Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) hagi Reprohver OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ning nõude tähtaja ennistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
319,55 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) (registrikood: 70001231), esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 otsus (Keskkonnaministeeriumi
kaudu)
Vastustaja (kostja): Reprohver OÜ (pankrotis) (registrikood: 11071782), esindaja vandeadvokaat Madis Saar
RESOLUTSIOON
Reprohver OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Eesti
Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas hagi Reprohver OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ning nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt kuulutas Tartu Maakohus Reprohver OÜ (pankrotis) pankroti välja 25. veebruari 2011 kohtumäärusega. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotihaldurile 11. augustil 2011. Reprohver OÜ (pankrotis) võlausaldajate
12.augusti 2011 üldkoosolekul jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata. Hageja on lasknud nõude esitamise tähtaja mööda põhjusel, et väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud pankrotiteates ei olnud pankrotiseaduse (PankrS) § 33 lg-t 2 järgides märgitud nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi. Hageja sai nõude õigeaegse esitamata jätmise tagajärgedest teada alles siis, kui ta sõlmis 1. juulil 2011 õigusteenuse osutamise lepingu advokaadibürooga. Seega tingis pankrotiteates nõude tähtaegselt esitamata jätmise õiguslike tagajärgede esiletoomata jätmine hageja õiguste teostamiseks vajaliku teabe puudumise ja tähtaja möödalaskmise, mistõttu on hageja lasknud nõude esitamise tähtaja mööda mõjuval põhjusel. Hageja palus tunnistada Reprohver OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsus hageja taotluse rahuldamata jätmise ja hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmise osas kehtetuks ning ennistada hageja nõude summas 36 447,81 eurot esitamise tähtaeg.
2.Reprohver OÜ (pankrotis) pankrotihaldur vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtunud nõude esitamise tähtaja ennistamise avaldusest mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Kuna pankrotiteade avaldati 25. veebruaril 2011, siis tuli nõudeavaldused esitada hiljemalt 25. aprilliks 2011. Nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede märkimisel pankrotiteates on eelkõige informatiivne tähendus ja selle puudumine ei ole nõude tähtaja ennistamise aluseks. Valitsusasutusena on keskkonnaministeerium teadlik tähtaegade järgimise olulisusest. Keskkonnaministeerium esindab oma ülesannete täitmisel riiki ja ei saa riigi esindajana oma tegemata jätmisi õigustada riigis kehtivate õigusaktide, sh pankrotiseaduse, mittetundmisega. Seejuures ei oma tähtsust, kas konkreetse õigusakti reguleerimisala omab puutumust ministeeriumi valitsemisalaga või mitte.
Kostja esindaja, võlausaldajate üldkoosolekul Reprohver OÜ-t (pankrotis) esindama volitatud isik vandeadvokaat M. Saar vaidles hagile vastu ja ühines pankrotihalduri poolt esitatud vastuväidetega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 28. novembri 2011 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt ilmus Reprohver OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes 25. veebruaril 2011 ja seega oli PankrS § 93 lg 1 kohaselt nõuete esitamise viimane päev 25. aprill 2011. Pankrotiteates oli avaldatud PankrS § 93 lg 1 tekst koos viitega vastavale pankrotiseaduse sättele, aga ei olnud avaldatud PankrS § 33 lg-t 2 järgides nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Maakohus, tuginedes Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-40-11 ja 3-2-1-148-06 menetlustähtja ennistamise kohta avaldatule, leidis, et hageja ei ole põhistanud ja seega usutavaks teinud oma seisukohta, et nõude esitamise tähtaja rikkumise põhjustas pankrotiteate puudulikkus nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede kohta. Pankrotiteates oli kirjas koos viitega vastavale pankrotiseaduse sättele nõuete esitamise tähtaeg. Kuna hageja seisukohtade kohaselt hageja pankrotiteatega tutvus, siis pidi see tähtaeg ainuüksi seetõttu olema talle teada. Käesoleval juhul on hagejaks ja võlausaldajaks Eesti Vabariik keskkonnaministeeriumi kaudu. Hageja kui riigi ja keskkonnaministeeriumi kui riigi esindaja põhjendused tähtaja möödalaskmisele ei ole usutavad. Kui pankrotiteates oli avaldatud nõude esitamise tähtaeg, siis sellega tutvuval mõistlikul isikul oli alust arvata, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel ei pruugi nõude hilisem esitamine üldse võimalik olla. Valitsusasutusena peaks keskkonnaministeerium olema teadlik tähtaegade järgimise olulisusest. Keskkonnaministeerium esindab oma ülesannete täitmisel riiki ja ei saa riigi esindajana oma tegemata jätmisi õigustada riigis kehtivate õigusaktide, sh pankrotiseaduse mittetundmisega. Seejuures ei oma tähtsust, kas konkreetse õigusakti reguleerimisala omab puutumust ministeeriumi valitsemisalaga või mitte. On väheusutav, et keskkonnaministeeriumil ei ole üldse puutumust pankrotimenetlustega. Ka töötavad ministeeriumis juristi haridusega ametnikud. Seega ei saa tähtaja möödalaskmist õigustada ministeeriumi ametnike ebapiisavate teadmistega pankrotiõigusest. PankrS § 33 lg 2 viimase lause kohaselt tuleb pankrotiteates märkida küll nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed, kuid sellise informatsiooni teates puudumine ei saa automaatselt kõikidele võlausaldajatele, sh riigile, tuua kaasa õigust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Nimetatud sätte eesmärk on kindlasti võlausaldajate informeerimine ja kaasaaitamine nende nõudeõiguste teostamisele pankrotivõlgniku vastu, kuid samas on seda informatsiooni võimalik saada ka pankrotiseadusest. Hageja poolt esitatud põhjendusi ei saa lugeda mõjuvateks, kuna tegemist ei ole objektiivse põhjusega tähtaja möödalaskmiseks, kuna hageja oleks ka pankrotiteate puudulikkuse korral saanud ise võtta tarvitusele abinõud saamaks vajadusel informatsiooni, mis juhtub tema nõudega siis, kui ta pankrotiteates sätestatud nõuete esitamise tähtaega ei järgi. Seega ei ole antud juhul tähtaja möödalaskmist põhjustanud sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-11-39378 nõude tunnustamise hagi pankrotihalduri ja OÜ Utileek vastu. Hageja on taotlenud käesoleva asja liitmist nimetatud hagiga. Kostja ja kostja pankrotihaldur on palunud käesolevas asjas menetlus peatada kuni menetluse lõppemiseni või vaheotsuse tegemise taotluse lahendamiseni tsiviilasjas nr 2-11-39378. Maakohus jättis nimetatud poolte taotlused rahuldamata. Ei peatamine ega liitmine ei aitaks kaasa käesoleva asja kiiremale ja lihtsamale menetlemisele.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse tühistamist ja hagi rahuldamist. Apellant palub jätta menetluskulud Reprohver OÜ (pankrotis) kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas maakohus PankrS § 33 lg 2 teist lauset ja PankrS § 102 lg-t 1 ja 3 ebaõigesti. PankrS § 33 lg 2 teise lause kohaselt on nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates esiletoomine võlausaldajate õiguste kaitse eesmärgist tulenevalt kohustuslik ning PankrS § 33 lg 2 teise lause nõuete rikkumine saab olla nõude esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Pankrotiteates ei piisa üksnes PankrS § 93 lg-st 1 tuleneva nõuete esitamise 2-kuulise tähtaja esiletoomisest, vaid lisaks tuleb esile tuua ka vastava tähtaja mittejärgimise tagajärjed. Kui lähtuda kohtuotsuse põhjendustest, osutuks PankrS § 33 lg 2 teine lause sisutühjaks, kuna nõude esitamise tähtaja esiletoomisega loetaks võlausaldajad sisuliselt ka vastava tähtaja mittejärgmise tagajärgedest teadlikuks. PankrS § 33 lg 2 teise lause eesmärgist tulenevalt saab vastava sätte nõuete rikkumine olla nõude esitamise tähtaja ennistamise aluseks; 2) ei saa valitsusasutusi käsitleda PankrS § 33 lg 2 ning § 102 lg-te 1 ja 3 tähenduses erisubjektidena. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et keskkonnaministeerium kui valitsusasutus peaks olema pankrotimenetluse tähtaegadest teadlik ning ta ei saa tähtaja järgimata jätmist õigustada seaduse mittetundmisega, sõltumata asjaolust, kas vastav reguleerimisala omab ministeeriumi valitsemisalaga puutumust või mitte. Pankrotimenetluses tuleb võlausaldajaid käsitleda võrdsetel alustel ning Eesti Vabariigi valitsusasutusi, sh keskkonnaministeeriumi, ei saa käsitleda pankrotimenetluses erisubjektidena, kelle osas tuleb eeldada pankrotiõiguse peensusteni tundmist ja nõude esitamise tähtaja möödalaskmise mittevabandatavust. Kuigi Eesti Vabariigilt kui õiguslikult abstraktsioonilt tervikuna võib oodata kehtiva õigusliku regulatsiooni tundmist, ei saa vastavat nõuet rakendada igale üksikule valitsusasutusele või muule riigiasutusele. Igal täidesaatva riigivõimu asutusel on oma tegevusvaldkond ja vastavale valdkonnale spetsialiseerunud spetsialistid. Seega nii, nagu muude isikute puhul, ei saa ka valitsusasutuste puhul eeldada tema tegevusalaga puutumust mitteomava spetsiifilise õigusliku regulatsiooni peensusteni tundmist. Kuigi keskkonnaministeeriumil on juristi haridusega ametnikud, tegelevad vastavad ametnikud keskkonnaministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondadega ning pankrotimenetlus vastavate valdkondade hulka ei kuulu; 3) oli hagejal nõude esitamata jätmiseks mõjuv põhjus ning maakohus kohaldas nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmisel PankrS § 102 lg-t 1 ja 3 ebaõigesti. Kuivõrd hagejale ei olnud PankrS § 33 lg 2 teise lause nõuete rikkumise tõttu nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed kuni 2011 juulikuuni, mil Keskkonnaministeerium sõlmis õigusteenuse osutamise lepingu, teada, puudus tal alus eeldada, et nõude hilisem esitamine kahjustab keskkonnaministeeriumi huve. Seega lasi keskkonnaministeerium nõude esitamise tähtaja mööda pankrotiteates avaldatu puudulikkusest tulenevalt ning pankrotiteate puudulikkuse riisikot ei saa panna keskkonnaministeeriumile. Pankrotiteate puudulikkusest tulenev nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgedest mitteteadmine on Eesti Vabariigi hinnangul käesoleval juhul PankrS § 102 lg 1 tähenduses käsitletav nõude esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena ning PankrS § 102 lg-st 3 tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada.
5.Reprohver OÜ-t (pankrotis) esindama volitatud isik vandeadvokaat M. Saar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt:
1) on õige maakohtu järeldus, et nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmine ei ole nõude esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel PankrS § 33 lg 2 teist lauset õigesti kohaldanud. Maakohus on põhjalikult selgitanud, miks nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmine ei too kaasa õigust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Maakohus on Riigikohtu praktikale tuginedes õigesti märkinud, et hageja ei ole põhistanud ja seega usutavaks teinud oma seisukohta, mille kohaselt põhjustas nõude esitamise tähtaja möödalaskmise just pankrotiteate puudulikkus. Nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmine ei ole nõude esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks PankrS § 102 lg 1 mõttes. Pankrotiseadusest ei tulene, et PankrS § 33 sätestatud andmete pankrotiteates märkimata jätmine on alati ja igal juhul nõude esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Seega tuleb juhul, kui võlausaldaja taotleb nõude esitamise tähtaja ennistamist, pankrotiteate puudustele tuginedes igal üksikul juhul hinnata, kas võlausaldaja poolt esile toodud puudus takistas nõude õigeaegset esitamist. PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 sätestatud pankrotiteates märgitavatest andmetest on nõude esitamiseks vajalikud vaid võlgniku ja halduri andmed, nõuete esitamise ettepanek ja nõuete esitamise tähtaeg. Muid pankrotiteates avaldatavaid andmeid ei ole võlausaldajal nõude esitamiseks tegelikult vaja. Seetõttu ei saa nende andmete, sh nõude esitamata jätmise tagajärgede, pankrotiteates märkimata jätmine olla ka nõuete esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Olukorras, kus pankrotiteates on avaldatud nõuete esitamise tähtaeg on pankrotiteatega tutvuval mõistlikul isikul alust arvata, et nõude tähtaegselt esitamata jätmise korral ei pruugi nõude hilisem esitamine üldse võimalik olla. Seetõttu ei ole usutav hageja väide, et nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmise tõttu arvas hageja, et nõude hilisem esitamine tema huve ei kahjusta. Kostja eeldab, et valitsusasutusena on Keskkonnaministeerium teadlik tähtaegade järgmise olulisusest ning Keskkonnaministeerium ei lähtu oma põhiülesannete täitmisel sellest, et tähtaegade mittejärgimine ministeeriumi ja riigi huve ei kahjusta. Kostja on valesti mõistnud PankrS § 33 lg 2 teise lause sisu ja eesmärki. Iseenesest õige on hageja väide, et pankrotiteates tuleb nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed märkida võlausaldajate informeerimiseks. Sellest aga ei saa järeldada, et nende tagajärgede märkimata jätmine rikub automaatselt ja vältimatult kõigi võlausaldajate õigusi sõltumata sellest, kas nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimise nõue on konkreetsele võlausaldajale huvide ja õiguste kaitsmisele suunatud või mitte. PankrS § 102 lg-st 2 ja § 153 lg 1 p-st 3 tulenevalt on nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimise eesmärgiks informatsiooni edastamine nendele võlausaldajatele, kes avastasid väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud pankrotiteate alles pärast seda, kui PankrS § 93 lg 1 sätestatud nõuete esitamise tähtaeg on möödunud. PankrS § 102 lg 2 ja § 153 lg 1 p 3 on nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjeks nõude tunnustamise korral nõude rahuldamine kolmandas rahuldamisjärgus. See tähendab, et erinevalt õiguse kasutamiseks määratud tähtaja möödalaskmise üldisest tagajärjest, milleks on õiguse kasutamise võimaluse kaotamine, ei too nõude esitamise tähtaja möödalaskmine pankrotimenetluses kaasa nõude lõppemist ega nõude esitamise võimaluse kaotamist. Nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed avaldatakse pankrotiteates just seetõttu, et informeerida nõude esitamise tähtaja möödalasknud võlausaldajaid võimalusest oma nõudeid siiski esitada. Nende tagajärgede avaldamata jätmine rikub seega vaid sellise võlausaldaja õigusi, kes avastas pankrotiteate pärast PankrS § 93 lg 1 sätestatud nõuete esitamise tähtaja möödumist ja kes loobus nõude esitamisest arvates, et nõude esitamise tähtaja möödalaskmisega on ta kaotanud nõude esitamise õiguse. Kuid ka sellisel juhul ei ole rikkumise tagajärjeks nõude esitamise tähtaja ennistamine. Hageja on kohtumenetluse käigus avaldanud, et ta tutvus pankrotiteatega õigeaegselt ning tegi teadliku otsuse nõuet tähtaegselt mitte esitada. PankrS § 33 lg 2 teise lause eesmärk võimaldada nõudeid esitada ka sellistel võlausaldajatel, kes
on PankrS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja mööda lasknud, on hageja puhul saavutatud – hageja on Reprohver OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõudeavalduse esitanud; 2) arvestas maakohus kohtuotsuse tegemisel põhjendatult hagejaga seotud subjektiivseid asjaolusid. Kostja on nõus hageja väitega, et võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt. Samas ei saa võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena käsitleda olukorda, kus nõude esitamise tähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel võetakse arvesse ka konkreetse võlausaldajaga seotud asjaolusid, sh asjaolusid, mida võlausaldaja oma olemusest tulenevalt teab või peab teadma. Keskkonnaministeerium kui riigi esindaja ja täitevvõimu teostaja ei saa oma tegemata jätmisi õigustada Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide, sh pankrotiseaduse, mittetundmisega. Seejuures ei oma tähtsust, kas konkreetse õigusakti reguleerimisala omab puutumust keskkonnaministeeriumi valitsemisalaga või mitte. Keskkonnaministeeriumi struktuuri kuulub õigusosakond, kus töötab kokku 12 juristi. Valdav enamus neist omab vähemalt bakalaureuse kraadi õigusteaduses ja nõude esitamise tähtaja möödalaskmist ei saa ilmselt õigustada ministeeriumi ametnike ebapiisavate teadmistega pankrotiõigusest. Seega hageja teadis või vähemalt pidi teadma nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi pankrotimenetluses. Seda arvestades ei saa nimetatud tagajärgede märkimata jätmist Reprohver OÜ (pankrotis) pankrotiteates hageja puhul käsitleda tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena isegi juhul, kui nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede märkimisel pankrotiteates oleks nõude õigeaegse esitamise seisukohast mingisugune tähendus; 3) asus maakohus kohtuotsuses põhjendatud seisukohale, et nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede pankrotiteates märkimata jätmine ei ole nõude esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks PankrS § 102 lg 1 tähenduses. Seega ei ole maakohus PankrS § 102 lg-t 1 ja lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud.
6.Reprohver OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo toetab vandeadvokaat M. Saare vastuses esitatud seisukohti
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.novembri 2011 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja ei ole rikkunud menetlusõiguse normi ning ükski apellandi väide ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele.
8.Maakohus on õigesti kohaldanud PankrS § 33 lg 2 teist lauset ja PankrS § 102 lg-t 1 ja 3 ning apellandi vastupidine väide on alusetu. PankrS § 33 lg 2 teise lause kohaselt tuleb pankrotiteates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 102 lg 1 järgi kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud pankrotiteates oli märgitud koos viitega vastavale pankrotiseaduse sättele nõuete esitamise tähtaeg, kuid ei olnud märgitud nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi.
Hageja seisukoha kohaselt on PankrS § 33 lg 2 teises lauses sätestatu märkimata jätmine pankrotiteates selline rikkumine, mis on igal juhul aluseks nõude esitamise tähtaja ennistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu sellise hageja seisukohaga. Maakohus on õigesti leidnud, et pankrotiteates nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede märkimata jätmine ei too vältimatult kaasa kõikidele võlausaldajatele, sh riigile, õigust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Mõjuvaks põhjuseks PankrS § 102 lg 1 mõttes, mille tõttu oli takistatud tähtaegselt nõude esitamine pankrotimenetluses, ei saa olla ainuüksi asjaolu, et väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud pankrotiteates ei olnud märgitud nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi. Pankrotiteates oli märgitud koos viitega vastavale pankrotiseaduse sättele nõuete esitamise tähtaeg ning ka juhul, kui hageja ei teadnudki nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi, ei saanud ta eeldada, et tema poolt nõude tähtaegne mitteesitamine ei mõjuta nõude maksmapanekut pankrotimenetluses. Hageja oli teadlik sellest, millise aja jooksul tuleb nõue esitada ning asjaolu, et ta ei teadnud nõude tähtaegselt mitteesitamise tagajärgi, ei takistanud teda nõuet tähtaegselt esitamast, s.o tagajärgede mittemärkimine ei takistanud nõude tähtaegset esitamist. Hageja ei ole esitanud ühtki sellist objektiivset põhjust, mis oleks tinginud tähtaja möödalaskmise ja, mille kulgemist ta ise vahetult mõjutada ei saanud.
9.Iseenesest õige on apellandi väide, et pankrotimenetluses tuleb võlausaldajaid käsitleda võrdsetel alustel ning Eesti Vabariigi valitsusasutusi, sh keskkonnaministeeriumi, ei saa käsitleda pankrotimenetluses erisubjektidena, kuid samas ei olegi maakohus käsitlenud hagejat pankrotimenetluses erisubjektina. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud, mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (näit Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 10; 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 p 10). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste (ammendavat) loetelu (näit Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 p 9). Maakohus ongi täitnud Riigikohtu juhiseid ning hinnanud seda, kas hagejal oli mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.