Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-39376
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) hagi Reprohver OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja nõude tähtaja ennistamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. novembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Reprohver OÜ (pankrotis) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja) – Reprohver OÜ (pankrotis, rk: 11071782), pankrotihaldur Indrek Lepsoo, esindaja vandeadvokaat Madis Saar Vastustaja (hageja) – Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu), esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui
kaebuse hind ületab 200 eurot.
lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, siis on need menetluskulud alati põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulu 1565,67 eurot, lisaks on menetluskulude kindlaksmääramise kulu 49,50 eurot. Kostja on kulude kinnituseks esitanud järgmised arved: hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs, taotluse koostamine hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, nõupidamine kliendiga, kostja vastuse koostamine 674,67 eurot, 31.10.2011 arve; pankrotivõlgniku seisukoha koostamine, Tartu Maakohtu 28.11.2011 otsusega tutvumine, nõupidamine kliendiga 234,67 eurot, 30.11.2011 arve; apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 38,50 eurot, 31.12.2011 arve; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 463,83 eurot, 31.01.2012 arve; Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2012 otsusega tutvumine ja analüüs 75,17 eurot, 31.05.2012 arve; kassatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 78,83 eurot, 30.06.2012 arve; menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamine 49,50 eurot, 03.10.2012 arve. Kohus, arvestades tsiviilasja sisu, hageja nõude olemust ja kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, samuti kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu, leidis, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus pidas kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks ja vajalikuks 812,17 euro ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et kostja lepinguline esindaja esitas vastuse hagile, seisukoha kohtuistungi pidamise kohta ja vastuse apellatsioonkaebusele. Asjas ühtegi kohtuistungit ei toimunud: asi lahendati maa- ja ringkonnakohus kirjalikus menetluses. Kohus nõustus hagejaga, et kostja esitatud 31.10.2011 arvet nr 111032 summas 674,67 eurot ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, kuna kostja lepinguline esindaja esitas kohtule dokumente esmakordselt 09.11.2011. Kohus tegi tsiviilasjas menetlusse võtmise määruse 13.09.2011, mis toimetati väljastusteate kohaselt kätte kostja pankrotihaldurile 16.09.2011, ka taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks on allkirjastanud pankrotihaldur I. Lepsoo. Toimikust nähtuvalt koostas kostja lepinguline esindaja 09.11.2011 vastuse hagiavaldusele ning selleks pidi ta kliendiga nõu pidama, kuid see tegevus on toodud 30.11.2011 arvel. Kohus jättis eeltoodu alusel 31.10.2011 arve täies ulatuses kõrvale. 03.10.2012 arve osas leidis kohus, et õigusabikulud seoses menetluskulude kindlaksmääramisega ei ole menetluskulu, mille kostja peaks TsMS § 174 lg 1 ja antud asjas tehtud kohtuotsuste kohaselt hagejale hüvitama. Kostja esindajal ei olnud vaja analüüsida kassatsioonkaebust, kuna toimikust ei nähtu, et Riigikohus oleks soovinud saada seisukohta kassatsioonkaebuse osas. Seega jättis kohus kõrvale 30.06.2012 arve summas 78,83 eurot.
2) arve nr 1110032 kajastab kostja lepingulise esindaja kulusid seoses hagimaterjaliga tutvumise ja menetlustähtaja pikendamise taotluse ning kostja vastuse koostamisega 6 tunni 8 minuti ulatuses maksumusega 674,67 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 217 lg 1 kohaselt on lepingulise esindaja kasutamine menetlusosalise õigus. Seejuures on menetlusosalisel õigus otsustada, milliste menetlustoimingute tegemisel ja millises ulatuses ta esindaja abi kasutab. Menetlusosaline võib õigusabina tellida ka üksnes menetlusdokumendi koostamise ja esitada selle kohtule ise oma allkirjaga. Ka sellisel juhul on menetlusdokumendi koostamisega kaasnenud kulu vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et lepingulise esindaja kuluks on üksnes sellise menetlusdokumendi koostamisega seotud kulu, mille on kohtule esitanud ja allkirjastanud lepinguline esindaja. Samuti ei tulene selline piirang kohtupraktikast. Kostja andis hagimaterjalid esindajale üle 03.10.2011. Pärast materjaliga tutvumist ilmnes vajadus esitada taotlus kostja vastuse koostamiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Kostja ülesandel koostas esindaja taotluse projekti, mille allkirjastas pankrotihaldur. Kohus pikendas vastuse esitamise tähtaega kuni 26.10.2011. Kostja tellis vastuse koostamise esindajalt. Seoses vastuse koostamisega toimus 24.10.2011 nõupidamine kostja menetluspositsiooni arutamiseks, misjärel koostas esindaja 25.10.2011 vastuse projekti. Kostja esitas vastuse kohtule 26.10.2011. Kuivõrd kõik arve nr 111032 spetsifikatsioonis nimetatud menetlustoimingud on ka tegelikult teostatud, puudus kohtul alus jätta nende toimingute tegemisega kaasnenud lepingulise esindaja kulu arvestamata. Tähtsust ei oma asjaolu, et esindaja koostatud dokumendid on allkirjastatud ja kohtule esitatud pankrotihalduri poolt. Arusaamatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt pidi esindaja 09.11.2011 menetlusdokumendi koostamiseks kliendiga nõu pidama, kuid see tegevus on kajastatud 30.11.2011 arvel. 30.11.2011 arvel märgitud nõupidamine toimus 30.11.2011, s.o pärast 09.11.2011 menetlusdokumendi esitamist. Tegemist oli nõupidamisega, kus käsitleti maakohtu 28.11.2011 otsust ja menetluslikku olukorda. Seega on kohus arve nr 111032 arvestamata jätmisega sisuliselt asunud seisukohale, et esindajal ei olnud 09.11.2011 menetlusdokumendi koostamiseks vaja kliendiga nõu pidada ega hagimaterjaliga tutvuda, kuna kõik vastavad ettevalmistavad toimingud on kajastatud kohtu poolt arvestamata jäetud arvel nr 111032; 3) arve nr 1210001 kajastab kostja lepingulise esindaja kulusid seoses menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamisega 27 minuti ulatuses maksumusega 49,50 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega seotud lepingulise esindaja kulu on hüvitamisele kuuluv menetluskulu ka valitseva kohtupraktika kohaselt (nt Harju Maakohtu 03.11.2008 määrus tsiviilasjas nr 2-06-6060). TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 1 kohaselt tuleb menetluskuludena käsitleda kõiki menetlusosalise poolt konkreetse tsiviilkohtumenetlusega seoses kantud lepingulise esindaja kulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et pärast kohtuotsuse jõustumist menetlusosalise poolt seoses kohtumenetlusega kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele; 4) arve nr 1206043 kajastab kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kassatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsiga 43 minuti ulatuses maksumusega 78,83 eurot (ilma käibemaksuta). Hagimenetluses määravad pooled ise menetluse käigu ja otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2; § 5 lg 1). Pooltel on võrdne õigus vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vastu vaielda (TsMS § 5 lg 2; § 199 lg 1 p 4, 6). Kõnesolevaid menetlusõigusi kasutades on menetlusosalisel õigus tutvuda vastaspoole esitatud menetlusdokumentidega ja analüüsida nendele reageerimise vajadust sõltumata sellest, kas kohus on palunud vastaspoole esitatule vastata või mitte. Kooskõlas TsMS §-ga 337 edastas hagejat esindav vandeadvokaat kassatsioonkaebuse ka kostjat esindavale vandeadvokaadile. Kostja tutvus esindaja vahendusel kassatsioonkaebusega ja analüüsis, kas kaebuse esitamise asjaolud ja sisu võivad tekitada vajaduse reageerida kaebusele juba enne selle menetlusse võtmise otsustamist (nt kas
esineb asjaolusid, mis välistavad kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise ja millele tuleks Riigikohtu tähelepanu juhtida). Kui lepingulise esindaja kulude vajalikkus ja põhjendatus sõltuks vaid sellest, kas kohus on menetlusosaliselt nõudnud menetlustoimingu tegemist, siis oleksid menetlusosalise võimalused teostada TsMS § 4 lg-st 2; § 5 lg-st 2 ja § 199 lg 1 p-dest 4, 6 tulenevaid menetlusõigusi oluliselt piiratud. Määruse kohaselt oli kohtu hinnangul ebavajalik üksnes kassatsioonkaebuse analüüs. Seega ei ole kohus otsesõnu kahtluse alla seadnud kaebusega tutvumise vajadust ja põhjendatust. Seega oleks kohus pidanud hindama kassatsioonkaebusega tutvumisele kulunud aega ja arvel nr 1206043 näidatud lepingulise esindaja kulu vastavas ulatuses hagejalt välja mõistma.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.