Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-38354
Tsiviilasi
Eduard Vigeli hagi Korteriühistu Kesk 19 vastu teabe andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. märtsi 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eduard Vigeli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Eduard Vigel (ik: 35906252719), esindaja Harri Paabo (Ülekohtu Ohvrite Õigusabi OÜ) Vastustaja (kostja) – Korteriühistu Kesk 19 (rk: 80279625)
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.märtsi 2012 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Eduard Vigel esitas 16.08.2011 maakohtusse Korteriühistu Kesk 19 vastu hagi teabe andmiseks kohustamiseks. 16.02.2012 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks põhjusel, et kostja täitis kohtumenetluse kestel kõik hageja nõuded. Hageja palus, et kohus tagastaks talle poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust, jätaks menetluskulud kostja kanda ning määraks kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse summas 1299,78 eurot (pool tasutud riigilõivust 159,78 eurot ja õigusabikulud 1140 eurot).
2.Kostja ei vaielnud hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastu, kuid oli seisukohal, et menetluse lõpetamisel tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. Antud asja ei saa käsitleda kui hageja nõude täitmist kostja poolt pärast hagi esitamist, sest informatsioon, mille väljastamist hageja taotles, oli hagejal olemas enne hagi esitamist. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 150 eurot (täiendava vastuse koostamine lepingulise esindaja poolt) või alternatiivselt jätta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus võttis 28. märtsi 2012 määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-11-38354 E. Vigeli hagis KÜ Kesk 19 vastu teabe andmiseks kohustamiseks. Kohus tagastas E. Vigeli arvelduskontole tasutud riigilõivust poole, s.o 159,78 eurot. Menetluskulud jättis kohus KÜ Kesk 19 kanda ja mõistis välja KÜ-lt Kesk 19 E. Vigeli menetluskulud summas 359,78 eurot. Määruse kohaselt lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Kuivõrd kostja täitis teabe andmise kohustuse kohtumenetluse kestel, siis jättis kohus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohus oli seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 1299,78 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hagejale on tsiviilasjas osutatud õigusabi 9,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Arvete kohaselt koostas esindaja hagejale hagiavalduse, tutvudes selleks seadusandluse ja kohtupraktikaga (2 tundi), koostas vastuse kostja seisukohtadele, tutvudes selleks kostja vastuse ning hageja valduses oleva dokumentatsiooniga (3,5 tundi), valmistus kohtuistungiks ja osales 06.12.2011 kohtuistungil (2 tundi) ning tutvus kostja esitatud dokumentidega ja koostas hagist loobumise avalduse (2 tundi). Kohtutoimikust nähtuvalt esitas hageja kohtule 16.08.2011 hagiavalduse (tl 4-7), 27.10.2011 seisukohad kostja vastusele (tl 60-66), osales 06.12.2011 kohtuistungil (istung avati kell 14.00 ja lõppes kell 14.50) ning esitas 16.02.2012 avalduse hagist loobumiseks (tl 149-152). Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (9,5 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leidis, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna arvetes nimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad. Tsiviilasi ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas. Hageja esindajal ei tulnud menetlusdokumentide
koostamisel kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevaid faktilisi asjaolusid. Hagiavaldusest ei nähtu nõude õiguslikku põhjendust, viiteid seadustele ega kohtupraktikale. Nõude esitamisel on tuginetud kostja põhikirjale. Hageja on kirjalikus seisukohas kostja vastusele esitanud suures osas vaid kattuvaid seisukohti tõendite asjakohatuse osas. Tasu väljamõistmine samade seisukohtade ettevalmistamise ja esitamise eest mitmel korral ei ole mõistlik. Hageja esindaja on näidanud tsiviilasja olemust arvestades kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aega ülemäära suurena (1 tund 10 minutit, kui arvestada arvel märgitud aega (2 tundi) ja asjaolu, et kohtuistung kestis 50 minutit) – esindajale olid teada nii faktilised asjaolud kui ka hageja ja kostja positsioon. Lisaks on esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge, vastates keskmise vandeadvokaadi tunnihinnale Tartus. Kohus pidas kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt määras kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 359,78 eurot (200 eurot + pool riigilõivust 159,78 eurot), milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.E. Vigel esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. märtsi 2012 määruse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse kostjalt tema esindajakulude väljamõistmiseks 200 eurot ületavas summas, ja uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt välja hageja esindaja osutatud õigusabi eest tasutud menetluskulud täies ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kandis hageja antud menetlusega seoses kohtuväliseid kulusid seoses tema esindaja osutatud õigusabiga 9,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot; 2) oli hagi esitamise eelduste ja hagi rahuldamise perspektiivi väljaselgitamiseks vaja tuvastada korteriühistu liikme poolt korteriühistule teabe saamiseks nõude esitamise õiguse olemasolu või puudumine. Selleks tuli nende koostoimes uurida korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse kõrval analoogia võimalikkuse tõttu ka äriühingute liikmete teabe nõudmise õiguslikke aluseid. Hageja esindajal oli oma seisukohtade kujundamiseks vaja tutvuda mitte üksnes hageja esitatud tõenditega (tl 9-20, 68-74), vaid ka kostja poolt nii hagejale (dokumentide loetelu tl 75) kui kohtule esitatud dokumentidega (tl 47-53, 89-142), mille hulgas on elektronkirjad, müügiarved, ostuarved, käibeandmikud, lepingud, arvelduskonto väljavõtted, koosolekute protokollid. Õiguslike põhjenduste esitamiseks hagiavalduses puudus vajadus, sest kohus kohaldab seadust oma äranägemise järgi. Samas ei tohiks õiguslike põhjendite hagiavalduses mitte esitamisest teha järeldust, et seadusandluse ja kohtupraktikaga ei tutvutud või et selle järele puudus vajadus. Ka selle väljaselgitamiseks, et korteriühistuseaduses ja mittetulundusühingute seaduses ei ole reguleeritud ühistu liikme teabe nõudmise ja saamise õigust ning et selles küsimuses kohtupraktika puudub, kulub aega (nagu ka põhikirjaga tutvumisele ning hagi teksti koostamisele ja vormistamisele); 3) ühtegi hageja seisukohta ei ole kohtule esitatud mitmel korral. Hageja kirjeldas oma seisukohtade (tl 60-66) esimeses punktis senist menetluse käiku, teises punktis väljendas oma seisukoha kostja esitatud tõendite asjakohasuse ja lubatavuse suhtes, kolmandas punktis esitas taotluse ja põhjendused omapoolsete dokumentide asja juurde võtmiseks, neljandas punktis esitas hagist osalise loobumise avalduse ja viiendas punktis täpsustas hagi eset. Kõikide nimetatud seisukohtade avaldamine oli tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik; 4) oli hageja esindajal põhjendatud ja vajalik teha tööd kohtuistungiks valmistumiseks. Kohtuistung toimus 06.12.2011. Hagi esitati 15.08.2011. Kostja saatis hagile esialgse vastuse 16.09.2011. Hageja esitas oma seisukohad kostja vastuse suhtes 27.10.2011. Kostja esitas
täiendava vastuse 25.11.2011. Kuuele kuule hajutatud menetlustoimingud ei andnud hageja esindajale võimalust ilmuda kohtuistungile selleks spetsiaalselt ettevalmistumata. Kogu protsessiosaliste poolt kohtule kirjalikus menetluses saadetud materjal tuli hageja esindajal enne kohtuistungit uuesti vähemalt põgusalt läbi lugeda ja kohtutoimikust välja kirjutada toimikulehtede numbrid, et nendele oleks kohtuistungil võimalik viidata; 5) ei ole mõistetav, miks peaks üle kolmekümne aasta igapäevaselt praktiseeriva kõrgema haridusega n.ö kohtujuristi tunnitasu (mis sisaldab ka bürookulusid) olema väiksem kui keskmise vandeadvokaadi tunnitasu. Kostja esitas oma menetluskuluna Korteriühistute Nõustamiskeskuse UÜ arve summas 150 eurot kostja täiendava vastuse koostamise eest. Arvestades vastuse mahtu ja sisu, ei erine selle töö ajakulu arvestuse määr ja tunnitasumäär oluliselt hageja esindaja koostatud dokumentide ajakulu ja tunnitasumäära osas; 6) ei ole määrusest jälgitav, kuidas (mitu põhjendatud ja vajalikku õigusabitundi kui suure mõistlikuks peetava tunnitasuga läbi korrutades) on kohus jõudnud lõppjärelduseni, et põhjendatud ja mõistlikuks hageja esindajakulude suuruseks on 200 eurot. Kohtu poolt põhjendatuks ja mõistlikuks tunnistatud õigusabikulude kogusumma on väiksem kui hageja kulud hagist loobumise avalduse ettevalmistamise ja koostamise eest (millise kulu suuruse suhtes ei ole kohus etteheiteid teinud). Isegi siis, kui hageja esindaja poolt arvetel näidatud ajakulu oleks objektiivselt vajalikust ajakulust suurem ja tunnitasu mõistlikust tunnitasumäärast kõrgem, ei tohiks kohus hagejat panna olukorda, kus ta ei saa (vaatamata kõigi menetluskulude kostja kanda jätmisele) viimaselt üldse hüvitist hagi ettevalmistamise, koostamise ja esitamise eest, kostjale vastuseks omapoolsete seisukohtade kujundamise ja esitamise eest ning kohtuistungi ettevalmistamise eest oma esindajale tasutud kulutuste osas.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.KÜ Kesk 19 vaidleb 15.10.2012 esitatud kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) pidas kohus põhjendatult hageja esindajale makstud tasu ebamõistlikult suureks. Põhjendatud ei ole hageja viide menetluse mahukusele. Kostja esitatud dokumendid (eeskätt 25.11.2011 esitatud dokumendid) olid esitatud hageja nõude täitmiseks ja nendega tutvumine on menetluse väline tegevus. Esitatud e-kirjavahetus sisaldas paljuski kirjade kordusi, mis olid lihtsal vaatlusel hoomatavad; 2) on irrelevantne hageja viide kostja kantud kulule seoses vastuse koostamisega. Agu Rillo ei osalenud menetluses enne 25.11.2011 vastuse koostamist, mistõttu on ekslik hageja arvamus, et tal kulus vastuse koostamiseks sama palju aega nagu hagejal täiendava seisukoha koostamiseks. A. Rillo pidi tutvuma enne vastuse koostamist kogu toimunud menetlusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on hageja esitanud määruskaebuse üksnes maakohtu määruse selle osa peale, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulud 200 eurot ning määruskaebuses taotletakse hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist täies ulatuses (s.o 1140 eurot). Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti TsMS § 175 lg-t 1 ja põhjendatult mõistnud kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud summas 200 eurot. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Tulenevalt TsMS § 175 lg-s 1 sätestatust hüvitatakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud korduvalt (3-2-1-161-11, 3-2-1-102-11), et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole ka ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel seotud kostja seisukohaga määruskaebusele ning määruskaebuse esitaja seisukoht, milles ta palus mitte arvestada kostja (KÜ Kesk 19) seisukohta määruskaebusele, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada vaidluse asjaoludega, mh asja keerukuse, hagi hinna, menetluse aja, kohtuistungite arvu, esitatud menetlusdokumentide, tunnistajate kohtuistungil osalemise ning sellega, mitmes kohtuastmes asja arutati. Nimetatud asjaolude põhjal saab otsustada, milline on lepingulise esindaja mõistlik aeg õigusabi osutamiseks kulunud toimingutele. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja esindaja maakohtule hagiavalduse kostjat teabe andmise kohustamiseks (2-l lehel). 27.10.2011 menetlusdokumendis hageja loobus osadest nõuetest, kuna kostja oli vabatahtlikult hageja nõuded osaliselt täitnud ning 17.02.2012 menetlusdokumendis hageja loobus nõudest kostja vastu seoses kostja poolt nõuete vabatahtliku täitmisega. Tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega (sellele viitab ka asjaolu, et hageja ei ole viidanud hagiavalduses ühelegi materiaalõigusnormile) ning asjas toimus ainult üks eelistung. Hagiavalduses on hageja tuginenud sellele, et kostja ei vastanud tema 09.06.2011 ja 25.07.2011 kirjadele. Toimikulehel 52 olevast e-kirjavahetusest nähtuvalt on kostja esindaja hageja 25.07.2011 e-kirjale vastanud 29.07.2011 ning selgitanud, et nõutud dokumentide kättesaamiseks tuleb ühendust võtta ühistu raamatupidajaga või ühistu revidentidega. Kostja poolt hageja nõude vabatahtlik täitmine ja kostja 29.07.2011 vastus hagejale kinnitavad, et hageja oleks ilmselt võinud saada tutvuda hagis nõutud teabega ka ilma hagiga kohtusse pöördumata. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud toimingud seoses õigusabiga olid hagiavalduse koostamine ja hagist loobumise avalduste koostamine (sh osaline loobumine 27.10.2011) ning kohtu eelistungil osalemine 06.12.2011 50 minutit. Nimetatud õigusabile kulutatud põhjendatud ja vajalik aeg on ringkonnakohtu arvates 5 tundi. Ringkonnakohus nõustub siinjuures maakohtuga, et hageja märgitud aeg 9,5 tundi ei ole tsiviilasja tehiolusid arvestades mõistlik ning TsMS § 175 lg-s 1 märgitud põhimõte, et lepingulise esindaja kulud hüvitatakse ainult põhjendatud ja vajalikus ulatuses, peab kaitsma vastaspoolt teise poole esindaja ülemääraste kulude eest. Ringkonnakohus märgib siinjuures ka seda, et seisukohta kostja vastusele (t.l 60-64) ei ole maakohus hagejalt nõudnud. Hageja on lähtunud menetluskulude nimekirjas lepingulise esindaja tunnimäärast 120 eurot. Ringkonnakohus märgib, et lepingulisel esindajal on küll õigus kehtestada kliendile osutatava õigusabi tunnitasu määra, kuid vastaspoolelt sissenõutav õigusabi tunnimäär vastama osutatud õigusabi põhjendatusele ja vajalikkusele. Arvestades tsiviilasja keerukust on osutatud õigusabi põhjendatud tunnimääraks 40 eurot. Arvestades eelnevat on maakohus määranud õigesti kostjalt väljamõistetavaks hageja lepingulise esindaja kuluks 200 eurot (5x40=200).
8.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisega seotud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu jäävad poolte määruskaebusega seotud menetluskulud nende endi kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.