Kohtulahend

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

Asjaolud ja põhjendused Tsiviilasjas nr 2-09-44968 28.09.2011 tehtud ja 8.11.2011 jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus RT L osaühingu hagi Ž K i ja A K vastu osaliselt. RT L osaühingu menetluskulud jättis 56 % ulatuses solidaarselt A K ning Ž K kanda ning 44 % ulatuses RT L osaühingu enda kanda. A K i ja Ž K menetluskulud jättis 44 % ulatuses RT L osaühingu kanda ja 56 % ulatuses A K ja Ž K i enda kanda. 24.11.2011 esitas hageja esindaja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-09-44968. Avalduse kohaselt on hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuluna, mida hageja palub kostjatelt välja mõista, märgitud 1887,29 eurot (õigusabikulud 1145,91 eurot, riigilõivud 741,38 eurot). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja palub otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada A K ja Ž K solidaarselt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta Kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks TsMS § 176 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Eelnimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. 13.02.2012 kohtumäärusega kohus edastas kostjate esindajale hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega ja andis kostjatele tähtaja 30 päeva avalduse kättetoimetamisest alates vastuväidete kirjalikult esitamiseks. Nimetatud tähtajaks vastuväidete esitamata jätmise korral teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta. Samuti määras, et 30 päeva jooksul alates määruse ja lisa kättesaamisest on kostjatel õigus esitada oma menetluskulude nimekiri. Kostjale 1 AK on menetlusdokumendid kätte toimetatud 5.11.2012 ja kostjale 2 Ž K on menetlusdokumendid kättetoimetatud 30.10.2012. 23.11.2012 esitas kostja Ž K Harju Maakohtule kohtu nõudel avalduse menetluskulude rahalise jaotuse kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-09-44968. Avalduse kohaselt Ž K poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuluna on näidatud kulud kokku summas 1536,57 eurot, millest lepingulise esindaja kulud esimeses astmes kokku on summas 1015,25 eurot ja teises astmes summas 456,33 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega. Avaldusele on lisatud arved. Arvetel on näidatud osutatud teenused ja teenustele kulunud aeg kokkuvõetult. Kas tsiviilasi oli keerukas, selleks on vaja kohtuasja materjalidega tutvuda, et tuvastada, kas menetluskulude väljamõistmine menetluskulude nimekirja alusel on vajalik ja põhjendatud. Samuti tuleb hinnata ka poolte esitatud tõendeid faktiliste asjaolude kohta, sest tuleb arvestada sellega, et asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Käesoleval juhul kostja poolt avaldusele lisatud arvetel näidatud menetluskulude nimekirja alusel eespooltoodu tuvastamine on võimatu, kuivõrd menetluskulude nimekirjas on märkimata detailselt õigusabi toimingud ja detailselt toimingutele kulunud aeg, selleks tuleb kostjal täpsustada õigusabi toiminguid ja toimingutele kulunud aega. TsMS § 174 lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. 27.11.2012 kohtumäärusega jättis kohus Ž K avalduse käiguta ja määras, et Ž K tuleb täpsustada menetluskulude nimekirja õigusabitoimingute osas detailselt ja märkida konkreetsetele õigusabitoimingutele kulunud aja osas. Kostjal tuleb esitada kohtule täpsustused hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 17.12.2012 esitas Ž K Harju Maakohtule vastuse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja osas, milles on kuupäevaliselt detailselt kirjeldatud õigusabitoimingud ja on märgitud õigusabitoimingutele kulunud aeg. 23.11.2012.a kostja avaldus sisaldab vastuväidet hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Vastuväite kohaselt palub kostja hageja menetluskulude kindlaksmääramisel võtte arvesse esitatud arveid kohtuvaidluses. Samuti palub mitte välja mõista viiviseid vastavalt hageja menetluskulude avalduse punktile 3. 19.12.2012 edastas kohus hageja esindajale 23.11.2012 Ž K poolt Harju Maakohtule esitatud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-09-44968 ja 17.12.2012 Ž K poolt kohtule esitatud täiendava menetluskulude nimekirja. Kohus informeeris hageja esindajat, et tulenevalt TsMS § 176 lg-st 1-3 on võimalik avaldusele esitada vastuväiteid 30 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Nimetatud tähtajaks vastuväidete esitamata jätmise korral teeb kohus määruse Ž K menetluskulude kohta. Menetlusdokumendid on hageja esindajale kättetoimetatud 20.12.2012. 18.01.2013 esitas hageja esindaja vastuse kostja I poolt esitatud avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-09-44968. Hageja vastus Kohtumenetlusega seotud kulude tõendamiseks on kostja I esitanud kohtule SPG Õigusbüroo OÜ poolt 23.09.2009.a esitatud arve nr 1090912 kokku summas 10 800.- krooni. Kuivõrd kliendiks, so arve saajaks on märgitud äriühing (OÜ V ), ei ole põhjendatud hagejale esitatavate menetluskulude hulka käibemaksu arvestamine, mida kostja I antud juhul aga on teinud.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 6 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega eelduslikult ei ole äriühingutel õigus esitada menetluskulude nimekirju kohtule koos käibemaksuga. Kuna kostjate poolt ei ole kinnitatud vastupidist, tuleb eeldada, et OÜ V oli käibemaksukohuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliameti registris ning sellest tulenevalt sai ta käibemaksuseaduse § 29 lg 1 järgi tasutud käibemaksu oma tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Seega ei saa esindajale tasutud käibemaksu menetluskuluks lugeda. Lisaks eeltoodule juhib hageja tähelepanu, et kõnealune arve on esitatud OÜ V , kellega oli sõlmitud ka kliendileping nr 138, mille kostja I kohtule on esitanud. Järelikult tekkisid kohustused nimetatud arvest äriühingule mitte Ž K ’le. Asjaolusid ei muuda ka see, et maksekorralduse väljavõtetest nähtub, et maksjaks on olnud Ž K . Eeltoodust tekib küll Ž K ́il nõudeõigus äriühingu vastu, ent see on juba sisesuhte küsimus. Arve nr 1090912 on esitatud OÜ V , mistõttu on nõudeõigus samuti vaid nimetatud äriühingul kui kohustuse kandjal. Hageja märgib siinkohal, et OÜ V pole kohtule avaldust menetluskulude rahalise jaotuse kindlaksmääramiseks esitanud ja ta ei saanudki sest ta kustutati äriregistrist 01.03.2011.a. Lähtuvalt eeltoodust on hageja seisukohal, et SPG Õigusbüroo OÜ poolt 23.09.2009.a esitatud arve nr 1090912 kokku summas 10 800.- krooni, so 690,25.- eurot, ei ole kostja I menetluskulu käesolevas tsiviilasjas, mistõttu ei ole vastava arve alusel esitatud summade väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kostja I poolt esitatud menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning selgitab seda alljärgnevalt. Olgugi, et hageja tõi juba eelnevalt välja, et arve nr 1090912 alusel kostja I poolt esitatud kulud tuleb täies ulatuses hagejalt välja mõistetavatest menetluskuludest välja jätta, toob hageja siinkohal ka välja, et kaheksast nimetatud arve alusel osutatud teenusest kolm on täiesti põhjendamatud. 30.09.2009.a koosolek, hinnang: töölepingud, kassa, laen – hagejale jääb arusaamatuks, mida nimetatud teenuste all siiski silmas peetakse ning on veendunud, et vastavad kulud ei ole vajalikud. 08.10.09.a taotluse koostamine, esitamine – ometi ei nähtu, millist taotlust silmas peetakse ning kuidas vastava kulu väljamõistmine hagejalt põhjendatud on. 02.11.2009.a B Est vastamine kompromissiettepanekule, seisukoha väljaselgitamine – hageja on seisukohal, et nimetatud ajakulu ei ole kohtumenetlusega seotud kulu, mistõttu tuleb ka vastavas osas kostja I poolt esitatud ajakulu vähendada. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli ajakulu seoses arvega nr 1090912 kokku 11 tundi. Seega tuleb vastavat ajakulu vähendada eeltoodud kolme põhjendamatu teenuse ajakulu, so 2,5 tunni võrra. Arve nr 3100807 alusel osutatud teenuste osas on hagejal alljärgnevad vastuväited. 5.01.2010.a asja materjalidega tutvumine – hagejale jääb arusaamatuks, milliste materjalidega tutvumist silmas peetakse, milleks oli see vajalik ja kuidas kõnealuse tsiviilasjaga seotud, kusjuures algselt, so 29.09.2009.a oli materjalidega juba tutvutud. Menetluskulude nimekirja on märgitud 02.02.2010.a. osalemine kohtuistungil, kuigi käesolevas kohtuvaidluses vastaval päeval istungit ei toimunud. 18.06.2010.a kohtuotsusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine – hageja on seisukohal, et ka eeltoodud ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu tuleb selles osas

hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada. Lähtuvalt eeltoodust tuleb arvega nr 3100807 seonduvat ajakulu, mis on kokku 7 tundi, vähendada 3,5 tunni võrra. Hageja on seisukohal, et mõningad arve nr 40309 alusel esitatud teenuste ajakulud on ülepaisutatud ning teised jällegi põhjendamatud. Hageja leiab, et 21.03.2011.a kohtumine kliendiga ei ole vajalik menetluskulu TsMS § 175 lg 1 mõttes, kuivõrd hageja ei ole kohustatud kõiki kostja I ja õigusteenuse osutaja kohtumisi hüvitama. 21.03.2011.a hagiavalduse analüüs, materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine tsiviilasjas – jääb hagejale samuti arusaamatuks, kuna hagejale esitatud teise poole menetlusdokumentide hulgas sellist ei leidu. 13.04.2011.a kliendi esindamine kohtus – ajakulu on märgitud 1 tund, olgugi, et istung toimus kell 14.03 kuni 14.36, seega kokku 33 min, mitte 1 h. Samuti 13.09.2011.a kliendi esindamine kohtus ja avalduse koostamine – ajakulu on jällegi 1 tund, kuigi kohtuistung kestis 15.41 kuni 15.49, so 8 min, mistõttu on ajakulu 1 tund äärmiselt ülepaisutatud. Hageja leiab, et kostja lepinguline esindaja on käitunud pahauskselt arvestades ajakulusid märkimisväärselt suurema aja eest. Seega ei saa kostja I menetluskulude nimekirjast nähtuvaid arvega nr 40309 seonduvaid õigusteenuseid ja nende ajakulusid põhjendatuks ja vajalikuks pidada. Hageja leiab, et vastava arve alusel on põhjendatud ajakulu 5 tunni asemel hoopis 41 min eest (33 min 13.04.2011.a kohtuistung; 8 min 13.09.2011.a kohtuistung). Ühtlasi tekkis hagejal põhjendatud kahtlus SV ́i seotuses SPG Õigusbüroo OÜ-ga. Nimelt esindas SV kostjaid 13.04.2011.a küll kohtuistungil, ent SV ́i poolt 02.05.2011.a kohtule esitatud menetlusdokumendil ei viita miski SPG Õigusbüroo OÜ-le. Esiteks juhib hageja tähelepanu asjaolule, et esindaja SV ́i e-posti aadress XXX näib pigem isikliku e-posti aadressina. Kahtlust äratav on ka postiaadress, milleks on märgitud XXX, Rakvere. Varasemates, näiteks 19.10.2009.a SV ́i poolt esitatud menetlusdokumendist nähtub, et isik on seotud SPG Õigusbüroo OÜ-ga. Sellele viitavad ka dokumendile märgitud postiaadress ja eposti aadress. Hageja on seisukohal, et kuna kostja I on esitanud kohtule SPG Õigusbüroo OÜ arved, ei ole need põhjendatud ulatuses, mil õigusteenust on osutanud SV, kuid seejuures ei nähtu (enam) tema seotus nimetatud õigusbürooga. Hageja hinnangul tuleks seetõttu arvega nr 40309 seonduvad ajakulud (mis olid põhjendatud vaid 41 min osas) jätta hagejalt täies ulatuses välja mõistmata. Hageja palub punkt 1 all mitte rahuldada Ž K ́i menetluskulude kindlaksmääramise avaldust tema poolt taotletud määras, vaid jätta Ž K ́i menetluskuludest täies ulatuses välja SPG Õigusbüroo OÜ poolt 23.09.2009.a esitatud arve nr 1090912 alusel nõutav summa 10 800.krooni, so 690,25.- eurot. Alternatiivselt p 1 vähendada Ž K ́i poolt arve nr 1090912 alusel esitatud põhjendamatult suuri õigusabikulusid, st vähendada ajakulu 2,5 tunni võrra (p 2); vähendada Ž K ́i poolt arve nr 3100807 alusel esitatud põhjendamatult suuri õigusabikulusid, st vähendada ajakulu 3,5 tunni võrra (p 3); jätta arvega nr 40309 seonduvad õigusabikulud täies ulatuses RT L OÜ-lt välja mõistmata (p 4). Alternatiivselt p 4 vähendada Ž K ́i poolt arve nr 40309 alusel esitatud põhjendamatult suuri ja ülepaisutatud õigusabikulusid, st vähendada ajakulu 4 h 21 min võrra. Kohtunikuabi seisukoht Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Tsiviilasjas nr 2-09-44968 28.09.2011 tehtud ja 8.11.2011 jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus jättis RT L osaühingu menetluskulud 56 % ulatuses solidaarselt A K ning Ž K

kanda ning 44 % ulatuses RT L osaühingu enda kanda. A K ja Ž K menetluskulud jättis 44 % ulatuses RT L osaühingu kanda ja 56 % ulatuses A K ja Ž K enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja menetluskulud 24.11.2011 esitas hageja esindaja Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-09-44968. Avaldus on esitatud tähtaegselt. Avalduse kohaselt on hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuluna näidatud riigilõivud kokku summas 741,38 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1) ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (TsMS § 139 lg 2 ja RLS § 83). Hageja on näidanud tsiviilasjas nr 2-09-44968 tasutud riigilõivu summaks kokku 741,38 eurot. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuvate maksedokumentidega (t lk 27, lk 84, lk 110). Kuivõrd hageja poolt tasutud riigilõiv on menetluskulu, kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 741,38 eurot, millest 56 % on 415,17 eurot. Avalduse kohaselt on hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuluna näidatud õigusabikulud kokku summas 1145,91 eurot. Avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus vastavalt TsMS § 175 lg 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Toimiku dokumentidest nähtub, et hagejal käesolevas tsiviilasjas on lepinguline esindaja, seega käesolevas tsiviilasjas hageja kantud õigusabikulud on menetluskulud. Avaldusele on lisatud arved, milles on detailselt kirjeldatud õigusabitoiminguid ja märgitud on toimingutele kulunud aeg. Avaldusest ja arvetest nähtub, et lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabitoimingute ajakulu on kokku 16 tundi 18 minutit. 22.11.2011 arve nr 828 järgi on õigusabitoiming: menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine tsiviilasjas nr 2-09-44968- ajakulu 0,40 tundi/minutit, kokku kulu 46,80 eurot. TsMS § 173 kohaselt märgitakse kohtulahendis üldjuhul vaid menetluskulude jaotus ning menetluskulude kindlaksmääramiseks on ette nähtud eraldi menetlus (TsMS § 174- § 179).

Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on iseseisev hagita menetlus ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei jaota kohus enam menetluskulusid, vaid lahendab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel, ei saa lugeda tsiviilasjas nr 2-09-44968 28.09.2011 tehtud ja 8.11.2011 jõustunud kohtuotsusega seotud menetluskuludeks menetluskulude avalduse koostamist ja vastava avaldusega seotud toiminguid. Kohtunikuabi seisukoht on, et 22.11.2012 arve nr 828 järgi osutatud õigusabitoiming, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine, ei ole ülaltoodust tulenevalt põhjendatud. Seetõttu tuleb lepingulise esindaja kogu ajakulust 16 tunnist 18 minutist maha arvata menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu 0,40 minutit. Hinnates hageja poolt näidatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikust märgib kohtunikuabi, et hageja kasutatud ja hüvitatav õigusabi on vajalik ja põhjendatud. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostjate poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Kohtunikuabi seisukoht on, menetlusdokumendi kirjutamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Kohtuistungil osalemine on tõendatud toimikus asuvate protokolliga. Kohtuistungil osalemiseks, lisaks esindaja istungile kohale ilmumisele, peab selleks ka eelnevalt valmistuma. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades ja lähtudes eeltoodust kohtunikuabi seisukoht on, et hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku 15 tunni 38 minuti ulatuses põhjendatud ja vajalik. Hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on kokku summas 1098,88 eurot. (4.09.2009 arve nr 251 järgi 2383,33 krooni e 152,32 eurot; 6.11.2009 arve nr 300 järgi 2200,00 krooni e 140,61 eurot; 2.02.2010 arve nr 354 järgi 1594,91 krooni e 101,93 eurot; 5.05.2010 arve nr 409 järgi 1484,93 krooni e 94,90 eurot; 16.07.2010 arve nr 451 järgi 2383,33 krooni e 152,32 eurot; 14.04.2011 arve nr 668 järgi 195,59 eurot; 22.05.2011 arve nr 694 järgi 140,60 eurot; 14.09.2011 arve nr 771 järgi 120,61 eurot; kokku summas 1098,88 eurot) TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja 2-09-44968 menetlus kohtus toimus ajavahemikul 8.09.2009 – 8.11.2011. Kohtule hagiavalduse esitamise ajal (8.09.2009) kehtis menetluskulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise osas Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrus nr 137. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega,

milliseid kulutusi sai isik ette näha (3-2-1-152-10 p 15). Käesoleval juhul said nii hageja kui ka kostjad arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, s.o Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrusega nr 137, seega kuulub kohaldamisele menetluskulude kindlaksmääramiseks Vabariigi Valitsuse

Avalduses Ž K poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuluna on näidatud kulud kokku summas 1536,57 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus vastavalt TsMS § 175 lg 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Toimiku dokumentidest nähtub, et kostjal 2 käesolevas tsiviilasjas on lepinguline esindaja, seega käesolevas tsiviilasjas kostja 2 kantud õigusabikulud on menetluskulud. Hageja vaidleb kostja lepingulise esindaja poolt tehtud tööde ajakulu osas. Analüüsinud kohtule hageja esindaja poolt esitatud vastuväiteid õigusteenuste ajakulu osas ja kostja 2 poolt esitatud õigusabitoimingute nimekirja kohtunikuabi selgitab lähtudes Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohast, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (26.10.2011.a kohtuasi nr 3-2-1-88-11). TsMS § 174 lg 3 teises lauses sätestatu kohaselt avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Käesoleval juhul on kostja 2 poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekiri, milles on kirjeldatud detailselt õigusabitoiminguid ning märgitud toimingute osutamisele kulunud aeg. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud või et menetluskulude arved oleksid esitatud esindatavale jooksvalt õigusteenuse osutamise käigus. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei saa kohtunikuabi lähtuda sellest, millal on arved esitatud ja kas need on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks või mitte või millistel tingimustel on teenuste osutamine ja teenuste eest tasumine kokku lepitud, vaid põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda esitatud nõuete õiguslikust kvalifikatsioonist, mis on oluline asjaolu kohtuasja keerukuse hindamisel. Kui hagejal on alust arvata, et teatud toimingud ei ole käsitletavad sisulise õigusteenuse osutamisena või, et kostja 2 menetluskulud sisaldavad teises tsiviilasjas osutatud õigusabi, siis peab menetluskulude suurust vaidlustav pool esitama ka konkreetsed tõendid. Hageja ei ole kohtule esitanud konkreetseid tõendeid. Hageja üksnes väidab, et tuleb vähendada arvetel esitatud põhjendamatult suuri õigusabikulusid. Kuivõrd kostja 2 kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning menetluskulude suurust vaidlustav pool ei esitanud vastupidiseid tõendeid, siis tuleb eeldada, et esitatud andmed on õiged. Samas avaldusele lisatud maksedokumentidest nähtub, et õigusabikulud on tekkinud kostjal 2. Kostja 2 ei ole käibemaksukohustuslane (kontrollitud emaksuametist). Kohtunikuabi selgitab, et TsMS § 217 lg 1 kohaselt on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuli hagejal arvestada võimalusega, et kostja 2 kasutab menetluses lepingulist esindajat ja seoses sellega võivad tekkida menetluse tõttu omad kulud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.

Kohtunikuabi seisukoht on, kui kohus on jõustunud kohtulahendis menetluskulud jaotanud, mõistab kohus menetluskulude jaotust kindlaks määrava jõustunud kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hinnates kostja 2 poolt näidatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikust märgib kohtunikuabi, et kasutatud ja hüvitatav õigusabi on vajalik ja põhjendatud. Esindaja poolt kvaliteetse õigusabi andmiseks pidi eelnema asja materjalidega tutvumine, kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, seisukohtade kujundamine, millele kulub aga aega. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Vajalikus ulatuses esindatavale asjakohase õigusabi osutamiseks on hädavajalikud nõupidamised ja tähtsust ei oma siinjuures asjaolu mil viisil seda tehakse, kas e-kirjaga, telefoni teel või kokkusaamiste kaudu ja need ei saa toimuda kõrvaliste isikute juuresolekul ning vastaspool ei saa ega peagi sellistest kohtumistest ega kirjavahetuse sisust teadlik olema. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Kohtunikuabi seisukoht on, menetlusdokumendi kirjutamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Kohtuistungil osalemine on tõendatud toimikus asuvate protokolliga. Kohtuistungil osalemiseks, lisaks esindaja istungile kohale ilmumisele, peab selleks ka eelnevalt valmistuma. Kohtuvaidluse asjaolusid arvestades ja lähtudes eeltoodust kohtunikuabi seisukoht on, et kostja 2 lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku 23,00 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja 2-09-44968 menetlus kohtus toimus ajavahemikul 8.09.2009 – 8.11.2011. Kohtule hagiavalduse esitamise ajal (8.09.2009) kehtis menetluskulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise osas Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrus nr 137. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (3-2-1-152-10 p 15). Käesoleval juhul said nii hageja kui ka kostjad arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega, s.o Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. määrusega nr 137, seega kuulub kohaldamisele menetluskulude kindlaksmääramiseks Vabariigi Valitsuse

tsiviilasja hinna korral on 25 000 krooni. Kostja 2 lepingulise esindaja kulud summas 24 042 krooni e 1536,57 eurot on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga, seetõttu saab Ž K õigusabikuluna välja mõista 1536,57 eurot (24042 krooni), millest 44% 676,09 eurot. Ülaltoodust lähtudes kuulub hagejalt Ž K kasuks väljamõistmisele kostja 2 menetluskulud kokku summas 676,09 eurot (õigusabikulud). Kohaldatud õigusnormid TsMS § 6, § 221 lg 3, § 138, § 144, § 172 lg 9, § 174, § 175 kuni § 178, § 218, § 466, § 661

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Lumiste Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.