Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Eduard Vigeli (hageja) hagi KÜ Kesk 19 (kostja) vastu teabe andmise kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-11-38354). 16.02.2012 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks põhjusel, et kostja on kohtumenetluse kestel vabatahtlikult täitnud kõik hageja poolt tema vastu esitatud nõuded. Hageja palub avalduses, et kohus tagastaks talle pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

Tsiviilasja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning määrata menetluse lõpetamise määruses kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus summas 1299,78 eurot (pool tasutud riigilõivust 159,78 eurot ja õigusabikulud 1140 eurot). Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-s 3 sätestatust teavitas kohus kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest. 08.03.2012 esitas kostja omapoolsed seisukohad hageja taotluste suhtes. Kostja ei vaidle hagist loobumisele ning sellest tulenevalt ka menetluse lõpetamisele vastu. Samas on kostja seisukohal, et menetluse lõpetamisel tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja hinnangul ei saa käesolevat asja käsitleda kui hageja nõude täitmist kostja poolt peale hagi esitamist, sest informatsioon, mille väljastamist hageja hagiavalduses taotles, oli hagejal olemas enne hagi esitamist. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 150 eurot (täiendava vastuse koostamine lepingulise esindaja Anastassia Golubeva poolt). Alternatiivselt palub kostja jätta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja nr 2-11-38354 menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on 01.09.2011 tasunud riigilõivu summas 319,55 eurot. Seega tagastab kohus hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel riigilõivu summas 159,78 eurot. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ka menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja on teabe andmise kohustuse täitnud kohtumenetluse kestel, siis jätab kohus TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskuluks kokku on 1299,78 eurot (pool tasutud riigilõivust 159,78 eurot ja õigusabikulud 1140 eurot). Menetluskulude nimekirjale on lisatud hageja esindaja poolt hagejale väljastatud arved nr 1508011, 2710011, 0512011 ja 1502012. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 1299,78 eurot kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 01.09.2011 riigilõivu 319,55 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123 ja § 132 lg 1 järgi 1595 eurot, millelt tuli nõude kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 319,55 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja kohtukulu (riigilõiv) summas 319,55 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kuivõrd kohus

tagastas hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel seoses hagist loobumisega pool menetluses tasutud riigilõivust, siis tuleb kostja kanda jätta riigilõiv summas 159,78 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et hagejale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 9,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Arvete kohaselt koostas esindaja hagejale hagiavalduse, tutvudes selleks eelnevalt seadusandluse ja kohtupraktikaga (2 tundi), koostas vastuse kostja seisukohtadele, tutvudes selleks kostja vastuse ning hageja valduses oleva dokumentatsiooniga (3,5 tundi), valmistus kohtuistungiks ja osales 06.12.2011 kohtuistungil (2 tundi) ning tutvus kostja esitatud dokumentidega ja koostas hagist loobumise avalduse (2 tundi). Kohtutoimikust nähtuvalt esitas hageja kohtule 16.08.2011 hagiavalduse (tl 4-7), 27.10.2011 seisukohad kostja vastusele (tl 60-66), osales 06.12.2011 kohtuistungil (istung avati kell 14.00 ja lõppes kell 14.50) (tl 86-88) ning esitas 16.02.2012 avalduse hagist loobumiseks (tl 149-152). Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 9,5 tundi) võrrelduna tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna arvetes nimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad. Kohtu hinnangul ei olnud antud tsiviilasi mahukas ega õiguslikult keerukas. Hageja esindajal ei tulnud menetlusdokumentide koostamisel kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel hulgal erinevaid faktilisi asjaolusid. Hagiavaldusest ei nähtu nõude õiguslikku põhjendust, viiteid seadustele ega kehtivale kohtupraktikale. Nõude esitamisel on tuginetud kostja põhikirjale. Hageja on kirjalikus seisukohas kostja vastusele esitanud suures osas vaid kattuvaid seisukohti tõendite asjakohatuse osas. Tasu väljamõistmine samade seisukohtade ettevalmistamise ja esitamise eest mitmel korral ei ole mõistlik. Kohtu arvates on hageja esindaja näidanud antud tsiviilasja olemust arvestades kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aega ülemäära suurena (kokku 1 tund ja 10 minutit, kui arvestada arvel märgitud aega (2 tundi) ja asjaolu, et kohtuistung ise kestis 50 minutit) – esindajale olid teada nii faktilised asjaolud kui ka hageja ja kostja positsioon. Lisaks leiab kohus, et esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge, vastates keskmise vandeadvokaadi tunnihinnale Tartus. Kohus peab kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 359,78 eurot (159,78 + 200) ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.