega hageja väidet, et kostja pool koostatud tekstile kirjutaski hageja juurde täpsustuse sellest, et raha on saadud laenuks just temalt ega kinnita kuidagi seda, et märgitud tekst on sinna hiljem juurde kirjutatud selleks, et saada raha kostjalt. Tekstide samaaegne kirjutamine kas sama kirjutusvahendi või sarnase värvainega kirjutusvahendiga tähendab seda, et nii hageja kui kostja kirjutasid vaidlusaluse dokumendi. Seega osalesid selle koostamisel osalesid mõlemad pooled. Eeltoodu alusel on tõendatud hageja väide, et võlakirja koostamisel osalesid mõlemad pooled ning hageja täpsustas vaid teksti osas, mis puudutab tema nime ja temalt laenu võtmist. Kuna 1) kostja ei ole tõendanud, et viidatud dokumendis kajastuva laenu võtmine 40 000 kr oleks võlasuhe hageja firma ja kostja firma vahel, 2) teksti järgi on võla võtnud kostja kui füüsiline isik 40 000 kr, 3) dokumendi koostamisel osalesid nii hageja ja kostja enam-vähem üheaegselt sama või sarnase värvainega kirjutusvahendiga, 4) teksti kohaselt on laenu võtnud kostja hagejalt, 5) esialgses vastuses on kostja võlga hageja ees tunnistanud, leiab kohus, et hageja on tõendanud, et poolte vahel on laenusuhe VÕS § 396 lg 1 järgi ja selle kohaselt sai kostja hagejalt laenu 20.11.2008 40 000 kr. Märgitud dokumendi sisu hinnates leiab kohus, et tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 II lause tähenduses, sest sellega on kostja kinnitanud laenukohustuse olemasolu ja lubadust see täita (deklaratiivne võlatunnistus) 30.05.2009. VÕS § 79 lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes pole võlasusaldaja, või isik, kes pole täitmiseks õigustatud isik, loetakse, et kohustust on täidetud, kui kohustus sellele isikule täideti õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kostja märkis, et ta on osa võlast ära tasunud hageja firmale (lk 38 maksekorraldus 15500 kr), kuid hageja ei nõustunud sellega, kuna ei ole andnud nõusolekut võla tasumiseks kolmanda isiku ehk OÜ KK kontole. Kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada, et hageja andis nõusoleku või korralduse võla tasumiseks OÜ KK kontole (lk 59, 94 95) VÕS § 79 lg 1 järgi, kuid kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohustus 15500 kr (maksekorraldus 1579) ei ole täidetud VÕS § 79 lg 1 alusel hagejale. Seda, et kohustus oleks täidetud suuremas ulatuses, ei ole kostja väitnud ega tõendatud. Eeltoodu alusel on kohustus seni täitamata, täitmise tähtaeg oli 30.05.09 (vaidlus puudus), seega rikub kostja kohustust VÕS § 100 tähenduses ning hagejal on VÕS § 108 lg 1 ja § 30 lg 1, 396 lg 1 alusel õigus nõuda kohustes täitmist. Eeltoodu alusel on hagi tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista 40000 kr ehk 2556,47 €. 3 (4)

Hageja esitas väljavõtte OÜ KK kontost, lepingu nr N06/-401, millest nähtuvalt on hageja arvates kostja OÜ KK kontole teinud makseid MTÜ MTÜ LK eest. Märgitud tõenditel ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtust, sest vaidlust polnud selles, et OÜ KK ja MTÜ LK olid omavahelistes lepingulistes suhetes, küll aga ei välista need poolte omavahelis isiklikke võlasuhteid. Kohus tuvastas ülalpool, et pooltel olid isiklikud laenusuhted, millest tulenev nõue kuulus ülaltoodud motiividel kostja vastu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind selle esitamise ajal 2556,47 €. Protokolli parandamise taotlus. Kohus koostas protokolli 27.02.2012 istungi kohta (lk 124). Hageja taotles protokolli parandamist, millele kostja vaidles vastu (Lk 128,134). Kuivõrd protokollist ei nähtu, et pooled oleksid mõne asjaolu omaks võtnud, hagist loobunud, mõnest väitest, asjaolust loobunud, siis ei oma märgitud hageja vastuväited tähtsust. Kohus jätab TsMS § 53 lg 4 ja § 442 lg 5 järgi hageja taotluse rahuldamata ja lisab need väited protokollile.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja