Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.“ Sama paragrahvi 2. lõike 1. punkti järgi „võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.“ Võlausaldaja nõue põhineb võlgniku ja A OÜ vahel 01.07.2011 sõlmitud alltöövõtulepingul nr XXX, mille järgi kohustus võlgnik tegema XXX mõisa moonakate maja ehitus- ja rekonstrueerimistöid (t lk 9—26). Lepingust tulenev nõue on loovutatud 28.09.2012 võlausaldajale (t lk 33). 26.03.2012 ja 03.04.2012 on tellija lepingu üles öelnud alates 30.03.2012 ning nõudnud leppetrahvi summas 36 559,70 eurot (t lk 27-30). Võlgnik vaidlustab nõude loovutamist võlausaldajale. Kohus leiab, et Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 järgi on nõude loovutamine võlgniku suhtes kehtiv. VÕS § 170 kohaselt „kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.“ 28.09.2012 nõude loovutamise teatise, mille on allkirjastanud nii endine kui praegune võlausaldaja, on võlgnik kätte saanud vähemalt pankrotiavalduse materjalidega. Seetõttu on nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunud ning võlgniku vastuväited selles osas alusetud. Võlgnik väidab, et ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Kohus nõustub võlgnikuga, et võlausaldaja ei ole suutnud põhistada pankrotihoiatuse kättesaamist võlgniku poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 järgi tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt „lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.“ Antud juhul ei ole TsÜS § 69 nõuded täidetud, sest võlausaldaja ei ole põhistanud, et ta on pankrotihoiatuse võlgnikule saatnud. Seetõttu ei ole võimalik hinnata võlgniku mõistlikku võimalust sellega tutvumiseks. Samuti on põhjendatud võlgniku eelistungil öeldud väide, et pankrotihoiatus ei ole allkirjastatud ning seetõttu esitatud nõuetevastaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 sätestab pankrotihoiatuse kirjaliku vormi, mis TsÜS § 78 lg 1 järgi tähendab omakäelist allkirjastamist. Kirjaliku vormiga loetakse TsÜS § 80 lg 1 järgi võrdseks ka elektroonilist vormi, kuid mitte TsÜS § 79 kohast kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Antud juhul ei ole pankrotihoiatus allkirjastatud ei omakäeliselt ega elektrooniliselt ning seetõttu ei vasta PankrS § 10 lg 2 p 1 nõuetele. PankrS § 10 lg 2 p 1 nõuete täitmine tähendab pankrotiseaduse tähenduses võlgniku maksejõuetuse põhistamist. Nende nõuete täitmata jätmisel tuleb kohtul jätta ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi nimetamata. Antud juhul jätab kohus PankrS § 15 lg 3 p 4 alusel halduri nimetamata, kuna võlausaldaja ei ole piisavalt põhistanud pankrotiavaldust. Kuivõrd kohus jätab eeltoodud põhjustel ajutise halduri nimetamata, puudub vajadus analüüsida ka nõude selgust ja võlgniku maksevõimelisust. PankrS § 15 lg 7 järgi „kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist

menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.“ PankrS § 15 lg 6 kohaselt jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.